\u00dcleeuroopaline m\u00e4ngude vallas korda valvav amet (PEGI) otsustas seada hiljuti nn saagikaste sisaldavatele arvutim\u00e4ngudele karmimad vanusepiirangud. Paraku ei saa m\u00e4ngukarbile kirjutatud vanusepiirangud end ise j\u00f5ustada ja lapsevanemad ei m\u00e4ngumaailmast suurt midagi, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.<\/p>\n
Euroopa noori videom\u00e4ngus\u00f5pru tabas ootamatu \u00fcllatus. \u00dcleeuroopaline k\u00f5iksuguste m\u00e4ngude vallas korda valvav amet (PEGI) otsustas nn saagikaste sisaldavatele arvutim\u00e4ngudele seada vanusepiirangu. Saagikast, inglise keeles loot box sisaldab ostetavaid auhindu. M\u00e4ngust s\u00f5ltuvalt k\u00f5lbab ostutehinguteks virtuaalne v\u00f5i p\u00e4ris raha. Saagikastidega m\u00e4ngud saavad alates suvest PEGI-16 reitingu ja m\u00f5ned neist v\u00f5ivad nihkuda isegi PEGI-18 sobivasse reitingusse.<\/p>\n
Otsuse taga on kolm aastat kestnud, umbes 40 000 osalejaga uuring, milles leiti murettekitav kattuvus saagikaste sisaldavate m\u00e4ngude m\u00e4ngimise ja hasartm\u00e4ngus\u00f5ltuvuse vahel. Umbes pooltel saagikaste sisaldavate m\u00e4ngude m\u00e4ngijad esines risk hasartm\u00e4ngus\u00f5ltuvuse tekkimiseks.<\/p>\n
Sestap tundub otsus oodatud ja \u00f5igustatud. Saagikastid h\u00e4gustavad piiri m\u00e4ngu m\u00e4ngimise ja t\u00e4iskasvanuid r\u00e4siva t\u00f5sise k\u00e4itumish\u00e4ire vahel. Kunagi tundus ilmselge, et lastele m\u00f5eldud m\u00e4ngudes on olulised mitmesuguste oskuste ja kujutlusv\u00f5ime areng. Hasartm\u00e4ngude olemuseks on hoopis midagi muud. Kuna viimaseid peeti heaolu ohuks, allutati hasartm\u00e4ngud regulatsioonidele ja seati juurdep\u00e4\u00e4supiiranguid.<\/p>\n
Saagikastidega m\u00e4ngud asuvad ebamugaval vahemaastikul. \u00dchest k\u00fcljest sisaldavad need traditsioonilisi oskusp\u00f5hiseid m\u00e4nguelemente. Ent nende seas peidavad end kasiinolaadsed rahalise panustega seotud juhusest tingitud p\u00f5nevust pakkuvad elemendid. Selliste m\u00e4nguelementide taustal toimib ootamatult v\u00f5imas mehhanism.<\/p>\n
Saagikastile panustades ei osta m\u00e4ngur m\u00e4ngueset, vaid alateadvuse juhitud protsess ostab ootus\u00e4revust. Rangelt v\u00f5ttes ostetakse dopamiinidoosi, kuna see on v\u00f5rreldes m\u00f5ne virtuaalse m\u00e4nguvahendiga kehale reaalne kogemus.<\/p>\n
M\u00e4nguloojad ei tegele heategevuse, vaid ettev\u00f5tlusega. Nad valivad hoolikalt, millega \u00e4ratada kliendis vajadust teenust korduvalt kasutada. Teades, kuidas hasartm\u00e4ngus\u00f5ltuvus kujuneb, on p\u00f5hjust muretseda. Aju kunstlik pideva elevusega stimuleerimine v\u00f5ib kergesti viia selleni, et uue nn doosi v\u00f5i preemia otsimisest saab inimesele ohtlik kinnisidee. Lubadus ahvatlevast tasust koos n\u00e4rvik\u00f5di tekitava teadmatusega on just see hasartm\u00e4ngude konks, mille \u00f5nge on l\u00e4inud lugematul hulgal t\u00e4iskasvanuid. Sellega on nad rikkunud nii enda kui ka l\u00e4hikondlaste elu.<\/p>\n
Kahtlaselt lihtne on panna s\u00fc\u00fc ja vastutus m\u00e4ngu valmistajatele. Probleem on \u00fchiskonnas s\u00fcgavamal. Heites pilgu m\u00e4ngude maailmast v\u00e4ljapoole, on ilmne, et inimestel on kaasaegses \u00fchiskonnas \u00fcha keerulisem orienteeruda. Pole reaalne, et laps v\u00f5i isegi t\u00e4iskasvanu m\u00f5istab l\u00f5puni ps\u00fchholoogide, disainerite ja \u00e4ristrateegide kujundatud heaolu pakkuvate teenuste mehhanisme.<\/p>\n
Loomuliku tulemina s\u00fcnnitavad \u00fchiskondlikud organisatsioonid elanikkonda kaitsma m\u00f5eldud vanusepiiranguid, hoiatusi ja mitmesuguseid reegleid. \u00dchiskonnana p\u00fc\u00fcame alateadlikult tasandada kahte suurt vastuolu: esiteks l\u00f5het ihaldatud preemia ja selle tegeliku hinna vahel ning teiseks ebak\u00f5la meie aju piiratud v\u00f5imekuse ja maailma keeruliste s\u00fcsteemide vahel.<\/p>\n
Kes soovib, v\u00f5ib k\u00f5ike seda nimetada arengu hinnaks v\u00f5i paradoksiks. \u00dchiskonnale heaolu loovate toodete ja teenuste arenedes kujuneb arusaam elukeskkonnast suhteliselt aeglasemalt. Tasahilju, kuid j\u00e4rjekindlalt kannatab elanike v\u00f5ime langetada iseseisvaid kasulikke otsuseid, mille tulemusel siirdub vastutus v\u00e4ljapoole, s.o institutsioonidele ja reeglistikele.<\/p>\n
Heaolu suurendamise nimel konkureerivad ettev\u00f5tted tegutsevad teistsuguse loogika alusel. Nad peavad oma loodut m\u00fc\u00fcma. Klientide v\u00f5itmine ja hoidmine on nende tulu. Kui saagikastidega saab kliendi k\u00e4est rohkem raha, siis neid ka kasutatakse. Turu olemus on optimaalne n\u00f5udlus, mitte \u00fchiskondliku kahju reguleerimine. K\u00e4\u00e4rid ettev\u00f5tluse kasvuvajaduse ja elanikkonna kaitsmisvajaduse vahel suurenevad. Lihtne kodanik seisab nende vahel, saamata aru kummagi j\u00f5u rollist tema elus.<\/p>\n
Saagikastiga m\u00e4ngudele seatud reeglid ei kajasta toimiva lahenduse leidmist, vaid lootusetust. M\u00e4ngukarbile kirjutatud vanusepiirangud ei saa end ise j\u00f5ustada. PEGI-16 v\u00f5i PEGI-18 m\u00e4rgis ei takista alaealistel neid m\u00e4nge m\u00e4ngimast. Nemad ei saa probleemist aru ja enamik nende vanematest ei tea midagi m\u00e4ngude reitingutest, sest nad ise neid ei m\u00e4ngi. Pealegi pole neil aega ega jaksu k\u00f5igest aru saada.<\/p>\n
Loodetud meetme t\u00f5husus s\u00f5ltub l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes millestki palju inimlikumast ehk sellest, kui t\u00f5siselt suhtuvad laste m\u00e4ngudesse nende vanemad. \u00dchiskonna arengutaset ei iseloomusta selle kirjapandud seadused, vaid liikmete suutlikkus tagada, et kasud \u00fcletavad kahjusid.<\/p>\n