Kui tahame p\u00e4riselt t\u00f5husamat ja vastutustundlikumat riigijuhtimist, tuleb muuta m\u00f5\u00f5dupuud. Ministreid ega teisi riigiasutuste juhte ei tohi taandada \u00fcksnes lobistideks, kelle \u00fclesanne on igal aastal enda vastutusvaldkonda suurem t\u00fckk riigi rahakotist \u00e4ra tuua, sedastab K\u00fclli Taro Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.<\/p>\n
Sotsiaalmeedias kultuuri rahastamise ja ministeeriumide liitmise teemal s\u00f5na v\u00f5ttes t\u00f5i T\u00f5nis Lukas esile m\u00f5tte, mis peegeldab \u00fcht s\u00fcgavalt juurdunud arusaama Eesti poliitilises kultuuris: ministri edukust hinnatakse selle j\u00e4rgi, kui suure t\u00fcki ta oma valdkonda eelarvelaualt koju toob.<\/p>\n
“Kultuuriinimesed on seni arvanud, et kultuuriministeeriumi on vaja, et nende vajadused ja mured ei j\u00e4\u00e4ks t\u00e4helepanuta. Kui temast enam kultuurit\u00f6\u00f6tajate palgaprobleemi lahendamisel abi pole, tekib k\u00fcsimus \u2013 milleks eraldi ministeerium oma \u00fclalpidamiskuludega,” kirjutas Lukas.<\/p>\n
Selline loogika taandab ministri rolli sisuliselt lobistiks \u2013 mitte valdkonna arendajaks, vaid raha v\u00e4lja kauplejaks. Riigi\u00fclene vaade, teiste valdkondade vajadused ja laiem vastutus kaovad, kui eelarve koostamine kujuneb vaid “raha v\u00e4lja r\u00e4\u00e4kimiseks”.<\/p>\n
Aga just nii on see Eestis paljudes valdkondades. Kultuuriministrilt oodatakse kultuurit\u00f6\u00f6tajate palgat\u00f5usu, haridusministrilt \u00f5petajate palkade kasvatamist, siseministrilt p\u00e4\u00e4stjate ja politseinike rahaprobleemide lahendamist. Sellised ootused on igati inimlikud, konkurentsiv\u00f5imelised palgad on v\u00e4ga t\u00e4htsad, aga vastutus veeretatakse tihti valesse kohta.<\/p>\n
\u00dckski kultuuriminister ei m\u00e4\u00e4ra muusikute ega n\u00e4itlejate palka, ei otsusta esinemisgraafikuid ega piletihindu. Haridusminister ei s\u00f5lmi \u00f5petajatega t\u00f6\u00f6lepinguid ega m\u00e4\u00e4ra nende t\u00f6\u00f6tingimusi. Kuigi p\u00e4\u00e4stjate ja politseinike palganumbrid s\u00f5ltuvad eeltoodutest enim otseselt ja ainult riigieelarvest, ei juhi siseminister ei p\u00e4\u00e4steameti ega politsei- ja piirivalveameti eelarve kasutamist.<\/p>\n
Eelarve kasvust on saanud omamoodi m\u00f5\u00f5dupuu. Ja mitte ainult ministritele, vaid ka ametiasutuste juhtidele. Nii tekitatakse ressursiv\u00f5idujooks, kus v\u00f5idab mitte k\u00f5ige t\u00f5husam juht, vaid k\u00f5ige h\u00e4\u00e4lekam, teinekord isegi k\u00f5ige kurikavalam juht.<\/p>\n
“P\u00e4riselus m\u00e4\u00e4rab poliitilist otsustamist tihti rajas\u00f5ltuvus, see, kuidas raha on alati jagatud.”<\/p>\n
Tegelikult peaks eelarve peegeldama valitsuse prioriteete ja strateegilisi valikuid: kas panustatakse inimestesse v\u00f5i ehitistesse, kas kulusid kasvatatakse v\u00f5i otsitakse v\u00f5imalusi neid v\u00e4hendada. Ent p\u00e4riselus m\u00e4\u00e4rab poliitilist otsustamist tihti rajas\u00f5ltuvus, see, kuidas raha on alati jagatud. Suuri muutusi on raske teha, kui iga\u00fcks eeldab oma eelarvereale kasvu.<\/p>\n
Ja need juhid, kes p\u00e4riselt k\u00e4rpeid teevad, saavad harva tunnustust. Nii avalikkuses kui ka asutuse sees selliseid juhte korralikult materdatakse, kuigi tegelikult v\u00f5ib just nende t\u00f6\u00f6 tagada pikemas plaanis tugevama ja j\u00e4tkusuutlikuma riigi. Tark k\u00e4rpimine t\u00e4hendab loobumisi ja valusaid otsuseid. Tark k\u00e4rpimine pole protsendi j\u00e4rgi otsuste madalamale tasandile delegeerimine, vaid valdkonna sisuline poliitikakujundamine.<\/p>\n
Hea juht suudab seada prioriteete ja teha valikuid. Avalikus sektoris t\u00e4hendab see sageli ka v\u00f5imet \u00f6elda “ei”, loobuda mugavatest harjumustest, v\u00e4hendada b\u00fcrokraatiat, suunata ressursse \u00fcmber. See n\u00f5uab julgust ja strateegilist m\u00f5tlemist.<\/p>\n
T\u00f5eline edu on see, kui juht suudab sama rahaga rohkem saavutada, mitte see, kui ta suudab igal aastal lihtsalt rohkem raha v\u00e4lja kaubelda. Hinnata tuleks juhti, kes suudab oma meeskonna ja partnerid kaasa haarata, otsida koost\u00f6\u00f6d teiste asutustega, motiveerida t\u00f6\u00f6tajaid hea eeskuju ja hea t\u00f6\u00f6ga ning leida muude kulude kokkuhoiu arvelt palgaraha isegi siis, kui asutuse kogueelarve ei kasva.<\/p>\n
Eelarvel\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised on loomulik osa juhtimisest, ja hea juht peabki suutma oma organisatsiooni vajadusi p\u00f5hjendada. Aga kui rahastamise edukust hakatakse v\u00f5rdsustama juhtimisoskusega, tekib s\u00fcsteemne stiimul paisutada vajadusi ja hoida elus ebaefektiivseid struktuure. Avalik sektor muutub kallimaks, mitte targemaks.<\/p>\n
Kui tahame p\u00e4riselt t\u00f5husamat ja vastutustundlikumat riigijuhtimist, tuleb muuta m\u00f5\u00f5dupuud. Ministreid ega teisi riigiasutuste juhte ei tohi taandada \u00fcksnes lobistideks, kelle \u00fclesanne on igal aastal enda vastutusvaldkonda suurem t\u00fckk riigi rahakotist \u00e4ra tuua.<\/p>\n
K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n