{"id":132178,"date":"2026-03-18T12:14:11","date_gmt":"2026-03-18T12:14:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/132178\/"},"modified":"2026-03-18T12:14:11","modified_gmt":"2026-03-18T12:14:11","slug":"vainola-elektri-hinna-allatoomiseks-peaks-eesti-el-ilt-erandi-kauplema-majandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/132178\/","title":{"rendered":"Vainola: elektri hinna allatoomiseks peaks Eesti EL-ilt erandi kauplema | Majandus"},"content":{"rendered":"

Aastaid Eesti Energia kontsernis juhtivatel kohtadel t\u00f6\u00f6tanud ja praegu erasektoris tegutsev Andres Vainola r\u00e4\u00e4kis portaalile Vabadused<\/a> antud intervjuus, et p\u00f5levkivienergeetika maksustati CO2 maksuga surnuks. Ta \u00fctles, et on n\u00f5us nendega, kes \u00fctlevad, et energiamajanduse arutelu on muutunud sisuliselt ideoloogiliseks lahinguv\u00e4ljaks.<\/p>\n

“Seda eelk\u00f5ige just energiamajanduse arengukava (ENMAK) 2035 poliitilistes ambitsioonides minna sada protsenti \u00fcle taastuvenergiale, mis on tegelikult kogu aeg vastandatud energiamajanduse tegelike vajadustega. Seal on peidus juurp\u00f5hjus, miks on p\u00f5levkivienergeetika surnuks maksustatud,” t\u00f5des Vainola.<\/p>\n

Tema s\u00f5nul on sajaprotsendilise taastuvenergia eesm\u00e4rk utoopiline, sest f\u00fc\u00fcsikaseadused ja energiamajandus seavad sellele oma piirangud. Kokku tuleks leppida kolmes-neljas lihtsas p\u00f5him\u00f5ttes ja selleks vaadata energia kogukulu tarbijale, kui j\u00e4tta k\u00f5rvale k\u00f5ik subsiidiumid ja toetused.<\/p>\n

Teiseks peaks arvestama tarbimismahtu, mis on ENMAK-is n\u00fc\u00fcdseks reaalsusele l\u00e4hemale, 9,5-11 teravatt-tunni juurde toodud. Kolmandaks peab silmas pidama infrastruktuuri ja neljandaks varustuskindlust.<\/p>\n

“Kui me vaatame parimate praktikate p\u00f5hjal, milline v\u00f5iks olla parim energiamiks t\u00e4na, siis v\u00f5tame n\u00e4iteks Poolas ja Saksamaal viimase kahe-kolme aastaga toimunu. Vaatame, milline on nende energiamiks \u2013 v\u00e4ga massiivne osakaal on fossiilk\u00fctustel ja me ei n\u00e4e t\u00e4na selle langustrendi,” t\u00f5i Vainola v\u00e4lja.<\/p>\n

Kui aga vaadata nende tipuhindu, siis nii Saksamaal kui Poolas on need olnud Vainola s\u00f5nul madalamad kui meil ja seda ka keerulistel aegadel.<\/p>\n

“Mitte ainult tipuhinnad, vaid ka keskmised hinnad on olnud madalamad. J\u00e4relikult on ka fossiilk\u00fctustel baseeruval energiatootmisel v\u00f5imalik saada erisusi ja seda turumudelit \u00e4ra kasutada selleks, et kohalik tarbija sellest v\u00f5idaks,” t\u00f5des ta.<\/p>\n

Eestis pole olnud poliitilist ambitsiooni erandit k\u00fcsida<\/p>\n

Vainola juhtis t\u00e4helepanu sellele, et Poola on saanud EL-ilt erisuse ja toetab massiivselt kivis\u00f6el p\u00f5hinevat elektrienergia tootmist. Teisis\u00f5nu, tootja ei osta CO2-kvooti, vaid riik maksab selle tema eest kinni. Tema kaupleb turule vastu teisi muutuvkulusid ehk on market maker, turutegija.<\/p>\n

“Kui vaatame, kui volatiilne on viimase kahe-kolme aastaga olnud elektrienergia hind Eestis ja Baltikumi turul, siis miks mitte m\u00f5elda sellele parimale praktikale. Minu p\u00e4rast v\u00f5iksid kas v\u00f5i Auvere elektrijaam v\u00f5i m\u00f5ned teised juhitavad tootmisv\u00f5imsused olla CO2-kvoodi vabalt market maker’id. See v\u00f5imalus on t\u00e4iesti olemas,” kinnitas Vainola.<\/p>\n

Ta lisas, et Auvere omahind v\u00f5i v\u00e4hemalt muutuvkulud ilma CO2-ta j\u00e4\u00e4ksid 50\u201360 euro juurde megavatt-tunnist.<\/p>\n

“Euroopas on see v\u00f5imalus olemas, Saksamaa ja Poola on seda kasutanud, mingil p\u00f5hjusele meie mitte,” lausus Vainola.<\/p>\n

Ehkki Auvere t\u00f6\u00f6kindlus ei ole olnud hea ja see on projekteerija-ehitaja viga, on Ida-Viru insenerid teinud Vainola s\u00f5nul v\u00e4ga head t\u00f6\u00f6d ja t\u00f5stnud t\u00f6\u00f6kindluse 60 protsendilt 90 protsendini.<\/p>\n

“\u00c4kki me peakski keskenduma sellele, et Auvere oleks market maker, kes p\u00fcsivalt, ilma \u00fcles-alla koormamata, oleks turul n\u00e4iteks oktoobrist aprillini,” pakkus ta v\u00e4lja. “V\u00f5ib-olla oleks meil p\u00f5hjust rajada m\u00f5ni uus p\u00f5levkivil h\u00fcbriidelektrijaam, mis kasutaks n\u00e4iteks 50 protsenti p\u00f5levkivi ja 50 protsenti meie enda madala kvaliteediga puiduhaket. Need oleksid aspektid, mis tooksid turule lisatootmist ja seda suhteliselt kiiresti.”<\/p>\n

Eestis, erinevalt Poolast, pole olnud poliitilist ambitsiooni ega soovi endale erisust k\u00fcsida, kuid Vainola m\u00e4rkis, et kui pidada silmas energia koguhinda, vajalikku infrastruktuuri, tarbimismahtu ja varustuskindlust, siis oleks v\u00e4ga lihtne paar-kolm stsenaariumi l\u00e4bi arvutada.<\/p>\n

P\u00f5levkivienergeetikale on liiga tehtud<\/p>\n

“Keegi peaks Eesti vabariigis v\u00f5tma selle peaenergeetiku ja pea\u00f6konomisti rolli, et majanduslik aspekt prevaleeruks poliitilise ideoloogia \u00fcle,” nentis ta. “Nii j\u00f5uaksime selleni, et Eesti turule mahuks t\u00e4na nii juhitav tootmine, olgu see p\u00f5levkivil v\u00f5i biok\u00fctusel ehk puiduhakkel, kui ka taastuvenergia.”<\/p>\n

Vainola hinnangul on p\u00f5levkivienergeetikale liiga tehtud ja Eesti vajaks teatud tootmisv\u00f5imsusi. Ta leiab, et varustuskindluse aspektist tuleks l\u00f5petada l\u00e4hiajal Enefit Powerile \u00fcle 60 miljoni euro maksmine 1300 megavati vanaraua elushoidmise peale.<\/p>\n

“See ei ole m\u00f5istlik, see kulu ajas aina kasvab, aga varustuskindlus langeb. T\u00e4na on see 60 miljonit, homme-\u00fclehomme juba 100 miljonit. M\u00f5istlik oleks osa sellest, n\u00e4iteks pool, anda ja kuulutada v\u00e4lja hange, et siia tuleks uued, maagaasi baasil olevad tootmisv\u00f5imsused, mis on palju rohkem hajutatud. See aitaks elektri kogukulu madalamale tuua,” pakkus ta v\u00e4lja.<\/p>\n

Vainola s\u00f5nul ei aita suure koguse tuuleenergia turuletulek elektri hinda allapoole tuua.<\/p>\n

“Soome on selle l\u00e4bi hammustanud: seal ei teki enam nii palju odavat tuulest tulevat elektrienergiat. Miks? Sest soomlased on hakanud oma kaugk\u00fctet elektrifitseerima. Kolme-nelja aastaga on Soomes kaugk\u00fcttev\u00f5rkude juurde ehitatud 2000 megavatti elektrikatlaid, just selleks, et kasutada tuule \u00fcletootmisest tekkivaid madalaid hindu soojuse akumuleerimiseks,” selgitas ta.<\/p>\n

Vainola lisas, et naaberriigis j\u00e4rsku \u00fcletoodetud tuuleenergia ei too paraku meil p\u00fcsivalt hindu alla. Vaja on nii juhitavaid v\u00f5imsusi kui ka tuult.<\/p>\n

“Kindlasti on Eestis kohta maismaatuule ressursside kasutamiseks, kuid mitmed teravatt-tunnid tuulde olukorras, kus regioonis on energiat \u00fcle, ei ole t\u00f5en\u00e4oliselt m\u00f5istlik. See on vaja l\u00e4bi arvutada,” t\u00f5des ta ja pidas soomlaste ideed kaugk\u00fcte elektrifitseerida heaks.<\/p>\n

Suure hulga tuuleenergia lisandumine ei too hinda alla<\/p>\n

Tuuleenergia v\u00f5imsusi k\u00f5vasti juurde ehitades tekib olukord, kus m\u00fc\u00fcme siis, kui hind on madal, aga ostame, kui see on v\u00e4ga k\u00f5rge.<\/p>\n

“Kui vaatame, mis on tipuhinnad nii k\u00f5rgele viinud, siis p\u00f5hjuseks on olnud see, et Soome hinnad on k\u00f5rged, Estlinkid on t\u00e4is ja meil endal puudub vajalik osa tootmisest. Meil on siia vaja rohkem juhitavat tootmisv\u00f5imsust ja salvestust \u2013 see aitab tippe k\u00e4rpida,” lausus Vainola.<\/p>\n

Ta m\u00e4rkis, et kogu Baltikum tarbib aastas kokku umbes 25 teravatt-tundi elektrit, Soomes aga 85. Ka l\u00e4hiperioodil j\u00e4\u00e4b Soome selles vaates kindlasti hinnategijaks, kuid tippe ja volatiilsust aitaks Vainola hinnangul \u00e4ra hoida see, kui meil oleks turul market maker, me saaksime mingi erisuse, et \u00e4ra kasutada, eelistatult tuua turule ka siinseid tootmisv\u00f5imsusi, panustada salvestusse ja v\u00f5ib-olla ka kaugk\u00fctet elektrifitseerida.<\/p>\n

“Arvan, et \u00fchel p\u00e4eval on kaugk\u00fctteettev\u00f5tted ise \u00f5nnelikud, kui nad saavad sooja hinna kehtestamisel tururegulatsioonist lahti ja saavad keskenduda rohkem elektri turuhinnast tulenevale soojuskandjale. Sinna on aga veel pikk tee minna,” \u00fctles endine Eesti Energia tippjuht.<\/p>\n

Ta lisas, et tal ei ole midagi tuumaenergia vastu, kuid meil on vaja ellu j\u00e4\u00e4da ka j\u00e4rgmisel 10-15 aastal ning otsuseid on vaja teha palju kiiremini.<\/p>\n

“Energeetikaeksperdina ma v\u00e4listaksin selle, et me ei l\u00e4htu tehnoloogianeutraalsusest. \u00c4rme keskendu \u00fchele valikule, k\u00fcll aga l\u00e4htume parimatest tehnoloogiatest, mis on t\u00e4na tehnoloogiliselt k\u00e4ttesaadavad. Veelkord, meil on vaja elada j\u00e4rgnevad 10 aastat, me ei saa oodata helesinises unistuses, et kunagi tuleb mingi \u00fcliodav tuumatehnoloogia,” r\u00f5hutas ta.<\/p>\n

Kaaluda v\u00f5iks merekaablit Rootsi tuumajaama<\/p>\n

Vainola t\u00f5i v\u00e4lja, et Rootsi on hakanud oma tuumaenergiapotentsiaali uuendama ning \u00fche alternatiivina v\u00f5iks kaaluda ka ankrukindlat merekaablit Rootsi tuumajaama. Ta m\u00e4rkis, et usutavasti oleks endale tuumareaktori ehitamisest odavam lahendus, kui Eesti l\u00e4heks rootslastele \u00fchte tuumareaktorisse n\u00e4iteks 10\u201315-protsendilise osalusega osanikuks, need asjad tuleks aga l\u00e4bi arvutada.<\/p>\n

Heitkogustega kauplemise s\u00fcsteemi (ETS) nimetas Vainola l\u00e4bikukkunuks ja s\u00f5nas, et las n\u00fc\u00fcd Saksamaa ja teiste suurriikide poliitikud purevad selle kallal. Me ei saa Vainola s\u00f5nul maailma poliitikas toimuvaid muutusi ega s\u00f5du ignoreerida, meil on vaja ellu j\u00e4\u00e4da ja parem homne koju tuua.<\/p>\n

Vainola hinnangul on aeg k\u00fcps investeerida juhitavatesse v\u00f5imsustesse ning kui saaks veel turu volatiilsust v\u00e4hendada ning tuua Auvere v\u00f5i miski muu turule marketmaker’iks, k\u00fcll siis tekiks ka pankadel neisse projektidesse selline usk, et neid rahastada.<\/p>\n

“Andku k\u00f5igev\u00e4gevam meile m\u00f5istust ja teotahet mitte olla nii passiivne, r\u00e4\u00e4kida kaasa neil teemadel ja leppida kokku neis kolmes-neljas v\u00e4ga lihtsas \u00fchisosas, et me ei teeks fataalseid otsuseid, mis viivad meid hukatusse homse tuleviku ees. Aega meil praktiliselt ei ole,” \u00fctles Vainola.<\/p>\n

Ta lisas, et 2024. aasta andmete kohaselt moodustas EL-i globaalne CO2 jalaj\u00e4lg vaid umbes kuus protsenti kogu maailma omast. Selle kuue protsendiga kogu muu maailma vastu astuda on \u00fcsna keeruline ja kuna meil pole h\u00f5bekuuli, tuleb Vainola s\u00f5nul l\u00e4heneda pragmaatiliselt.<\/p>\n

“Keegi peab v\u00f5tma vastutuse ja olema peaenergeetik ja pea\u00f6konomist, muidu me teeme valesid otsuseid,” \u00fctles Vainola, kuid m\u00e4rkis, et on selles osas, kas poliitikud suudavad selle v\u00f5rrandi ratsionaalselt \u00e4ra lahendada, pessimistlikult optimistlik. “Hoian p\u00f6idlad pihus, et aasta jooksul midagi tuksi ei keerataks.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aastaid Eesti Energia kontsernis juhtivatel kohtadel t\u00f6\u00f6tanud ja praegu erasektoris tegutsev Andres Vainola r\u00e4\u00e4kis portaalile Vabadused antud intervjuus,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":132179,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[59965,9034,26,27,59966,37,33,35,9265,7644,34,36,15689,31,32,21,28,29,19,56434,25,2596,23,24,3082,22,20,30],"class_list":["post-132178","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-andres-vainola","tag-auvere-elektrijaam","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-co2-kvoodid","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-energiamajanduse-arengukava-2035","tag-enmak","tag-estonia","tag-estonian","tag-ets","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-polevkivienergeetika","tag-populaarseimad-lood","tag-taastuvenergia","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tuuleenergia","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116250126696742174","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/132178","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=132178"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/132178\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/132179"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=132178"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=132178"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=132178"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}