Eestlased on kuulnud igasugu maailmar\u00e4nduritest ja ekstreemturistidest, aga 18-aastane ajakirjanik Marie Sinivee reisis s\u00f5na otseses m\u00f5ttes telgiga ja h\u00e4\u00e4lega l\u00e4bi fundamentalistide territooriumide.<\/p>\n
Sinivee jaoks elu on seiklus. Talle ei piisa v\u00e4ikesest, turvalisest Eestist. Veebruaris, vaid kolm p\u00e4eva enne s\u00f5ja puhkemist Iraanis naasis ta kolmen\u00e4dalaselt r\u00e4nnult L\u00e4his-Itta, kus liikus ringi h\u00e4\u00e4letades ja \u00f6\u00f6bis sageli telgis. Oli see saatuse narrimine v\u00f5i teadlik valik?<\/p>\n
“Praegu on v\u00e4ga m\u00f5nus Eestis olla, v\u00e4ga turvaline ja rahulik on olla ja kindlasti v\u00f5rreldes enda olukorda eestlastega L\u00e4his-Idas on mul v\u00e4ga mugav,” r\u00e4\u00e4kis Sinivee saates. “Ei, ma ei tahaks L\u00f5una-Liibanonis hetkel olla ega sinna ka l\u00e4hikuudel tagasi minna. Aga ma arvan, et need riskid, mida ma v\u00f5tsin ja need kogemused, mis mul olid \u2013\u00a0need avardasid mu silmaringi ja ma olen l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes \u00f5nnelik, et ma seal k\u00e4isin,” lisas ta.<\/p>\n
Marie ja tema taanlasest reisikaaslase Hansu marsruut l\u00e4bi T\u00fcrgi, Liibanoni, S\u00fc\u00fcria ja Jordaania Iisraeli piirini v\u00e4lja muudab kadedaks iga seiklusturismi harrastava r\u00e4nduri. Samas leidub ohtralt noomijaid ning kritiseerijaid nii l\u00e4hedaste kui kolleegide seas.\u00a0<\/p>\n
“No see peamine teema, et ma olen 18 ja kuskil konfliktipiirkonnas on see, millest k\u00f5ik k\u00fcmne k\u00fc\u00fcnega kinni hoiavad. Aga samas me peame aru saama, et kohalikud, kes seal elavad \u2013 seal on palju noori, v\u00f5imekaid noori, kes elavadki oma elu varemete vahel.\u00a0 Kuidas me saame siis mulle otsa vaadata, et “kuidas Marie julges seda teha?” versus need k\u00fcmned tuhanded noored, kes samamoodi elavad seal?” k\u00fcsis Sinivee.<\/p>\n
Oma esimesele ekstreemsele reisile 2025. aastal s\u00f5itis neiu vanemate vastuseisust hoolimata.<\/p>\n
“Ega nad ei m\u00f5ista ja nad ei ole otseselt f\u00e4nnid, aga keegi ei ole mind peatanud ka,” tunnistas ta. “Selles m\u00f5ttes, et kohe, kui ma 18 sain, l\u00e4ksin Afganistani \u2013 mingi kahe kuu p\u00e4rast enda s\u00fcnnip\u00e4eva ja ma ei pidanud enam vanematelt ju luba k\u00fcsima. Aga kuna seda enam vaja ei olnud, siis ma sain vabalt reisida ja nii ma olen j\u00e4tkanud,” r\u00e4\u00e4kis Sinivee.<\/p>\n
Korduvalt kriisipiirkondades viibinud dokumentalist Vahur Laiapea noore inimese asjatut riskide v\u00f5tmist heaks ei kiida. Tema ise langes sealsamas\u00a0Afganistanis 2017. aastal Talibani k\u00e4tte vangi ja v\u00e4ga neid kaht kuud oma elust meenutada ei soovi.\u00a0\u00a0<\/p>\n
“Kui ma istusin autos, mille piirasid \u00fcmber relvastatud taliibid ja suunasid minu poole oma automaadid ja p\u00fcstolid, seda ei ole isegi v\u00f5imalik uuesti l\u00e4bi tunnetada, sest see oli nii hirmutav hetk. Nii et ma arvan, et mu teadvus ja ps\u00fc\u00fchika on mind kaitsnud hiljem selle taas meenutamise eest,” r\u00e4\u00e4kis Laiapea.<\/p>\n
“Ja ma arvan, et k\u00f5ige m\u00e4\u00e4ravam selle juures on see, et ma ei otsinud seiklusi, ma k\u00e4isin seal t\u00f6\u00f6d tegemas,” r\u00f5hutas ta. .<\/p>\n
Laiapea on vabakutseline dokumentalist, kes intervjueerib ja teeb filme – neid v\u00e4ntas ta oma Afganistani kogemustest kokku kolm.<\/p>\n
Ka Delfis ajakirjanikuna t\u00f6\u00f6tav Sinivee v\u00e4idab, et soovib L\u00e4his-Idas reisida ja sealsest kultuurist kirjutada eelk\u00f5ige sel eesm\u00e4rgil, et kummutada v\u00e4\u00e4rarusaamu, mis meil Eestis islamimaailma suhtes eksisteerivad.<\/p>\n
“Kas see on piisav p\u00f5hjendus, et minna ja riskida ka oma eluga?\u00a0Sest minu s\u00fcgavama arusaamise j\u00e4rgi meie elu ei kuulu ainult meile, vaid see kuulub ka meie l\u00e4hedastele. Ma ei tahaks olla n\u00e4iteks tema isa rollis,” \u00fctles Laiapea.<\/p>\n
Marie\u00a0teine ekstreemreis l\u00fchikese aja jooksul algas veebruarikuus T\u00fcrgist, kust nad koos reisikaaslasega suundusid kaubalaeval Liibanoni. Noorte sooviks oli j\u00f5uda sihtpunkti ehk S\u00fc\u00fcriasse nii, et poleks vaja lennata. Maad m\u00f6\u00f6da liikusid nad peamiselt h\u00e4\u00e4letades.<\/p>\n
“(Islamistliku terroriorganisatsiooni – toim.) Hezbollah’ga kohtusime esimest korda Liibanonis. Me olime kristlikest k\u00fcladest lahkunud, mis on m\u00e4gedes ja j\u00f5udsime Baalbeki l\u00e4hedusse ja h\u00e4\u00e4letasime sealt edasi. Me teadsime, et see piirkond on natuke kahtlane. Meile tuli vastu selline suur, umbes nagu need s\u00f5jav\u00e4eautod, kus oli h\u00e4sti s\u00f5bralik mees. Ma vaatasin, et tal mingisugust\u00a0 s\u00f5jav\u00e4evormi seljas ei olnud, tavalised riided ja autos oli viis-kuus relva ja siis ta \u00fctles, et ta s\u00f5idutab meid sinna linna. Ja siis mu reisisell nii muuseas k\u00fcsis, et kas ta oleks valmis laskma tal Kala\u0161nikoviga lasta \u2013 minu arvates j\u00e4llegi v\u00e4ga loll tegu, onju – , aga k\u00fcsija suu pihta ei l\u00f6\u00f6da ja nii ta meid sinna k\u00f5rbesse s\u00f5idutas ja lasi tal relva proovida ja k\u00fcsis minu k\u00e4est ka, et kas ma tahan ka. Ja siis ta hiljem viis meid tagasi tee \u00e4\u00e4rde ja h\u00e4\u00e4letasime sealt edasi ja see oli meie esimene kohtumine Hezbollah\u00b4ga,” pajatas Sinivee.<\/p>\n
Seda kommenteerinud Laiapea \u00fctles: “Mul tuli selline paralleel.\u00a01928. aastal kindral Laidoneri 15-aastane poeg m\u00e4ngis \u00fchte m\u00e4ngu, see m\u00e4ng oli vene rulett: ta v\u00f5ttis revolvri, pani sinna trumlisse mingi arvu padruneid ja mingid kohad siis j\u00e4id t\u00fchjaks. Ja siis ta m\u00e4ngis seda m\u00e4ngu, et kas ma j\u00e4\u00e4n ellu v\u00f5i ei j\u00e4\u00e4 ellu. Ta ei j\u00e4\u00e4nud ellu, vaid tulistas endale p\u00e4he selle kuuli. N\u00fc\u00fcd seesama neiu, ma arvan, m\u00e4ngib laias plaanis sedasama m\u00e4ngu, et ta p\u00fc\u00fcab katsetada ja kombata neid piire, leida endas seda julgust ja vaprust, et ennast \u00fcletada. See k\u00f5ik on tegelikult arusaadav ja aktsepteeritav, eriti 18-19 aastase noore inimese puhul, [aga] n\u00fc\u00fcd on k\u00fcsimus, et kas tal on k\u00fcpsust, et m\u00f5ista, mis v\u00f5ib olla selle asja hind.”<\/p>\n
Noorte teine kohtumine \u00e4\u00e4rmuslastega enam nii l\u00f5bus ei olnud kui p\u00fcssilaskmine k\u00f5rbes. See juhtus Beirutis, kus nende kaamerad \u00e4ratasid kahtlust ja kus nad viidi Hezbollah’ staapi \u00fclekuulamisele.<\/p>\n
“Nad v\u00f5tsid t\u00f5esti meie passid ja ma ei saanud enam vastu ka hakata. See oli esimene kord, kui ma m\u00f5tlesin selle peale, et k\u00f5ik mu kolleegid ja k\u00f5ik mu tuttavad \u00fctlesid, et \u00e4ra Liibanoni mine, et need jalgratturid v\u00f5eti ka Hezbollah’ poolt kinni, et sind v\u00f5etakse ka ja \u2026 Siis ma \u00fctlesin neile k\u00f5igile, et minuga sellist asja ei juhtu ja n\u00fc\u00fcd ma istun t\u00e4pselt samamoodi seal peakorteris ja t\u00e4itsa pekkis, n\u00fc\u00fcd ma olengi samas olukorras!” kirjeldas Sinivee.<\/p>\n
Eesti jalgrattamatkajate r\u00f6\u00f6vi Bekaa orus Liibanonis on asjakohane meenutada, sest just\u00a0m\u00e4rtsis m\u00f6\u00f6dub sellest mitu kuud v\u00e4ldanud ja kogu Eestit vapustanud pantvangidraamast t\u00e4pselt 15 aastat.\u00a0<\/p>\n
“Need olid ju k\u00fcpsed, t\u00e4iskasvanud mehed ja nad ilmselgelt v\u00f5tsid liiga suure riski. See risk kokkuv\u00f5ttes l\u00e4ks meile ju maksumaksjatena mingi summa maksma, mille numbrit me oma eluajal teada ei saa, ilmselt oli see p\u00e4ris suur summa. Ja miks peaks jalgratastega s\u00f5itma l\u00e4bi sellise kriisikolde? Mida see annab peale selle adrenaliini nendeks m\u00f5neks n\u00e4dalaks? Ma ei oska seda hinnata. Ma arvan, et sellises k\u00fcpsusastmes mehed, kui nad riskida tahavad, v\u00f5iksid seda teha m\u00f5nes piirkonnas, kus nad saavad inimesi p\u00e4riselt aidata,” arutles Laiapea.<\/p>\n
Marie ja tema taanlasest s\u00f5ber lasti p\u00e4rast seitsmetunnist \u00fclekuulamist \u00e4\u00e4rmuslaste poolt siiski tervena tulema ja Beirutist liikusid nad edasi S\u00fc\u00fcriasse. Avastasid pealinna Damaskust, aga j\u00f5udsid ka purustatud ja peaaegu inimt\u00fchja Palmyrasse.<\/p>\n
“Ma eeldan, et peale s\u00f5da ja konflikti igasugune l\u00e4hedus v\u00f5i hoolivus on midagi, mis ikkagi t\u00f5mbab inimesi ja ma m\u00f5istan seda t\u00e4ielikult. Seega see \u00fcldmeeleolu seal turistide vastu on pigem positiivne, aga kui r\u00e4\u00e4kida muidu milj\u00f6\u00f6st, siis liiklus on huvitav, pr\u00fcgi on palju, sellist tossu, tolmu, k\u00f5rbeliiva, palju karjumist, l\u00e4rmi \u2013 aga muidu s\u00f5bralikud inimesed,” meenutas Sinivee.<\/p>\n
Kui Marie kolm reisin\u00e4dalat rahasse arvutada, siis sai ta hakkama 750 euroga. Vahel harva \u00f6\u00f6bisid noored hotellis, aga enamasti panid p\u00fcsti telgi. M\u00f5nikord, olude sunnil isegi bensiinijaamas.<\/p>\n
“Kuigi mina olin sellele t\u00e4ielikult vastu ja ei tahtnud tankla k\u00f5rval magada, siis minu reisisell oli kindel, et see on k\u00f5ige parem koht, kuhu minna. Natuke me siis vaidlesime\u00a0ja siis ta ohverdas enda telgi mulle, mina sain telgis magada ja tema magas lageda taeva all mati peal, tankla k\u00f5rval. Ega see glamuurne ei olnud ja see on kohati ka auk\u00fcsimus, et kas sa oled valmis seal magama ja mis tunne seal siis magada on,” r\u00e4\u00e4kis Sinivee, kelle s\u00f5nul tuli m\u00f5nikord siiski kulutada k\u00fcmme eurot ka hotelli peale. “Aga muidu, peale selle, magasin ikkagi k\u00f5rbes ja kuskil v\u00e4ljas m\u00e4gedes. Seal on juba turvaline ja tavaline, et inimesed telgivad,” lisas ta.<\/p>\n
“Aga \u00fckskord oli k\u00fcll hirmus. Me magasime \u00fches mahaj\u00e4etud majas, nii et seintel olid veel kuulij\u00e4ljed, sellised augud. Ja siis \u00f6\u00f6sel, kolme-nelja paiku k\u00e4isid korralikud p\u00fcssilasud, mis olidki p\u00fcssilasud ja need tundusid nii l\u00e4hedal ka, et siis ma k\u00fcll m\u00f5tlesin, et n\u00fc\u00fcd on k\u00f5ik l\u00e4bi,” meenutas ta.<\/p>\n
L\u00e4bi sai Marie reis tegelikult alles Iisraeli piiripunktis, kui ta \u00fcritas p\u00e4\u00e4seda Palestiinasse. Nimelt soovis neiu k\u00fclastada seal \u00fcht eestlannat, kes on 13 aastat L\u00e4\u00e4nekaldal elanud ja kellega Mariel oli plaan teha intervjuu. Palestiinasse teda siiski ei lubatud ja Iisraeli tal ka enam asja pole.<\/p>\n
“Otsustavaks\u00a0 sai vist see, et ma olen ajakirjanik, et mul on mingid imelikud S\u00fc\u00fcria, Liibanoni templid\u00a0ja mul oli samas passis ka Afganistani viisa \u2013 \u00fches\u00f5naga, ma olin kahtlane. \u00dches\u00f5naga, keelu sain peale ja piiril \u00f6eldi, et ma v\u00f5in sellest keelust lahti saada, kui ma kohtusse l\u00e4hen ja maksan 500 seeklit v\u00f5i mis iganes see raha on \u2013 \u00fches\u00f5naga, see ei ole seda niikuinii v\u00e4\u00e4rt,” m\u00e4rkis Sinivee.<\/p>\n
Esialgu j\u00e4\u00e4b Marie koju ja kriisipiirkonda tagasi ei kipu, aga tema reisikaaslane ja s\u00f5ber Hans seikleb L\u00e4his-Idas omal k\u00e4el edasi.<\/p>\n
“Ta kirjutab iga p\u00e4ev, nii palju, kui tal netti on. Tal seal Saudi-Araabia k\u00f5rbes v\u00f5ib-olla kord p\u00e4evas keegi hotspotti annab. Siis ta annab m\u00e4rku, kuidas tal l\u00e4heb ja soovin talle \u00f5nne. Ja nii on! Ega ma midagi muud ei saa teha,” \u00fctles neiu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eestlased on kuulnud igasugu maailmar\u00e4nduritest ja ekstreemturistidest, aga 18-aastane ajakirjanik Marie Sinivee reisis s\u00f5na otseses m\u00f5ttes telgiga ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":132475,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[1201,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,969,4376,28,29,968,95,60068,19,434,25,60067,1250,1604,1538,23,24,22,20,36859,30,92,93,94],"class_list":["post-132474","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-afganistan","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hezbollah","tag-lahis-ida","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liibanon","tag-maailm","tag-marie-sinivee","tag-news","tag-pealtnagija","tag-populaarseimad-lood","tag-randur","tag-reisimine","tag-suuria","tag-taliban","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vahur-laiapea","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116251719289322935","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/132474","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=132474"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/132474\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/132475"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=132474"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=132474"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=132474"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}