{"id":132502,"date":"2026-03-18T19:43:10","date_gmt":"2026-03-18T19:43:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/132502\/"},"modified":"2026-03-18T19:43:10","modified_gmt":"2026-03-18T19:43:10","slug":"pealtnagija-loimunud-valismaalased-otsivad-kodakondsusloksust-valjapaasu-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/132502\/","title":{"rendered":"“Pealtn\u00e4gija”: l\u00f5imunud v\u00e4lismaalased otsivad kodakondsusl\u00f5ksust v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su | Eesti"},"content":{"rendered":"

Eestis elab 1,36 miljonit inimest. 84 protsenti neist on Eesti v\u00f5i Euroopa Liidu passiga, aga 16 protsenti m\u00f5ne kolmanda riigi v\u00f5i m\u00e4\u00e4ratlemata kodakondsusega. \u00dcle poole neist, 130 000 on Venemaa kodanikud ja halli passi omanikud, kes j\u00e4id Eestisse elama valdavalt p\u00e4rast N\u00f5ukogude Liidu lagunemist. \u00dclej\u00e4\u00e4nud 90 000 on muude kolmandate riikide kodanikud, kellest 7500 elab Eestis pikaajalise elamisloa alusel.<\/p>\n

Ameeriklane Stewart Johnson ja ecuadorlane Jorge Hinojosa on Eestis elanud vastavalt 28 ja 27 aastat. Nad on \u00fchest k\u00fcljest l\u00f5imumise mustern\u00e4ited, teisalt aga kaaskannatajad. Ehkki m\u00f5lemad on elanud Eestis \u00fcle poole oma elust ja tahaksid saada Eesti kodanikeks, ei v\u00f5imalda reesuskonflikt nende s\u00fcnnimaa ja Eesti seaduste vahel seda unistust teoks teha.<\/p>\n

“Pealtn\u00e4gija” suhtles mitme Eestis kodakondsusl\u00f5ksu sattunud v\u00e4lismaalasega, kes ootavad riigilt lahendust, kuid osa neist kartis kaamera ette tulla, peljates v\u00e4\u00e4ritim\u00f5istmist, kuiv\u00f5rd nad peavad end Eesti patriootideks. Ent k\u00f5igi nende lood on nagu Johnsonil ja Hinojosal – Eestisse on neid elama toonud armastus, siin on nad t\u00f6\u00f6 ja perega juured alla ajanud.<\/p>\n

“Meie teekond algas tegelikult juba ikka v\u00e4ga pikka aega tagasi. See oli 1997. Me t\u00f6\u00f6tasime m\u00f5lemad Ameerika \u00dchendriikides Colorados ja saime seal noorteprogrammi raames t\u00f6\u00f6tades kokku,” meenutas Jorge Hinojosa abikaasa Ingrid.<\/p>\n

Jorge tegeles m\u00e4gironimisega, aga kui Ingrid lapseootele j\u00e4i, m\u00fc\u00fcs mees oma ronimisvarustuse maha ja kolis m\u00e4gedeta riiki, millest tal varem suurt aimugi polnud ehk 16 miljoni elanikuga maalt ekvaatoril kuus korda v\u00e4iksemasse p\u00f5hjamaisesse Eestisse, mis oli pealegi \u00fcpris hiljuti kommunismi ikke alt vabanenud.<\/p>\n

“Ma tulin 30 jaanuar 99 \/…\/ Estonian Air oli see, mis tuli Frankfurdist siia. Mulle pakuti suitsukiluv\u00f5ileib, mul oli nagu: “Mis, mis see on?” esiteks, aga kui ma maandusin Eestis, siis oli v\u00e4ga k\u00fclm, pime,” jutustas Hinojosa.<\/p>\n

Naise s\u00f5nul hakkas mees seej\u00e4rel esimese vestluss\u00f5nastiku toel eesti keelt \u00f5ppima. “Ja siis \u00fcks kassett, mis tal kogu aeg k\u00e4is, oli Eldorado.”<\/p>\n

Suuresti t\u00e4nu eestikeelse latiinob\u00e4ndi kassetile omandas Jorge juba paari kuuga lihtsamad fraasid ja on praeguseks t\u00e4ielikult Eesti \u00fchiskonda sulandunud. 27 Eestis elatud aasta jooksul on ta t\u00f6\u00f6tanud reisikorraldaja ja giidina, aga ka tantsutreenerina, sattudes t\u00e4nu sellele korduvalt ka meediasse.<\/p>\n

Jorge Hinojosa armastab v\u00fcrtsikilu ja Eesti sauna, on osalenud koos abikaasaga koguni saunamaratonidel. Kaks aastat tagasi t\u00e4histasid nad oma h\u00f5bepulma ja viimati t\u00e4navu 24. veebruari pidustustel esitasid Ingrid ja Jorge Hinojosa Saku tantsur\u00fchma Tugevad ja kohevad koosseisus mullusuvise tantsupeo nimilugu “Iseoma”. Nende noorem poeg luges samal ajal koolis iseseisvusmanifesti ette.<\/p>\n

Paari noorem poeg k\u00e4ib praegu g\u00fcmnaasiumis 11. klassis, vanem poeg \u00f5petab Eesti Kunstiakadeemias.<\/p>\n

Ka Stewart Johnsoni lapsed on s\u00fcndinud Eestis. Kuigi tal on taskus USA pass, on peamiselt p\u00fcstijalakoomiku ja kirjanikuna elatist teeniv Johnson viimase 28 aasta jooksul USA-d k\u00fclastanud vaid neli korda.<\/p>\n

USA ja Eesti pass. Autor\/allikas: Aili Vahtla\/ERR<\/p>\n

Arvestades viimase aja poliitsuundumusi, sooviks mees USA kodakondsusest loobuda.<\/p>\n

“N\u00fc\u00fcd et see idioot, kes on Valges Majas, teeb k\u00f5ik tema pahandusi, ja see v\u00f5ib olla t\u00f5eline probleem, n\u00e4iteks see Gr\u00f6\u00f6nimaa seotud jamaga. Et mis siis toimub, kui Eesti, mis on osa NATO-st, on s\u00f5jas Ameerika vastu? Kas mina hakkan elama mingi laagris? Ma ei tea. \/…\/ Ma ei taha osaleda selles riigis enam. V\u00e4ga paljud head inimesed on endiselt seal. Nemad vihkavad seda, mis toimub,” r\u00e4\u00e4kis Johnson.<\/p>\n

Kuid siin j\u00f5uame ringiga tagasi algse mureni. Juba 27 aastat tagasi siia saabudes sattus Jorge Hinojosa esimest korda ajakirjandusse seoses Eestis viibimise alustega. Nimelt, algselt tuli ta siia turistiviisaga, mis pidi l\u00f5ppema vahetult enne esimese lapse s\u00fcndi. T\u00e4nu ajakirjanduse t\u00e4helepanule ja valitsuse sekkumisele sai eestlannaga abielus v\u00e4rske isa siia j\u00e4\u00e4da ning juba pikalt on tal lisaks Ecuadori passile ka Eesti alaline elamisluba.<\/p>\n

Eesti kodakondsuse saamiseks on vaja sooritada nii keele- kui ka kodakondsuseksam, kuid enne, kui eksamid l\u00e4binud v\u00e4lismaalastele Eesti pass ulatatakse, tuleb neil vabaneda oma s\u00fcnnij\u00e4rgsest kodakondsusest. Paraku on riike, kes seda ei v\u00f5imalda, ja nii katkebki nende tee Eesti kodanikuks.<\/p>\n

“Me saame aru, et see riik p\u00e4riselt ka ei vabastagi oma kodanikku kodakondsusest, aga ega see ei muuda Eesti \u00f5igust. Eesti \u00f5igus kehtib t\u00e4pselt samamoodi,” nentis siseministeeriumi piirivalve- ja r\u00e4ndeosakonna juhataja Janek M\u00e4gi.<\/p>\n

P\u00f5hip\u00f5hjus, miks Eesti topeltkodakondsust ei luba ja sunnib kodanikuks tahtjaid eelmisest riigist selgelt lahti \u00fctlema, on paljuski ajalooline. Kui Eesti lubaks topeltkodakondsust, v\u00f5iks meil hoobilt olla suurusj\u00e4rgus 100 000 Eesti-Vene topeltkodanikku ehk ligi k\u00fcmnendik elanikkonnast.<\/p>\n

M\u00f5ne kolmanda riigi kodanik v\u00f5ib lasta oma s\u00fcnnimaa passil kasv\u00f5i aeguda, aga oma kodakondsusest ta lahti ikka ei saa, ja Eesti kodakondsus j\u00e4\u00e4bki saamata. Kui palju on nii j\u00e4ikade p\u00f5him\u00f5tetega riike v\u00f5i kui palju kolmandatest riikidest p\u00e4rit inimesi Eestis sellises kodakondsusl\u00f5ksus elab, Eesti ametiasutused ei tea.<\/p>\n

“Politsei- ja piirivalveamet ega ka meie ei tegele teiste riikide sellise seadusandluse tundma\u00f5ppimisega, et aru saada, kas keegi vabastab v\u00f5i mitte, sest meie jaoks ei ole hetkel \u00fcldse oluline, sellep\u00e4rast et meie l\u00e4htume kodakondsuse andmisel v\u00f5i \u00a0ka vabastamisel Eesti puhul Eestis kehtivatest seadustest,” m\u00e4rkis M\u00e4gi.<\/p>\n

“Eesti riik ei saa sundida m\u00f5nda teist riiki vabastama kodakondsusest tema kodanikku,” lisas p\u00f5hiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg.<\/p>\n

Hinojosa on k\u00f5ik vajalikud eksamid \u00e4ra teinud ja korduvalt kodakondsuse taotlemise protsessiga alustanud, kuid alati on see takerdunud s\u00fcnnij\u00e4rgsest kodakondsusest loobumise v\u00f5imatuse taha. Johnson on j\u00e4\u00e4nud siiani \u00e4raootavale seisukohale, sest viitab nokk-kinni-saba-lahti olukorrale: USA n\u00f5uab, et tal oleks Eesti pass k\u00e4es enne, kui nemad ta kodakondsusest vabastavad; Eesti \u00fctleb, et enne kodakondsust ei saa, kui USA ta sellest vabastab. Ja selliseid riike on veel mitmeid.<\/p>\n

“Kui Eesti riik v\u00f5iks s\u00f5lmida n\u00e4iteks mingi leping, mis kinnitab, et kui ma lahkun Ameerikast, siis see otsus on juba tehtud, siis on lihtsalt b\u00fcrokraatia k\u00fcsimus,” usub Johnson.<\/p>\n

“See ei ole selles m\u00f5ttes suur probleem, kuna Eesti kodakondsuse saab iga aasta kuskil 800 kuni 1000 inimest ja v\u00e4ga paljud neist saavad kodakondsuse tingimuslikult. See t\u00e4hendab, et inimene saab Eesti kodakondsuse, aga ta hakkab kehtima sellel hetkel, kui ta toob oma kodukohariigist t\u00f5endi, et ta on oma senisest kodakondsusest vabastatud,” selgitas siseministeeriumi ametnik.<\/p>\n

Jorge Hinojosa ja tema pere jaoks on teema viimastel aastatel \u00fcha teravamaks ja emotsionaalsemaks muutunud. Kolmanda riigi kodanikuna on talle pangas keeldutud laenu andmast, perereisile minnes p\u00f5rkub ta \u00fcha viisan\u00f5uete peale, ja alati pole isegi selge, millisesse Euroopa riiki peaks ta ainu\u00fcksi viisa taotlemiseks s\u00f5idu ette v\u00f5tma. See teeb pere \u00fchiste ettev\u00f5tmiste planeerimise keeruliseks. Mees on ka oma kodualevikus Sakus nii tuntud ja tegus, et teda kutsuti lausa valimisliidus kandideerima, kuid sedagi ei saa ta teha, sest kolmandate riikide kodanikelt v\u00f5eti hiljuti \u00f5igus kohalikel valimistel ka h\u00e4\u00e4letada.<\/p>\n

\u00dchelt poolt r\u00e4\u00e4gitakse \u00fcha valjemini murest Eesti rahvastiku v\u00e4henemise p\u00e4rast, teisalt aga t\u00f5rjutakse h\u00e4sti l\u00f5imunud v\u00e4lismaalaste p\u00fc\u00fcdlusi kodakondsust saada. Hinojosade perekonda on pannud see omakorda m\u00f5tlema poegadele, kellel on s\u00fcnnij\u00e4rgne Eesti kodakondsus ja ootab ees kaitsev\u00e4eteenistus, millega kaasneb kohustus ka kodumaa eest v\u00f5idelda, kui vaja.<\/p>\n

“Ma emana muutun selle koha pealt h\u00e4sti emotsionaalseks. Et kui nende isale ei anta Eesti kodakondsust, teda ei tunnistata Eesti riigi kodanikuna, et miks minu pojad peaksid n\u00e4iteks sellise riigi eest minema, oma elu panti panema?” \u00fctles Ingrid Hinojosa.<\/p>\n

Praegu teeb Eesti topeltkodakondsuse erandeid vaid inimestele, keda nende s\u00fcnniriik taga kiusab. Tagakius peab aga olema isiklik, mitte \u00fcldine nagu Ecuadori puhul. Eesti seisukoht on, et teised riigid peavad oma seadustes j\u00e4releandmisi tegema, mitte Eesti.<\/p>\n

P\u00f5hiseaduskomisjoni esimees Kiviberg teatas Hinojosade perele saadetud vastuses, et Eesti kodakondsuse puudumine ei muuda Jorget v\u00e4hem Eesti \u00fchiskonda kuuluvaks.<\/p>\n

“Pealtn\u00e4gijale” pakkus ta, et mees v\u00f5iks taotleda n\u00e4iteks passi Hispaanialt, kus topeltkodakondsus on erandkorras lubatud, aga \u2013 pange n\u00fc\u00fcd t\u00e4hele \u2013 v\u00f5iks Eestisse Hispaania passiga ikkagi elama j\u00e4\u00e4da. Hinojosadele on see solvav ja pannud m\u00f5tlema koguni perega \u00e4rakolimisele.<\/p>\n

“See oleks valus kaotus, aga me peaksime sellega leppima. \/…\/ Me ei saa painutada oma peamisi printsiipe, riigi alusprintsiipe, mis on kirjas p\u00f5hiseaduses, et selliseid erandeid teha,” nentis Kiviberg.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eestis elab 1,36 miljonit inimest. 84 protsenti neist on Eesti v\u00f5i Euroopa Liidu passiga, aga 16 protsenti m\u00f5ne…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":132503,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[2261,26,27,9312,37,33,35,34,36,31,32,21,3505,28,29,95,19,25,3099,23,24,22,325,20,30,92,93,94],"class_list":["post-132502","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-ando-kiviberg","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ecuador","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kodakondsus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-siseministeerium","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-usa","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116251892325847925","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/132502","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=132502"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/132502\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/132503"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=132502"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=132502"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=132502"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}