{"id":132693,"date":"2026-03-19T06:12:13","date_gmt":"2026-03-19T06:12:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/132693\/"},"modified":"2026-03-19T06:12:13","modified_gmt":"2026-03-19T06:12:13","slug":"tallinna-hundipea-miljardiarendus-kavatseb-kasvada-mitu-aastakummet-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/132693\/","title":{"rendered":"Tallinna Hundipea miljardiarendus kavatseb kasvada mitu aastak\u00fcmmet | Eesti"},"content":{"rendered":"

P\u00f5hja-Tallinnas Paljassaares asuva Hundipea arenduse elluviimine astus hiljuti ametliku sammu edasi, kui Tallinna linnavalitsus 17 aastat tagasi algatatud detailplaneeringu heaks kiitis ja volikogule saatis. Volikogu arutab seda sel neljap\u00e4eval.<\/p>\n

Tegu on pikaajalisuse m\u00f5ttes ainulaadse arendusega: lisaks detailplaneeringu venimisele tuleb arvestada, et omanike plaanide j\u00e4rgi v\u00f5tab kogu ala v\u00e4ljaarendamine aega 30 v\u00f5i isegi 40 aastat ning selleks l\u00e4heb l\u00f5puks mitu miljardit eurot.<\/p>\n

See aga ei t\u00e4henda sugugi, et 42-hektarine ala oleks j\u00e4rgmised k\u00fcmnendid suletud ehitusplats: plaane, mida ja kuidas teha, on koostatud p\u00f5hjalikumalt aastast 2020 ning vaikselt on ala \u00fcmber kujundatud. Praegu seavad end n\u00e4iteks suures Kakaolaos sisse esimesed ettev\u00f5tjad.<\/p>\n

Hundipea ala on tohutu: kokku tuleks liita Kalaranna, Noblessneri, Telliskivi, Krulli ja Volta territoorium.<\/p>\n

Nii suurel alal on mitu omanikku. \u00dcldine omanik on k\u00fcll \u00fcks, osa\u00fching Hundipea, ja selle omanikud ehk maaomanikud on Bolton Realestate, Seaside Development ja Skaala Investments. Nende oma on nii p\u00f5hja- kui ka l\u00f5unakallas. Kui detailplaneering kehtestatakse, panevad maaomanikud oma maa Hundipeasse. Nagu sissemakseks, ja \u00fcks ruutmeeter annab osa\u00fchingus \u00fche h\u00e4\u00e4le, \u00fctles Hundipea juhatuse liige Markus H\u00e4\u00e4l. Nii jagunevad kulud ja tulud maaomanike vahel proportsionaalselt v\u00f5rdselt.<\/p>\n

“Ehk pole vahet, kas minu alal on park, kool v\u00f5i kortermaja, meie vaatame kogu ettev\u00f5tte v\u00e4\u00e4rtuse kasvu ja see t\u00e4hendab seda, et maaomanikud saavad terviklikult planeerida. Ja me omame t\u00e4na ka kogu elektri- ja veetaristut. Me omame kogu sadamat ehk me oleme justkui v\u00e4ike linn linnas ja see v\u00f5imaldab meil seda k\u00f5ike opereerida. Miks meie nii p\u00f5hjalikult asju ette valmistanud oleme ongi see, et me teame, et me tahame ise opereerida kogu seda ala tulevikus,” r\u00e4\u00e4kis H\u00e4\u00e4l.<\/p>\n

P\u00f5hjalik ettevalmistus t\u00e4hendab seda, et aastast 2020, mil Markus H\u00e4\u00e4l projektiga liitus, on tegeletud linnaplaneerimise osaga, mille jaoks on tehtud alast digikaksik ning tellitud ja tehtud uuringuid. Selle ajaga on l\u00e4inud k\u00f5igi omanike Hundipeal taristu rentimisest teenitud kasum uuringutesse, selleks on lisaks raha saadud Euroopast. Kokku on kulunud kaks miljonit eurot ja 20 000 t\u00f6\u00f6tundi, \u00fctles H\u00e4\u00e4l.<\/p>\n

H\u00e4\u00e4l on varem \u00fches intervjuus \u00f6elnud, et Hundipea v\u00f5ikski olla omamoodi linnalabor ehk koht, kus saaks uusi ideid proovida.<\/p>\n

Endine linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus (SDE) \u00fctles, et talle meeldib, et Hundipea arendajatel on visiooni ja julgust katsetada uusi lahendusi ning linn peaks seda igati toetama.<\/p>\n

“Minu n\u00e4gemuses linna \u00fclesanne peabki olema linna arengut edasi viivate plaanide igak\u00fclgne toetamine, planeeringu- ja muude menetluste l\u00fchendamine-lihtsustamine. Mulle v\u00e4ga meeldiks, kui Hundipeast saaks selline eeskuju ning toetan igati selle realiseerumist,” lausus ta.<\/p>\n

Praegune linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Terik leidis, et tulevikus peaks Hundipeast kujunema mitmekesine linnakeskkond, kus on nii elamud, t\u00f6\u00f6kohad, teenused kui ka avalik ruum, k\u00f5iksugu teenused ja piirkonda tekiks elu.<\/p>\n

“Oluline on, et ala ei kujuneks ainult elamupiirkonnaks \u2013 sinna on kavandatud ka m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt \u00e4ripindu ja t\u00f6\u00f6kohti,” \u00fctles ta.<\/p>\n

H\u00e4\u00e4l: enne elanikke tuleb ala elama saada<\/p>\n

Terik m\u00e4rkis, et praegu on Hundipea veel suures osas suletud ja v\u00e4hekasutatud t\u00f6\u00f6stusala, kuhu linnaelanikel sisuliselt ligip\u00e4\u00e4su ei ole.<\/p>\n

Tulevasest linnakust on valmis k\u00fcll esimesed visuaalid, kuid tegu pole t\u00e4pse kirjeldusega, milline ala tulevikus v\u00e4lja hakkab n\u00e4gema, vaid pigem vihjega ehituse mahtudele ja t\u00e4navaruumi paiknemisele ja milline saab olema \u00e4ri- ja eluhoonete osakaal. Konkreetsema lahenduse saab Hundipea avalik ala mitme arhitektuuriv\u00f5istluse abiga.<\/p>\n

“Olgu see siis maastikuarhitektuur v\u00f5i hoonearhitektuur, see k\u00f5ik alles tekib. Ja kuna see ala on piisavalt suur, siis eriilmelisi lahendusi tekib siia kindlasti v\u00e4ga palju,” \u00fctles H\u00e4\u00e4l.<\/p>\n

Hundipeal Kakaolaos on end sisse seadnud Brick Coffee Roastery. Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Praegu tegeldakse ala nii-\u00f6elda aktiveerimisega, \u00fctleb H\u00e4\u00e4l. “Me oleme v\u00e4ga palju \u00fcritanud kohalikke kaasata. Et aru saada, mida vaja on, esimese kogukonnapargi teinud, tekitanud kogukonna \u00fcritusi, et inimestel tekiks harjumus siin hakata k\u00e4ima. Siis me oleme v\u00f5tnud esimese ala (Kakaolao \u2013 toim.), kuhu me \u00fcritame saada j\u00e4rjest v\u00e4iketootmisi, v\u00f5ib-olla kontoripindasid ja t\u00e4na on see suurema hooga k\u00e4ima hakanud minema: seal on pruulikoda Vaat Brewery, r\u00f6stikoda Brick Coffee Roastery, m\u00e4e otsast Rimi vastas on Vesta restoran,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n

Eesm\u00e4rk on ala vaikselt elama panna, et kui j\u00f5utakse esimeste uute hooneteni, oleks Hundipeal juba omajagu elu. “Kui meie detailplaneering saab linnavolikogus vastu v\u00f5etud ja l\u00e4heb edasi kehtestamisele, siis \u00fctleme kahe-kolme aasta p\u00e4rast v\u00f5iks hakata esimest hoonet ehitama, mis t\u00e4hendab seda, et ega enne nelja aastat siia elama on keeruline tulla,” \u00fctles H\u00e4\u00e4l.<\/p>\n

Suur soov ja eesm\u00e4rk on, et Hundipeale tuleks juba enne suurema \u00fcmberehituse algust pealehakkajad ettev\u00f5tjad, lausus ta.<\/p>\n

“Me t\u00f6\u00f6tame selle nimel kogu aeg, et siia tekitada eeldusi selleks, et ettev\u00f5tjad \u2013 nagu need olemasolevad esimesed uued \u00fc\u00fcrnikud, kes on ise aktiivsed ja tahavad luua keskkonda, kus nad ise olla tahavad \u2013 siia tuleksid,” lausus H\u00e4\u00e4l.<\/p>\n

Praegu on Hundipea veel klassikaline niinimetatud pruunala ehk t\u00f6\u00f6stusala, kus k\u00f5rguvad vanad tootmishooned ning toimub ka tootmine: \u00fchel krundil toimetab n\u00e4iteks kalakontsern Viciunai.<\/p>\n

“Suuremad ja mustemad asjad l\u00e4hevad siit \u00e4ra \u00fchel hetkel. Kui esimene eluhoone valmis saab, siis n\u00e4iteks laevaremont ja ka terminal ja sellised asjad hakkavad end kokku pakkima. Kuiv\u00f5rd k\u00f5ik need alad on meie omad, siis meil on nendega lepingud ja me pikendame neid vastavalt sellele, kuidas linna poolt asjad liiguvad,” lausus H\u00e4\u00e4l.<\/p>\n

Kakaoladu Hundipeal. Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Praegustes hoonetest peaks alles j\u00e4\u00e4ma suur Kakaoladu, v\u00e4hemalt j\u00e4rgmiseks 15 aastaks. Koost\u00f6\u00f6d tehakse Tallinna tehnika\u00fclikooliga ja uuritakse, kuidas vanu hooneid taaskasutada. “Me tahame n\u00e4ha, kas ja kuidas on selliseid hooneid \u00fcldse v\u00f5imalik demonteerida ja uuesti kasutada kas uute hoonete osadena v\u00f5i n\u00e4iteks maastikuarhitektuuris,” \u00fctles H\u00e4\u00e4l. “V\u00f5i siis kui palju saab seda n\u00e4iteks \u00fcmber kujundada nii, et me ei pea hoonet maha v\u00f5tma.”<\/p>\n

Alad, millel praegu on struktuurplaan ja mis kunagi konkreetselt planeeritakse, peaksid tulema v\u00f5imalikult eriilmelised. Kuid protsess saab olema pikk ja ajas muutuv, nentis H\u00e4\u00e4l.<\/p>\n

“Kogu see ala siin kokku selle sadama \u00fcmber on umbes 45 hektarit. P\u00f5hjakallas on umbes 17 hektarit. See arendus v\u00f5tab ikkagi 20 aastat ehk kindlasti tasub meeles pidada, et kui detailplaneering kehtestatakse, siis siia ei tule kohe tuhanded ja tuhanded inimesed. Heal juhul 200 inimest aastas, kes siia juurde tekib. See on tegelikult k\u00fcmnete aastate pikkune protsess, selle jooksul plaanid v\u00f5ivad kindlasti v\u00e4ga palju muutuda: uue linnaruumi m\u00f5ju, inimeste arvamused sellest; ruum, mida peaksime \u00fcmber m\u00f5testama,” lausus H\u00e4\u00e4l.<\/p>\n

“Me alustame v\u00e4iketootmiste ja \u00fcritustega ja see on osa sellest, et inimene ei oleks siin alguses nii-\u00f6elda tulnukas suvalises kohas. Et sa ei ole arendajana lihtsalt pannud hooneid p\u00fcsti ja lootnud, et kohe tulevad inimesed \u2013 sa pead seda harjumust tekitama, see v\u00f5tab paar aastat aega, et inimesed harjuksid uues kohas k\u00e4ima,” lisas ta.<\/p>\n

Arenduse l\u00f5ppu j\u00f5utakse ehk 40 aasta p\u00e4rast. L\u00f5pp t\u00e4hendab seda, et siis peaksid k\u00f5ik hooned valmis olema. “T\u00f5en\u00e4oliselt peame vahepeal renoveerima kuskilt teisest otsast ehk see on nagu Tallinna linn, ega see t\u00e4iesti valmis ei saagi,” nentis H\u00e4\u00e4l.<\/p>\n

Teriku s\u00f5nul aastak\u00fcmnetepikkune arendusaeg linna ei h\u00e4iri. “Suurte sadama- ja t\u00f6\u00f6stusalade \u00fcmberkujundamine linnaruumiks toimubki tavaliselt pika perioodi jooksul. Ka paljudes teistes Euroopa linnades on selliste alade arendamine kestnud aastak\u00fcmneid,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Detailplaneering m\u00e4\u00e4rab k\u00fcll p\u00f5hilised raamid \u2013 t\u00e4navav\u00f5rgu, avaliku ruumi, hoonestuse p\u00f5him\u00f5tted ning mere\u00e4\u00e4rse promenaadi \u2013, kuid j\u00e4tab ruumi, et ala saaks aja jooksul areneda, kui tekivad uued ideed ja vajadused, \u00fctles Terik. Ja see on tema hinnangul m\u00f5istlik.<\/p>\n

Hundipea. Mere \u00e4\u00e4rde rajatakse 25 meetri laiune promenaad. Kraanad plaanitakse alles j\u00e4tta, kuid mis funktsioonis, pole veel v\u00e4lja m\u00f5eldud. Autor\/allikas: Evert Palmets<\/p>\n

Kuidas saab rajada taskukohaseid kortereid?<\/p>\n

Kuiv\u00f5rd ala on suur, hakkab Hundipeal tulevikus elama ja liikuma aina rohkem inimesi. M\u00e4ngitud on erinevate arvudega. H\u00e4\u00e4le s\u00f5nul on rahvaarvu h\u00fcppelise kasvu hirmuga v\u00e4heke \u00fcle pingutatud ja arvesse tuleks v\u00f5tta, et see ala pole kunagi v\u00e4ga inimt\u00fchi olnud. N\u00e4iteks t\u00f6\u00f6tas kunagi sel alal asunud kalat\u00f6\u00f6stuses Ookean pea 10 000 inimest. Ja praegugi k\u00e4ib alal tihe tegevus: Paljassaare sadamaalale viivast v\u00e4ravast s\u00f5idab p\u00e4evas l\u00e4bi 500 kuni 700 autot.<\/p>\n

Hundipea rahvaarv j\u00e4\u00e4b tulevikus 27 000 inimese juurde, juhul kui k\u00f5ik plaanitu v\u00e4lja ehitada, \u00fctles H\u00e4\u00e4l.<\/p>\n

“Ja \u00fcle\u00fcldse muutub (rahvaarvu kasv) probleemiks siis, kui siin ehitama hakatakse ja see on umbes k\u00fcmne aasta p\u00e4rast. Inimesi ei teki siia \u00fcle\u00f6\u00f6,” lausus ta.<\/p>\n

Elupindade puhul on Hundipea arendajad r\u00e4\u00e4kinud, et osa korteritest tulevad taskukohased ehk et tegu ei saa olema nii-\u00f6elda eliitelurajooniga, kuhu vaid keskmisest rikkam saaks endale elupaiga soetada v\u00f5i \u00fc\u00fcrida.<\/p>\n

“Me oleme nii suur katseala, et me n\u00e4eme, et meil on v\u00f5imalik tekitada ka taskukohased korterid, mida me ei m\u00fc\u00fc, aga \u00fc\u00fcrime: \u00f5petajad, p\u00e4\u00e4stjad, kes on nii-\u00f6elda riigi palga peal, ja need on madalama otsa \u00fc\u00fcriga. Peaasi, et see on t\u00f6\u00f6koha l\u00e4hedal. V\u00f5i kui sul on n\u00e4iteks \u00e4ri siin, sa pead kohvikut siin alal, siis \u00fcks h\u00fcve on see, et sa saad ka eelisj\u00e4rjekorras korterit rentida,” lausus H\u00e4\u00e4l.<\/p>\n

Et ala on suur ja asub kahel kaldal ning erineval k\u00f5rgusel, saab rajada v\u00e4ga erineva hinnaklassiga kortereid. Ja seda on k\u00f5ike v\u00f5imalik edukalt teha, \u00fctles H\u00e4\u00e4l.<\/p>\n

Ja taskukohasus t\u00e4hendab ka seda, et kas sul on vaja t\u00f6\u00f6le liikumiseks n\u00e4iteks autot v\u00f5i mitte. Kui elad piirkonnas, kus l\u00e4hi\u00fcmbruses k\u00f5ik on olemas, pole sul ilmtingimata vaja autot.<\/p>\n

Isikliku auto kasutamisele oleks \u00fcks alternatiiv olemasolev raudteekoridor, mis ulatub Telliskivini: kas see saab siis olema linnarong, mis seal s\u00f5idab, v\u00f5i midagi muud, \u00fctles H\u00e4\u00e4l. “Teine osa on see, et Sitsi m\u00e4e ja ristmiku juures v\u00f5iks olla transpordikeskus: trammid juba sinna tulevad, v\u00f5iks olla s\u00f5idujagamine erinevates vormides. Miks mitte ei v\u00f5iks sinna k\u00e4ia linnarong v\u00f5i mis iganes kiire transport,” lausus ta. “Ja me oleme ise m\u00f5elnud, et Hundipea alal v\u00f5iks olla oma bussiliin.”<\/p>\n

Transpordi asjus ollakse linnavalitsusega kokku leppinud, et teatud etappide j\u00e4rel tehakse koos liikuvusuuringud.<\/p>\n

Vaat Brewery avab Kakaolaos suveks ka v\u00e4ikese baariosa. Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Lippus m\u00e4rkis, et transpordilahendustele tuleb juba praegu m\u00f5elda. N\u00e4iteks on tingimuseks, et planeeringu \u00fcldse saaks ellu viia, kiire \u00fchistranspordi arendamine piirkonnas ning Sitsi ristmiku \u00fcmberehitamine.<\/p>\n

“Kiire \u00fchistransport ei pea ilmtingimata olema tramm, see v\u00f5ib esialgu olla ka kiire bussiliin. Sitsi ristmiku v\u00e4ljaehitamise osas on arendaja ka v\u00f5tnud kohustusi ja valmis sellesse panustama. Aga oluline on, et linnaosa liikuvust juhib ja planeerib linn ehk sellega peab ka linn v\u00f5tma vastutuse kiire \u00fchistransport v\u00e4lja ehitada \u2013 arendaja on valmis panustama, aga ta ei saa seda teha ilma linna eestvedamiseta,” m\u00e4rkis Lippus.<\/p>\n

Terik m\u00e4rkis, et liikluskoormuse v\u00e4hendamiseks peab ka arendaja arvestama, et paljud igap\u00e4evased vajadused \u2013 t\u00f6\u00f6, lastehoid, poed ja teenused \u2013 oleksid inimestele l\u00e4hedal. Linn j\u00e4lgib aastate jooksul ka seda, kuidas on vaja muuta \u00fchistranspordiliine.<\/p>\n

“Kavandatud on ka veetrammi peatused, mis annaksid v\u00f5imaluse kasutada meretransporti. See on muidugi ideena huvitav, aga teostuse osas v\u00f5ib t\u00e4na j\u00e4\u00e4da m\u00f5\u00f5dukalt skeptiliseks. Aga eks elu areneb,” lausus Terik.<\/p>\n

Suur kaubanduskeskus oleks linnaruumiliselt halb lahendus<\/p>\n

Suurt ja kaugele n\u00e4htavat \u00fchte maam\u00e4rki pole Hundipeale plaanis rajada. Alles kavatsetakse j\u00e4tta aga sadamakraanad, mis oma k\u00f5rges toreduses praegu kail seisavad.<\/p>\n

\u00dcks oluline asi tuleb hoopis maapinnale: 3,5 kilomeetri pikkune mere\u00e4\u00e4rne promenaad, mille laiuseks saab lausa 25 meetrit.<\/p>\n

K\u00fcsimusele, kas Hundipeale tuleb n\u00e4iteks suur kaubanduskeskus, vastas H\u00e4\u00e4l, et suur kaubanduskeskus on halb lahendus, sest see pole hea linnaruum. Pigem peaks \u00fcks taoline keskus ulatuma seintest v\u00e4ljapoole ja olema osa linnaruumist, lausus ta. Ja hooned peaksidki olema ehitatud v\u00f5ib-olla hoopis nii, et loovad sisehoove ja -koridore, kus oleks igal ajal hea liikuda.<\/p>\n

“Kuiv\u00f5rd me omame k\u00f5iki neid platse, siis on ka suurem paindlikkus: me saame arhitektidele anda vabamad k\u00e4ed. N\u00e4iteks on meil juba detailplaneeringus hoone mahust arvestatud viis protsenti nii-\u00f6elda arhitektuurset vabadust, need ruutmeetrit ei l\u00e4he \u00fcks-\u00fchele kokku ja me oleme \u00fcritanud tekitada olukorda, kus saab seda huvitavamalt lahendada,” lausus H\u00e4\u00e4l.<\/p>\n

Hundipea piirkond – Paljassaare sadam Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Ja kogu ala peab olema maksimaalselt liikumiseks avatud, et Hundipeal saaksid v\u00f5imalikult vabalt ringi liikuda ka need, kes seal ei ela ega t\u00f6\u00f6ta. T\u00f5kkepuid kuhugi ei tule. Ja t\u00fchjade korteritega tondilinnakut ei teki samuti.<\/p>\n

“Me oleme teadvustanud endale, et \u00fcks hirm on nii-\u00f6elda Airbnb linnaku tekkimine. Et sul ongi k\u00f5ik ainult \u00fc\u00fcrikorterid, investeerimiskorterid ja muu selline. V\u00f5ib-olla see taskukohaste kodude ja eri t\u00fc\u00fcpi kodude lahendus ongi see, kuhupoole tahaks suunata,” \u00fctles H\u00e4\u00e4l. “Ma arvan, et selle mahuga, mis Hundipeal on, meil on v\u00f5imalik m\u00e4ngida korteri hinnaga, et sul penthouse subsideeribki odavamat korterit.”<\/p>\n

Nii pea, kui detailplaneering saab linna poolt kehtestatud, hakatakse tegelema arhitektuuriv\u00f5istluste ettevalmistamisega.<\/p>\n

Kogu ala mitmek\u00fcmne aastaga v\u00e4ljaehitamine n\u00f5uab kokku kolm-neli miljardit eurot ehk aastane investeering on keskmiselt 150 miljonit eurot, mille m\u00f5ju majandusele v\u00f5rdub umbes poole protsendiga Eesti SKP-st, \u00fctles H\u00e4\u00e4l.<\/p>\n

“Kuna me omame k\u00f5iki maid ja me k\u00f5ike ei taha maha m\u00fc\u00fca, siis meie \u00e4riplaan ei ole see, et me ehitame valmis ja m\u00fc\u00fcme k\u00f5ik maha. Me tahaks enamikku ise omada, samamoodi taristut. Me vaatame ikkagi pikaajalist p\u00fcsivat rahavoogu enamiku asjade juures. See on piisavalt suur ala, et miks mitte n\u00e4iteks k\u00fcmne aasta p\u00e4rast minna b\u00f6rsile sellega,” r\u00e4\u00e4kis H\u00e4\u00e4l.<\/p>\n

Miks v\u00f5ttis detailplaneering 17 aastat?<\/p>\n

Sel neljap\u00e4eval on Hundipea detailplaneeringu vastuv\u00f5tmine Tallinna linnavolikogu p\u00e4evakavas. Sellele peaks j\u00e4rgnema avalik v\u00e4ljapanek ning siis l\u00e4heb detailplaneering volikogule kinnitamiseks.<\/p>\n

Aga sellesse vahepeatusse j\u00f5udmine v\u00f5ttis aega 17 aastat.<\/p>\n

“Mina l\u00e4ksin viimasesse klassi, kui see detailplaneering algatati,” nentis H\u00e4\u00e4l.<\/p>\n

Lippus \u00fctles, et oma osa venimisel oli detailplaneeringu keerukusel ja keerulisemaks muutis menetluse omakorda selle venimine. Kuiv\u00f5rd Hundipea projekt on pikalt tulevikku suunatud, oli probleemiks ka P\u00f5hja-Tallinna vananenud \u00fcldplaneering.<\/p>\n

“See (Hundipea detailplaneering) h\u00f5lmab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurt ala ning sisaldab mitmeid keerukaid k\u00fcsimusi, mis eelk\u00f5ige puudutavad liikuvust, ning puudub kaasaegne, linnaosa praegustest vajadustest l\u00e4htuv \u00fcldplaneering. Planeeringu menetlemist raskendas veelgi selle pikk menetlusaeg \u2013 nii on see alati, et mida pikemalt on menetletud, seda keerulisem \u2013, sest sellega tulid kaasa mitu aastak\u00fcmmet tagasi tehtud kokkulepped, v\u00e4ga palju vastastikuseid negatiivseid eelarvamusi, petetud ootusi-lootusi. Ehk planeeringu menetlemine oli keeruline ka seet\u00f5ttu, et selle k\u00e4igus oli vaja uuesti \u00fcles ehitada vastastikune usaldus ja koost\u00f6\u00f6,” lausus Lippus.<\/p>\n

Et detailplaneeringule lahendus leida, tehti kolm aastat tagasi eraldi t\u00f6\u00f6r\u00fchm, meenutas Lippus. Lahendused leiti veel eelmise linnavalitsuse ajal, mullu s\u00fcgiseks, ja sest saati on detailplaneering oodanud volikokku saatmist.<\/p>\n

Praegune linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Terik (Keskerakond) viitas samuti suurele ja keerukale arendusalale ning suurele arvule kaasar\u00e4\u00e4kijatele.<\/p>\n

\u00dcks suuremaid k\u00fcsimusi puudutas mere\u00e4\u00e4rseid kaisid ning sinna rajatavat promenaadi, mis oli linna soov. K\u00fcsimus lahenes siis, kui kaide omanik Tallinna Sadam need Hundipea arendajatele m\u00fc\u00fcs.<\/p>\n

“Lisaks tuli lahendada mitmeid muid k\u00fcsimusi \u2013 n\u00e4iteks maaomandite korrastamine, m\u00f5ne olemasoleva t\u00f6\u00f6stuse \u00fcmberpaigutamine ning uue t\u00e4navav\u00f5rgu ja tehnilise taristu kavandamine. Samuti tehti erinevaid uuringuid, n\u00e4iteks liiklusanal\u00fc\u00fcse, keskkonnauuringuid ja linnaruumi m\u00f5jude hindamist. K\u00f5ik see v\u00f5ttis aega, kuid oli vajalik, et planeering oleks l\u00e4bi m\u00f5eldud ja toimiv,” lausus Terik.<\/p>\n

Terik m\u00e4rkis, et see ei ole viimane detailplaneering, mis alale kehtestatakse. “Tegelikult tuleb sinna \u00fcks Hundipea planeering veel. L\u00f5unasse,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Hundipea. Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Praeguse detailplaneeringuga m\u00e4\u00e4ratakse \u00f5igus kuni 61 hoone p\u00fcstitamiseks. Nende hulgas on kuni 12-korruselised \u00e4ri- ja eluhooned, mis v\u00e4hemalt detailplaneeringu j\u00e4rgi saavad olema Hundipea k\u00f5rgeimad hooned. Ala kirdeossa j\u00e4\u00e4b korterelamute tsoon; ala keskossa tuleb ridaelamu t\u00fc\u00fcpi elamuid, kortereid, sealhulgas rendikortereid ning b\u00fcroo- ja kaubandushooneid. Ala l\u00f5unaosas on avalikud hooned, n\u00e4iteks jahtklubi koos v\u00e4ikelaevade sadamaga. Sinna on planeeritud ka munitsipaallasteaed, hotellid, kaubanduspinnad ja v\u00e4lituruala.<\/p>\n

Planeeritud maa-alale v\u00f5ib kokku kavandada maksimaalselt 1948 korterit. Detailplaneeringu j\u00e4rgi on 60 protsenti alast \u00e4ri ja 40 protsenti elukondliku sihtotstarbega.<\/p>\n

Detailplaneeringu realiseerimine on kavandatud suunaga l\u00f5unast p\u00f5hja suunas. Kruntide ehitus\u00f5iguse realiseerimise eeltingimuseks on ka promenaadi rajamise kohustus ning iga etapis 15 minuti linna tingimuste tagamine, m\u00e4rgitakse planeeringu seletuskirjas.<\/p>\n

Enne iga etapi hoonestamist on vaja koostada liikuvusuuring ning detailplaneeringu t\u00e4ies mahus realiseerimine eeldab Sitsi ristmiku rajamist ning uute \u00fchistranspordi\u00fchenduste ning rattateede v\u00e4ljaehitamist.<\/p>\n

Hundipea. Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"P\u00f5hja-Tallinnas Paljassaares asuva Hundipea arenduse elluviimine astus hiljuti ametliku sammu edasi, kui Tallinna linnavalitsus 17 aastat tagasi algatatud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":132694,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[16277,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,54306,691,28,29,2019,5078,60143,19,33464,60141,6301,25,60142,2130,11549,23,24,4000,2017,22,20,60144,30],"class_list":["post-132693","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-arendus","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hundipea","tag-kinnisvara","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-linnaruum","tag-madle-lippus","tag-markus-haal","tag-news","tag-paljassaare","tag-paljassaare-tee","tag-pohja-tallinn","tag-populaarseimad-lood","tag-sitsi-ristmik","tag-tallinn","tag-tiit-terik","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tramm","tag-uhistransport","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-veetramm","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116254365906500712","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/132693","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=132693"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/132693\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/132694"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=132693"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=132693"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=132693"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}