{"id":132809,"date":"2026-03-19T09:18:07","date_gmt":"2026-03-19T09:18:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/132809\/"},"modified":"2026-03-19T09:18:07","modified_gmt":"2026-03-19T09:18:07","slug":"annela-anger-kraavi-looduse-hoidmiseks-ei-ole-vaja-lohestunud-uhiskonda-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/132809\/","title":{"rendered":"Annela Anger-Kraavi: looduse hoidmiseks ei ole vaja l\u00f5hestunud \u00fchiskonda | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Kaheksanda m\u00e4rtsi \u00f5htul toimunud kontsert-infotunnis<\/a> t\u00f5id keskkonnakaitsjad kuulajate ja vaatajate orbiiti \u00fche huvitava teema, millest enamik eestlasi seni midagi ei teadnud. Nimelt r\u00e4\u00e4giti sellest, et Eesti keskkonnaaktiviste olevat rahastanud Gazprom. V\u00e4lgutati ka Maalehe artiklit ja h\u00e4bistati selliste v\u00e4idete esitajaid ning \u00f6eldi, et see oli hoopis Nord Streami m\u00f5jude v\u00e4hendamise fond.<\/p>\n

Tekkis huvi teada saada, millest jutt, ja fakte kontrollida. Seda fondi ei ole raske leida \u2013 see on Saksamaal asuv BaltCF<\/a>, mille rahastus p\u00f5hineb Nord Stream AG 25 miljoni euro suurusel annetusel<\/a>. V\u00e4hemalt kuni 2025. aasta l\u00f5puni<\/a> oli 51 protsenti Nord Stream AG<\/a> aktsiatest Gazpromi omandis \u00a0ning omanike seas on veel teisigi fossiilk\u00fctuste firmasid.<\/p>\n

Keda ja mida rahastati Eestis?<\/p>\n

2018. aasta augustist kuni 2022. aasta juulini sai raha (403 910 eurot) metsa v\u00e4\u00e4riselupaikade projekt<\/a>, mille raha saajaks oli Eesti Looduseuurijate Selts, projekti partnerid olid keskkonnaagentuur ja keskkonnaamet. Kotkaklubi<\/a> leiab ka rahasaajate (148 500eurot) seast jaanuarist 2019 kuni novembrini 2022<\/a> ja teemaks oli kaitsealadel olevate vooluveekogude keskkonnaseisundi hindamine must-toonekure perspektiivist, partneriteks RMK ja keskkonnaagentuur.<\/p>\n

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja Tartu \u00dclikooli \u00f6koloogia- ja maateaduste instituuti on mainitud projekti A Private Landowner Initiative for a Prosperous and Healthy Baltic Sea<\/a>\u00a0partneritena. ELF-i rahastanud\u00a0v\u00e4lispartnerite nimekirjast<\/a>\u00a0ja Eesti Looduseuurijate Seltsi projektide\u00a0rahastajate hulgast<\/a>\u00a0BaltCF-i ei leia.<\/p>\n

Raha (212 960 eurot) on saanud Viimsi vald M\u00f5isaparki tehtud\u00a0sadevee puhastustiikide jaoks<\/a>. Selle projekti toimumise aega ei ole fondi kodulehel m\u00e4rgitud.<\/p>\n

V\u00e4ita, et see ei ole Gazpromi raha (vt ka: Eesti Looduseuurijate Seltsi vastulause: Maalehe metsakaitse artikkel oli eksitav ja pahatahtlik<\/a> ja Vastulause Baltic Sea Conservation Foundationi president: Gazprom ei m\u00f5juta fondi otsuseid<\/a>), ei ole v\u00f5imalik, kuna k\u00f5ik on mustvalgel kirjas ja seda hoolimata sellest Nord Stream AG raha jagamisel kaasa ei r\u00e4\u00e4gi, seda teevad looduskaitse organisatsioonid.<\/p>\n

Enne kui rahastustaotlus esitada, tuleks siiski m\u00f5elda, kust raha p\u00e4rineb ja mida see v\u00f5ib t\u00e4hendada nii praegu kui ka tulevikus. Huvitav on see, et osa projektide tegevus j\u00e4tkus ka p\u00e4rast Venemaa agressioonis\u00f5ja algust Ukrainas. Kui palju selle k\u00f5igega on seotud Venemaa m\u00f5jutustegevus, seda mina \u00f6elda ei oska, selle jaoks on Eestis vastavad asutused.<\/p>\n

Maagaasi \u00e4rihuvid<\/p>\n

Tekib k\u00fcsimus, miks peaks Gazprom \u00fcldse looduskaitset ja metsat\u00f6\u00f6stusevastast aktivismi toetama. Gazpromil, nagu ka muudel fossiilk\u00fctuste firmadel, on vaieldamatult oma \u00e4rihuvid ja lobistrateegia nii Eestis kui ka teistes EL-i riikides, ikka selleks, et nad saaksid v\u00f5imalikult palju ja kaua m\u00fc\u00fca oma toodangut.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd, kui kliimamuutuste leevendamisel minnakse \u00fcle madala s\u00fcsinikusisaldusega energia tootmisele, on \u00fcleminekuk\u00fctused Euroopa Liidus maagaas ja biomass (enamasti puiduhake v\u00f5i pellet). Kui \u00fchte m\u00fc\u00fcakse rohkem, siis on teisele v\u00e4hem ruumi. Lobi tehakse m\u00f5lemalt poolt.<\/p>\n

Kui Gazpromi v\u00f5i Venemaaga seotud organisatsioonid toetavad kas raha v\u00f5i m\u00f5jutustegevusega metsakaitset ja v\u00f5itlust biomassi p\u00f5letamise v\u00f5i raiemahu v\u00e4hendamise vastu Eestis, tehakse rohkem ruumi maagaasile.<\/p>\n

Suurte gaasi- ja naftafirmade lobi hulka k\u00e4ib ka see, et \u00fcksikisikust ei s\u00f5ltu midagi. Sellega \u00fcritatakse tarbimist hoida. ELF-i kliimaeksperdid on ajakirjanduses v\u00e4itnud huvitaval kombel vastupidist, seda, et fossiilk\u00fctuste firmade lobi on hoopis see, et inimesed peaks ise vastutuse v\u00f5tma.<\/p>\n

Venemaa s\u00f5da Ukrainas on muidugi olukorda praegu muutnud ja v\u00e4hemalt otseselt Venemaalt Eestisse gaasi enam ei tooda. Elektrijaamade ehitamine Eestisse imporditud gaasi p\u00f5letamiseks on n\u00fc\u00fcdseks otsustatud. Gaasi eest makstakse v\u00e4lismaa firmadele ja Eestist p\u00e4rit biomass l\u00e4heb v\u00e4lismaale.<\/p>\n

“P\u00f5letamisel on see eelis, et siis j\u00e4\u00e4b sooja v\u00f5i elektri saamiseks kaua maa all olnud p\u00f5levkivi v\u00f5i maagaas p\u00f5letamata.”<\/p>\n

Kummutaks n\u00fc\u00fcd \u00fche Eestis kas siis pahatahtlikult v\u00f5i rumalusest levitatava m\u00fc\u00fcdi. Nimelt ei ole puiduj\u00e4\u00e4kide v\u00f5i -hakke p\u00f5letamine kunagi olnud null s\u00fcsinikdioksiidi heitega. P\u00f5hjus, miks seda p\u00f5letamisel arvestatakse nullheitega, on see, et see on juba maakasutuses kirjas ning see, kas see p\u00f5letatakse v\u00f5i j\u00e4\u00e4b m\u00e4danema, seda ei muuda. P\u00f5letamisel on see eelis, et siis j\u00e4\u00e4b sooja v\u00f5i elektri saamiseks kaua maa all olnud p\u00f5levkivi v\u00f5i maagaas p\u00f5letamata.<\/p>\n

Pilti muudab see, kui v\u00e4hev\u00e4\u00e4rtuslikust puidumassist tehakse tooteid, mille s\u00fcsinikusisalduse saab siis riiklikust kasvuhoonegaaside kogusest m\u00f5neks ajaks maha arvata. Praegu t\u00e4idavad teised riigid Eesti biomassiga oma kliimaeesm\u00e4rke ja heide j\u00e4\u00e4b \u2013 lisaks maagaasi p\u00f5letamise heitele \u2013 Eesti kanda.<\/p>\n

Sekt v\u00f5i teadus?<\/p>\n

Viimases v\u00e4lisluureameti aastaraamatus<\/a> hoiatatakse teadlasi, et koost\u00f6\u00f6d alustatakse mittepoliitilistes k\u00fcsimustes, nagu n\u00e4iteks keskkonnaprobleemid, v\u00f5i hoopis hirmutatakse n\u00e4iteks keskkonnakatastroofide stsenaariumitega ning liigutakse siis j\u00e4rk-j\u00e4rgult p\u00e4evapoliitiliste teemadeni, mis kaitsevad Venemaa huve.<\/p>\n

See osa raportist meenus mulle naistep\u00e4eval kontsert-infotundi vaadates. Toimub metsakaitse promo, inimesi vastandades metsandusele ja kohati neid ususekti moodi skandeerima \u00f5hutades, sest Eesti metsad olevat katastroofilises olukorras. Ehk siis \u00f5hutatakse nn \u00f5ige poole valimist ja nn vastaspoole vihkamist. Sellele j\u00e4rgneb N\u00f5ukogude Liidu okupatsiooniaja \u00fclistamine, et kuidas siis oli k\u00f5ik Eesti metsadega h\u00e4sti ja kuidas iseseisvumise taastamisest alates on mets \u00e4ra lagastatud. Lisaks k\u00f5igele koheldakse Eesti lippu v\u00e4ga ebav\u00e4\u00e4rikalt, kui pehmelt v\u00e4ljenduda.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Ma arvan, et taolised vastandused ei toeta iseseisva riigi p\u00fcsimist ja tekitavad r\u00f5\u00f5mu vaid j\u00f5ududele, kes Eestit taas Venemaa r\u00fcpes n\u00e4ha tahaks. Ei taha m\u00f5eldagi, kui laialt selline m\u00f5tteviis levinud on v\u00f5i levida v\u00f5ib. Ja kunstiga ei ole v\u00f5imalik selliseid asju, nagu ka laval toimunud r\u00f5vedat ropendamist, v\u00e4lja vabandada. On kurb, et ka teadlased sellistes ettev\u00f5tmistes osalevad.<\/p>\n

Kui sa pole meie poolel, oled sa meie vastu<\/p>\n

Tean, et peale selle kommentaari avaldamist satun taas keskkonnaaktivistide r\u00fcnnaku alla nagu palju kordi varem ja taas s\u00fc\u00fcdistatakse mind kas selles, et metsat\u00f6\u00f6stus on mu kinni maksnud, v\u00f5i siis \u00f6eldakse, et ma ei tea keskkonnast ega kliimamuutustest mitte midagi ning p\u00fc\u00fcan Eesti inimesi eksiteele viia\u2026 v\u00f5i m\u00f5lemat.<\/p>\n

Aastaid tagasi, kui keskkonnaaktivistid survestasid mind poolt valima, \u00fctlesin selgelt, et ma ei v\u00f5ta \u00fchtegi poolt ja j\u00e4\u00e4n teaduse ja faktide poolele. Niisiis r\u00e4\u00e4gin k\u00f5igiga, kes seda soovivad. Olen esinenud keskkonnaorganisatsioonidele, metsakasvatajatele, pankadele, pea k\u00f5igile Eesti \u00fclikoolidele ja nii edasi, kuid just keskkonnakaitsjatele on taoline l\u00e4henemine sobimatu. Kui sa ei v\u00f5ta meie poolt, siis j\u00e4relikult oled vaenlane. Sildistamist, s\u00fc\u00fcdistamist ja t\u00fchistamist v\u00e4\u00e4rt.<\/p>\n

Olles vedanud \u00dcRO kliimamuutuste konventsiooni teadusega seotud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi, olen n\u00e4inud ja aidanud lahendada erimeelsusi. Seda v\u00e4ga erinevate kultuuride ja eesm\u00e4rkide vahel. \u00dchisosa on alati v\u00f5imalik leida ning alati on v\u00f5imalik liikuda edasi konstruktiivselt. On \u00e4\u00e4rmiselt kurb n\u00e4ha, et Eesti keskkonnakaitsjatel see soov puudub.<\/p>\n

Eemalt vaadates n\u00e4ib mulle, et skepsise ja p\u00f5lguse looduskaitse vastu on suuresti tekitanud just Eesti roheorganisatsioonid oma vastandumise, t\u00fchistamise, inimestest \u00fclbelt \u00fcles\u00f5itmise ja faktide v\u00e4\u00e4namisega.<\/p>\n

On v\u00e4ga vale loota, et kui vastaspool l\u00e4bi peksta, teda samal ajal m\u00f5nitades, ning seej\u00e4rel talle naeratades k\u00e4tt ulatada ja peale seda \u00f6elda, et n\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4gime, et see siis avatud ja usalduslik dialoog oleks. M\u00f5tlen seda muidugi kujundlikult. Reaalses elus kasutavad selliseid v\u00f5tteid repressiivsed organisatsioonid. Nii m\u00f5nelgi Eesti inimesel on siiani hinges selliste asutuste n\u00f5ukogude ajal tekitatud haavad, mis kunagi ei parane. Minul ei olnud n\u00e4iteks t\u00e4nu sellistele organisatsioonidele au oma vanaisa kunagi tunda.<\/p>\n

Keskkonnaorganisatsioonid on samuti lobistid<\/p>\n

V\u00e4ga sageli unustatakse, et ka roheorganisatsioonid on lobigrupid. Ka nendel on oma huvid, soov saada rahastust ja viia ellu oma missiooni. Nad on saanud kommunikatsiooni ja kampaaniatreeninguid<\/a> ja nende tegevus toetub t\u00f5husale kommunikatsioonile<\/a>. Tehakse koost\u00f6\u00f6d teadlastega, kellest nii m\u00f5nigi on liitunud nende juhtorganiga. N\u00e4iteks leiab ELF-i n\u00f5ukogust<\/a> mitme tuntud loodusteadlase ja ajakirjaniku nime.<\/p>\n

Ka teadusrahastusi taotletakse ja projekte tehakse koos teadlastega. Endine kliimaministri n\u00f5unik on olnud koguni ELF-i n\u00f5ukogu esimees. Tema aega ministeeriumis on looduskaitseorganisatsioonid ajakirjanduses nimetanud kuldajaks.<\/p>\n

Mis mind aga veel Eesti puhul h\u00e4mmastab, on see, kui \u00fcks \u00fchele nii m\u00f5nedki ministeeriumid v\u00f5i ametnikud on valmis nende argumente ja eesm\u00e4rke \u00fcle v\u00f5tma. Riigi roll on kuulata eri osapooli ja leida kompromisse, mitte v\u00f5tta s\u00f5na-s\u00f5nalt \u00fcle \u00fche huvigrupi retoorika ja eesm\u00e4rgid.<\/p>\n

Ma olen n\u00f5ustanud Euroopa suurriike k\u00f5rgetasemelistel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel. Kui Eestis toimusid LULUCF-i eesm\u00e4rkide l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised Euroopas, kutsuti mindki appi. Ma arvan, et mul on teadmisi ja kogemus, millega Eestit aidata. \u00d5ige pea sain ma aga aru, et tegelikult ei soovitud kumbagi.<\/p>\n

\u00dcldiselt on riikide huvi taolistel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel kaitsta oma riigi inimeste, ettev\u00f5tjate ja huvigruppide huve, mis reeglina saavad ka \u00fchise seisukohana riigikogus kinnitatud<\/a>. Pea k\u00f5ik minu ettepanekud meie positsioone parandada l\u00fckkasid meie oma ametnikud kiirelt k\u00f5rvale. Eestil oli v\u00f5imalus saada paremad tingimused, kuid loobusime nende eest v\u00f5itlemisest ise. Mulle j\u00e4\u00e4b arusaamatuks, kuidas isegi riigikogu murelike seisukohtade peale l\u00f5puks see jah-s\u00f5na ministrilt tuli. Ka eesm\u00e4rkide t\u00e4itmise meetmete kohta, mille tulemused ei ilmu \u00fcle\u00f6\u00f6, oli looduskaitsjate vastuseisu t\u00f5ttu v\u00f5imatu otsust teha<\/a>.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd seisame silmitsi suurte trahvidega<\/a>. Ka valitsus ei v\u00f5tnud 2022. aastal LULUCF-i eesm\u00e4rkidega n\u00f5ustudes selget seisukohta, mida teha vaja oleks. Need v\u00f5imalused sai neile esitatud. N\u00e4iteks, kas v\u00e4hendada p\u00f5llumaad ning metsanduse ja turbat\u00f6\u00f6stuse toodangut nii veerandi v\u00f5rra (ning see kahju kompenseeritakse) v\u00f5i siis otsustatakse, et ollakse valmis trahvi maksma, kui vaja.<\/p>\n

Tundub, et valitsus ei tahtnud loobuda riigieelarvesse tulevast rahast ja pigem lootis, et asi ise kuidagi laheneb. Samal ajal suureneb looduskaitsjate surve ja rahulolematus. Ja ka sektorid on selline otsustamatus ja teadmatus tuleviku ees agooniasse j\u00e4tnud.<\/p>\n

\u00d6koterrorismi aeg on m\u00f6\u00f6das<\/p>\n

Kohati tundub, et Eestis viljeletakse \u00f6koterrorismi. Ekstreemsusi harrastav looduskaitse ei ole uus. N\u00e4iteks, Greenpeace ja Extinction Rebellion on m\u00f5lemad kasutanud seadusevastaseid v\u00f5tted t\u00e4helepanu saamiseks ning looduskaitse ja kliimateemade esiletoomiseks kuni selleni v\u00e4lja, et istutakse aastaid vangis.<\/p>\n

“Keskkonnaaktivistid tunnistasid, et ekstreemsuste ja abstraktsete loosungitega ei ole nad saavutanud seda, mida lootsid.”<\/p>\n

Hiljuti istusin Londonis koos Fridays for Future noortega, lisaks oli seal Extinction Rebellioni esindaja ning \u00fche Londoni \u00fclikooli kliimakogu liikmed. Koos teadlastega arutati otse- ja osalusdemokraatia rolli kliimamuutuste probleemi lahendamisel. Keskkonnaaktivistid tunnistasid, et ekstreemsuste ja abstraktsete loosungitega ei ole nad saavutanud seda, mida lootsid.<\/p>\n

Mulle \u00fcllatuseks oli palju juttu \u00f5iglusest ja koostegemisest. Fridays for Future noored Hamburgist r\u00e4\u00e4kisid, kuidas protestimise ja suurele osale elanikkonnale arusaamatute n\u00f5udmiste asemel otsustasid nad v\u00f5tta teise tee ja Saksamaa keerulises referendumi protsessis Hamburgile oma kliimaseaduse teha. Ja k\u00f5ikide takistuse kiuste see neil \u00f5nnestus.<\/p>\n

Edu tagas tohutu t\u00f6\u00f6, mille keskmes oli inimestega r\u00e4\u00e4kimine ja nende murede kuulamine. K\u00f5ike seda tehti vabatahtlikult, kokku osales k\u00fcmme tuhat inimest. P\u00fc\u00fcti aru saada, mida inimesed suudavad ja tahaks teha s\u00fcsinikdioksiidi heite v\u00e4hendamiseks ning kuidas just neile sellest k\u00f5igest kasu oleks, aga ka mida on vaja selleks, et inimeste toimetulek s\u00e4iliks. Ehk siis \u00f5iglus ja iga\u00fche kaasamine pandi protsessi, mille eesm\u00e4rgid olid lihtsalt s\u00f5nastatud ja positiivsed, keskmesse.<\/p>\n

Referendumil saadi \u00fcle 300 000 h\u00e4\u00e4le ja nii s\u00fcndis Hamburgi linna kliimaseadus ilma vihkamise ja vastandumiseta. Need noored tegid midagi, mida paljud valitsused v\u00f5imatuks peavad ning nad v\u00f5iksid oma protsessijuhtimise ja kaasamisega olla eeskujuks Eesti looduskaitseorganisatsioonidele ja valitsusele.<\/p>\n

Kaks monoloogi ja vaikus<\/p>\n

Ma v\u00e4ga tahaksin Eestis sisulisi teadusp\u00f5hiseid arutelusid, aga kui ma toon n\u00e4iteid teadust\u00f6\u00f6dest, piirdub debatt enamasti keskkonnaaktivistide v\u00f5i nendega koost\u00f6\u00f6d tegevate teadlaste v\u00e4itega, et see pole nii, v\u00f5i isikliku r\u00fcnnakuga. Ja sageli teevad seda nn eksperdid, kellel pole mitte mingit erialast tausta.<\/p>\n

Sotsiaalmeedias j\u00e4rgneb sellele blokeerimine v\u00f5i teemagruppidesse mittelubamine. Parimal juhul saan k\u00f5rvalt vaadata, mida minust r\u00e4\u00e4gitakse. On teisigi teadlasi, kes on n-\u00f6 valel poolel, aga enamik neist vaikib. Nii m\u00f5nedki eelistavad arutleda kinniste uste taga, et mitte ise “valele poolele” sattuda ning saada t\u00fchistatud keskkonnaaktivistide poolt, kelle vaateid toetavad kahjuks ka paljud riigiametnikud.<\/p>\n

T\u00f5siseltv\u00f5etav kaasamine, kus k\u00f5iki osapooli kuulatakse ja kuuldakse, on olematu. Nii on tekkinud, nagu president Alar Karis \u00fctles, dialoogi asemel kaks monoloogi ja vaikus. Selles vaikuses kannatatakse tihti vaikides. Eesti inimesed on v\u00e4ga-v\u00e4ga kannatlikud, hoolimata sellest, et paljudel on \u00fcha raskem igap\u00e4evaselt toime tulla.<\/p>\n

Nii saavad need, kes end “\u00f5igel poolel” olevateks peavad, vaid hoogu juurde ning tellitakse reklaamiagentuuridelt veel rohkem \u00fchiskonda l\u00f5hestavaid kampaaniaid. N\u00e4iteks v\u00f5ib tuua ka hiljuti Kuldmuna v\u00f5itnud kampaania<\/a>, mille k\u00e4igus n\u00e4idati kalmukive metsade, puude ning linnu- ja loomaliikide nimedega. Inimeste hirmutamisel ei ehmuta millegi ees tagasi.<\/p>\n

Kes v\u00f5idab l\u00f5hestunud \u00fchiskonnast?<\/p>\n

On raske aru saada, milleks see k\u00f5ik hea on. Keskkonnaseisundi edetabelites on Eesti esiridades<\/a>. Eesti looduskaitsjad v\u00e4idavad visalt, et see ei n\u00e4ita midagi peale selle, et mujal on veel halvem. Veel tekib k\u00fcsimus, et kui nii palju raha pannakse keskkonnakaitsesse, siis miks keskkonna olukord ei parane. Kui ettev\u00f5te kulutab raha aastaid mingi tegevuse peale ja tulemusi ei ole, siis rahastamine l\u00f5petatakse.<\/p>\n

Kui r\u00e4\u00e4kima hakkavad need, kes praegu hirmust v\u00f5i harjumusest vaikivad, siis j\u00e4\u00e4vad v\u00e4hemusse viha \u00f5hutajad ning kui viimased ei soovi dialoogiga \u00fchineda, siis olgu nii. Meil on k\u00e4es aeg elada t\u00f5es. Eestimaa looduse hoidmiseks ei ole vaja l\u00f5hestunud \u00fchiskonda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kaheksanda m\u00e4rtsi \u00f5htul toimunud kontsert-infotunnis t\u00f5id keskkonnakaitsjad kuulajate ja vaatajate orbiiti \u00fche huvitava teema, millest enamik eestlasi seni…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":132810,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[17010,18169,60191,26,27,37,33,35,26060,34,36,31,32,47031,7376,21,304,60192,28,29,285,2339,7032,5176,3086,19,25,60190,13227,23,24,22,20,96,30],"class_list":["post-132809","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-annela-anger-kraavi","tag-biomass","tag-biomassi-poletamine","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elektrijaamad","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-fridays-for-future","tag-gaas","tag-headlines","tag-keskkond","tag-keskkonnaorganisatsioonid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-loodus","tag-lulucf","tag-maakasutus","tag-mets","tag-metsandus","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-puit","tag-teadusraha","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/132809","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=132809"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/132809\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/132810"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=132809"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=132809"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=132809"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}