“Loomingu Raamatukogu kuldsarjas” on ilmunud norra n\u00e4itleja, re\u017eiss\u00f6\u00f6ri ja kirjaniku Liv Ullmanni autobiograafiline teos “Muutumine”, mille on norra keelest t\u00f5lkinud ja saates\u00f5naga varustanud Anu Salu\u00e4\u00e4r.<\/p>\n
<\/p>\n
Liv Ullmanni (snd 1938) m\u00e4lestusteraamat “Muutumine” ilmus norra keeles 1976. aastal, eesti keeles esimest korda Loomingu Raamatukogus 1986. aastal ja n\u00fc\u00fcd, nelik\u00fcmmend aastat hiljem veidi v\u00e4rskendust saanud kujul uuesti “Loomingu Raamatukogu kuldsarjas”.<\/p>\n
Eesti keelde on t\u00f5lgitud ka koost\u00f6\u00f6s Ketil Bj\u00f8rnstad’ga valminud intervjuuraamat “Liv Ullmann \u2013 elujooned”. Nende kahe raamatu peale kokku saab eesti lugeja pildi erakordsest norra n\u00e4itlejannast, Ingmar Bergmani v\u00e4ljavalitust (“Stseenid \u00fchest abielust”, “Persona”, “Sosinad ja karjed”) ja paljude teiste maailmakuulsate filmide unustamatust peaosat\u00e4itjast, aga ka lavastajast ja kirjanikust, naisest ja emast.<\/p>\n
Suure aususega r\u00e4\u00e4gib Ullmann oma raskustest t\u00f6\u00f6elu ja emarolli \u00fchendamisel, ootustest talle kui naisele, edust, aga ka kahtlustest ja hirmudest. Elu seadus on muutumine: unistused ja r\u00f5\u00f5m, pettumused ja valu sunnivad meidki muutuma, ja see on \u00fcksiti m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu inimesena kasvamise teel.<\/p>\n
Jaanuaris 2026 p\u00e4lvis Liv Ullmann Euroopa Filmiakadeemia elut\u00f6\u00f6auhinna, millega tunnustati tema erakordset loomingulist panust maailma filmikunsti. 2018. aastal sai Liv Ullmann P\u00d6FF-i elut\u00f6\u00f6auhinna. Sel puhul Postimehele antud intervjuus (16.11.2018) v\u00f5ttis ta kogu oma maailmamaine, nomaadielu ning New Yorgi ja Hollywoodi-aastad kokku h\u00e4beliku tunnistusega, et eraisikuna on ta endiselt Liv Norrast, Trondheimist.<\/p>\n
T\u00f5lkele on lisatud ka Anu Salu\u00e4\u00e4re saates\u00f5na, milles ta r\u00e4\u00e4gib l\u00e4hemalt Liv Ullmannist ja ka raamatu t\u00f5lkeloost.<\/p>\n
Katkend
Liv Ullmann
“Muutumine”
Norra keelest t\u00f5lkinud Anu Salu\u00e4\u00e4r<\/p>\n
Linnile<\/p>\n
***<\/p>\n
M\u00f5nikord annan ma inimestele selles raamatus nime \u2013 sagedamini j\u00e4tan neile nime andmata. Vahel esinevad nimepidi nimetatud inimesed p\u00e4rastpoole ilma nimeta. Aga nad k\u00f5ik on t\u00f5elised inimesed ja see, mis ma neist kirjutan, on olnud osa minu elust.<\/p>\n
***<\/p>\n
Su\u0308ndisin v\u00e4ikeses Tokio haiglas. Ema u\u0308tleb, et ta m\u00e4letab kaht asja.
\u00dcle p\u00f5randa jooksis hiir ja seda pidas ta heaks endeks.
Halastaja\u00f5de kummardus voodi kohale ja sosistas su\u0308u\u0308dlaslikult:
“Kahjuks tu\u0308druk. Kas te eelistate ise seda oma mehele teatada?”<\/p>\n
***<\/p>\n
Istun siin, mu m\u00f5tted liiguvad ringi maailmas ja minus eneses, ja ma u\u0308ritan nende matka paberile panna.
Tahan kirjutada armastusest, inimene-olemisest, u\u0308ksindusest, naine-olemisest.
Tahan kirjutada kohtumisest u\u0308hel saarel. Mehest, kes muutis mu elu. Tahan kirjutada juhuslikust muutumisest ja teadlikust muutumisest.
Tahan kirjutada hetkedest, millesse ma suhtun kui kingitustesse, headest hetkedest ja halbadest hetkedest. Ma ei arva, et teadmised v\u00f5i kogemused, mis on osa minust, on suuremad kui teiste omad. Olen teoks teinud u\u0308he unistuse \u2013 ja saanud ku\u0308mme uut asemele. Olen n\u00e4ha saanud, mis on v\u00e4lise hiilguse taga.
Ma ei kirjuta sellest Liv Ullmannist, kellest on loetud ajalehtedes ja ajakirjades, ja m\u00f5ni leiab vahest, et olen oma elu t\u00e4htsatest faktidest m\u00f6\u00f6da l\u00e4inud, aga mul pole kunagi m\u00f5ttes olnud oma elulugu kirjutada.
Iroonia \u2013 minu elukutse n\u00f5uab iga p\u00e4ev oma keha, n\u00e4o ja tunnete loovutamist. Nu\u0308u\u0308d aga on mul hirm enese loovutamise ees. Hirm, et satun kirjutades abitusse olukorda \u2013 ja ei ole enam v\u00f5imeline end kaitsma.
Tunnen kiusatust oma l\u00e4bielamisi kaunistada, teha iseennast ja u\u0308mbrust ilusamaks, nii et lugeja tunneks su\u0308mpaatiat. V\u00f5i mustata, nii et sellest saaks p\u00f5nev lugemine.
N\u00e4ib, nagu ei usuks ma, et tegelikkus ise v\u00f5iks huvi pakkuda.<\/p>\n
“Minus elab noor tu\u0308druk, kes ei taha surra,” kirjutas taani kirjanik Tove Ditlevsen.
Ma elan, tunnen r\u00f5\u00f5mu ja muret, v\u00f5itlen \u2013 eesm\u00e4rgiks ikka ja aina t\u00e4iskasvanuks saamine. Aga iga p\u00e4ev kuulen eneses teda \u2013 kui teen midagi, mis teda puudutab. Seda tu\u0308drukut, kes ma paljude aastate eest olin. V\u00f5i arvasin end olevat.
Innukas ja peaaegu alati protestiv h\u00e4\u00e4l. M\u00f5nikord vaikne ja tulvil igatsust v\u00f5i kurbust. Ma ei taha teda t\u00f5siselt v\u00f5tta, sest tean, et tal ei ole midagi tegemist minu t\u00e4iskasvanueluga, aga ta v\u00f5tab mult kindluse.
Aeg-ajalt otsustan hommikul elada t ema elu, olla keegi teine kui see, mis on mu harilik igap\u00e4evane roll. Surun end oma tu\u0308tre vastu, kui ta pole veel \u00e4rganud, tunnen tema sooje rahulikke hinget\u00f5mbeid ja soovin, et saaksin tema kaudu selleks, kelleks tahtsin saada.
Kui meenutan lapsep\u00f5lveunistusi, siis sarnanevad paljud neist mu t\u00e4naste unistustega \u2013 aga ma ei ela enam nii, nagu oleksid nad tegelikkuse osa.
Tema, kes on minus ja “kes ei taha surra”, on ikka veel tulvil lootusi millelegi muule. \u00dckski edu ei rahulda teda, u\u0308hegi r\u00f5\u00f5muga ei j\u00e4\u00e4 ta rahule. Pu\u0308u\u0308an kogu aeg end muuta. Sest ma ju tean, et on olemas palju muudki kui see, millega minul on olnud kokkupuudet. Tahaksin olla sinnapoole teel. Tahaksin leida rahu, nii et v\u00f5iksin lihtsalt kuulatleda oma siseh\u00e4\u00e4lt, laskmata end segada u\u0308hestki v\u00e4lism\u00f5just.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Loomingu Raamatukogu kuldsarjas” on ilmunud norra n\u00e4itleja, re\u017eiss\u00f6\u00f6ri ja kirjaniku Liv Ullmanni autobiograafiline teos “Muutumine”, mille on norra…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":132860,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,9780,60209,14413,140,44276],"class_list":["post-132859","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-liv-ullmann","tag-lr","tag-lr-kuldsari","tag-meelelahutus","tag-muutumine"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116255297770935346","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/132859","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=132859"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/132859\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/132860"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=132859"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=132859"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=132859"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}