{"id":132919,"date":"2026-03-19T11:18:06","date_gmt":"2026-03-19T11:18:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/132919\/"},"modified":"2026-03-19T11:18:06","modified_gmt":"2026-03-19T11:18:06","slug":"liigne-sotsiaalmeedia-kasutus-halvendab-noorte-heaolu-uhiskond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/132919\/","title":{"rendered":"Liigne sotsiaalmeedia kasutus halvendab noorte heaolu | \u00dchiskond"},"content":{"rendered":"<p>Intensiivne sotsiaalmeedia kasutus n\u00e4ib v\u00e4hendavat noorte, eriti t\u00fcdrukute heaolu nii m\u00f5neski ingliskeelses riigis, selgub neljap\u00e4eval avaldatud maailma \u00f5nnelikkuse raportist.<\/p>\n<p>P\u00f5hja-Ameerikas ja L\u00e4\u00e4ne-Euroopas on noored m\u00e4rksa \u00f5nnetumad kui 15 aastat tagasi. Samal ajal kasutavad nad rohkem sotsiaalmeediat, selgub neljap\u00e4eval avaldatud maailma \u00f5nnelikkuse <a href=\"https:\/\/www.worldhappiness.report\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">raportist<\/a>.<\/p>\n<p>Austraalia oli esimene riik, mis 2025. aasta detsembris keelas sotsiaalmeedia kasutamise alla 16-aastastele. P\u00e4rast seda on hakanud sama m\u00f5ttega m\u00e4ngima ka mitmed teised riigid \u00fcle maailma, soovides piirata laste ligip\u00e4\u00e4su sotsiaalmeediale.<\/p>\n<p>Iga-aastase maailma \u00f5nnelikkuse raporti osana avaldatud uuringu autorid \u00fchendasid USA turu-uuringufirma Gallupi andmed, OECD rahvusvahelise \u00f5pilaste hindamise programmi (PISA) ja teiste uuringute tulemustega. Tulemusi anal\u00fc\u00fcsis rahvusvaheline teadlaste meeskond Oxfordi \u00fclikooli juhtimisel Nad j\u00f5udsid j\u00e4reldusele, et sotsiaalmeedia intensiivne kasutamine n\u00e4ib v\u00e4hendavat \u00f5nnetunnet, kuigi otsest p\u00f5hjuslikku ei v\u00f5imalda uuringu andmed t\u00f5mmata.<\/p>\n<p>Oxfordi \u00fclikooli majandusprofessor Jan-Emmanuel de Neve s\u00f5nul joonistus aga selgelt v\u00e4lja, et sotsiaalmeediasse tuleks tagasi tuua sotsiaalne m\u00f5\u00f5de. Professor lisas, et algoritmide poolt esile t\u00f5stetav, passiivselt tarbitav ja peamiselt m\u00f5jutajate loodud sisu avaldab kasutajatele kehvemat m\u00f5ju kui platvormid ise, mis inimesi omavahel suhtlema \u00e4rgitavad.<\/p>\n<p>PISA ja Gallupi andmete koosvaatest ilmnes, et noorte heaolu on m\u00e4rgatavalt k\u00f5rgem riikides, kus internetti kasutatakse rohkem suhtlemiseks ning m\u00f5nev\u00f5rra madalam riikides, kus sotsiaalmeedia kasutamise keskmine aeg on pikem. Ladina-Ameerika riikides oli noorte heaolu vaatamata suurele sotsiaalmeedia kasutusele k\u00f5rge. Samas ingliskeelsetes riikides oli noorte heaolu madalam, kui nende tavap\u00e4rased internetikasutuse mustrid seda seletaksid.<\/p>\n<p>Uurijad panid t\u00e4hele, et sotsiaalmeediat \u00fcle seitsme tunni p\u00e4evas kasutavate 15-aastaste \u00f5pilaste heaolu on oluliselt madalam kui neil, kes kasutavad seda v\u00e4hem kui \u00fche tunni. L\u00e4\u00e4ne-Euroopa t\u00fcdrukute puhul on l\u00f5he mujal maailmas elavatest t\u00fcdrukutest seejuures peaaegu kaks korda suurem.<\/p>\n<p>V\u00e4ljaspool ingliskeelset maailma ja L\u00e4\u00e4ne-Euroopat on seosed sotsiaalmeedia kasutuse ja heaolu vahel pigem healoomulisemad, kuid erinevad platvormiti. Ladina-Ameerika andmed n\u00e4itavad, et algoritmiliste voogudega ja m\u00f5jutajate sisule keskenduvad platvormid on seotud madalama eluga rahuloluga sagedamini kui need, mis eelk\u00f5ige soodustavad suhtlust.<\/p>\n<p>L\u00e4his-Idas ja P\u00f5hja-Aafrikas pole noorte heaolu vaatamata ulatuslikule sotsiaalmeedia kasutusele langenud. Sellel on ilmselt mitmeid p\u00f5hjuseid, kuigi ka seal seostatakse intensiivset sotsiaalmeedia kasutust siiski k\u00f5rgema depressiooni ja stressitasemega. K\u00f5ige problemaatilisemad on platvormid, kus kasutus on peamiselt passiivne ja sisu visuaalne. See aga soodustab sageli enda v\u00f5rdlemist teistega.<\/p>\n<p>K\u00f5igest eelnevast j\u00e4reldub, et sotsiaalmeediat rohkem kasutavad noored on riskir\u00fchmas, eriti ingliskeelsetes riikides ja L\u00e4\u00e4ne-Euroopas.<\/p>\n<p>\u00d5nnelikkuse edetabel<\/p>\n<p>Maailma \u00f5nnelikkuse edetabelit juhivad aga taaskord P\u00f5hjamaad. Soome on endiselt esikohal, sellele j\u00e4rgnevad Island, Taani ja Costa Rica. Esik\u00fcmne l\u00f5petavad Rootsi ja Norra, seej\u00e4rel Holland, Iisrael, Luksemburg ja \u0160veits. Costa Rica t\u00f5us neljandale kohale on Ladina-Ameerika riigi k\u00f5rgeim koht l\u00e4bi aegade.<\/p>\n<p>Eesti leiab 46., L\u00e4ti 48. ja Leedu 28. kohalt. Seejuures on Eesti edetabelis viimastel aastatel j\u00e4rjest langenud, m\u00f6\u00f6dunud aastal oli riik veel 39. kohal ning 2024. ja 2023. aastal vastavalt 34. ja 31. kohal.<\/p>\n<p>Kui vaadata muutusi \u00f5nnelikkuses perioodist 2006\u20132010 kuni aastani 2023\u20132025, siis 136 hinnatud riigi seas on peaaegu kaks korda rohkem riike, kus \u00f5nnelikkus on oluliselt kasvanud (79) kui neid, kus see on oluliselt langenud (41).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Intensiivne sotsiaalmeedia kasutus n\u00e4ib v\u00e4hendavat noorte, eriti t\u00fcdrukute heaolu nii m\u00f5neski ingliskeelses riigis, selgub neljap\u00e4eval avaldatud maailma \u00f5nnelikkuse&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":132920,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,60222,19,2925,32828,60223,25,12621,397,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-132919","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-maailma-onnelikkuse-raport","tag-news","tag-onn","tag-onnelikkus","tag-onnetunne","tag-populaarseimad-lood","tag-room","tag-sotsiaalmeedia","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116255569196952691","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/132919","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=132919"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/132919\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/132920"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=132919"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=132919"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=132919"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}