![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/98c70553-5a9b-4d5b-8f11-257bcfdd13fd.jpg\")
<\/p>\nVesinikukoridor on kuue riigi \u00fchine projekt ning planeerimis- ja arendustegevused toimuvad riikides paralleelselt. <\/p>\n
\u201ePeame vaatama tulevikku avatud silmadega. Vesinik on kujunemas tulevikuenergiaks ja Eestit l\u00e4biv koridor on v\u00f5imalus olla osa Euroopa s\u00fcsteemist, tugevdades nii piirkondlikku energiajulgeolekut ja varustuskindlust,\u201c m\u00e4rkis majandus- ja t\u00f6\u00f6stusministri Erkki Keldo. \u201eEestile on oluline olla oma s\u00f5prade ja liitlastega v\u00f5imalikult palju \u00fchendatud – olgu siis energia, raudtee, laeva- v\u00f5i lennuliini kaudu.\u201c<\/p>\n
Potentsiaal mitmes piirkonnas olemas<\/p>\n
Eelk\u00f5ige loob \u00fchendus ministri s\u00f5nul P\u00f5hjamaade ja Kesk-Euroopa vesinikuturuga meie energiasektorile ja t\u00f6\u00f6stusele investeerimisv\u00f5imalusi. \u201eKohalikel ettev\u00f5tetel on v\u00f5imalik torustiku k\u00fclge rajada haru\u00fchendusi. Nii m\u00f5neski meie piirkonnas on potentsiaal vesinikut\u00f6\u00f6stuse arendamiseks olemas,\u201c\u202fr\u00e4\u00e4kis minister.<\/p>\n
<\/p>\n
Ka Elering AS-i juhatuse esimees Kalle Kilk t\u00f5i v\u00e4lja, et Eesti geograafiline asukoht annab v\u00f5imaluse olla \u00fchendusl\u00fcli Soome ja Saksamaa vahel. \u201eSee t\u00e4hendab transiiditulu ja samal ajal tugevamat rolli Euroopa energiataristus,\u201c \u00fctles ta ning lisas, et planeerimise siht ei ole taristu ehitamine iga hinna eest, vaid teadlike ja kaalutletud otsuste tegemine.<\/p>\n
See t\u00e4hendab transiiditulu ja samal ajal tugevamat rolli Euroopa energiataristus.<\/p>\n
Kalle Kilk<\/p>\n
Riigi eriplaneeringu eesm\u00e4rk on hinnata, kas ja millistel tingimustel on Eesti territooriumile vesinikutaristu otstarbekas rajada. \u00dchendus kavandatakse \u00fche v\u00f5i kahe maa-aluse toruna, mille pikkus maismaal oleks 250 kuni 300 km: L\u00e4ti piirist P\u00f5hja-Eesti rannikuni.<\/p>\n
Planeeringuala on 6522,76 km2 ja see h\u00f5lmab kokku 24 omavalitsust Harju, Rapla, L\u00e4\u00e4ne, J\u00e4rva, P\u00e4rnu, Viljandi ja Valga maakondades. K\u00f5iki puudutatud maaomanikke kaasatakse esialgsete trassivariantide kujunemisel personaalselt. L\u00f5plik trassi kulgemine selgub planeerimise k\u00e4igus. <\/p>\n
Vesinikutoru sarnaneb maa-aluste gaasitorustikega. P\u00e4rast ehitust ei j\u00e4\u00e4 maastikule n\u00e4htavat infrastruktuuri ning keskkonnam\u00f5ju on minimaalne. Torustik planeeritakse v\u00f5imalikult suures ulatuses juba olemasoleva elektri- ja gaasitaristu koridori, mis on koosk\u00f5las valmiva \u00fcleriigilise planeeringu ruumis\u00e4\u00e4stlikkuse p\u00f5him\u00f5tetega.<\/p>\n
Kulub v\u00e4hemalt kolm aastat<\/p>\n
Planeeringu koostamine kestab kuni kolm aastat. Anal\u00fc\u00fcsitakse v\u00f5imalikke trassivariante, tehnilisi lahendusi ning hinnatakse projekti sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnam\u00f5ju. <\/p>\n
Taotluse eriplaneeringu ja keskkonnam\u00f5ju strateegilise hindamise algatamiseks esitas Elering AS, planeeringu koostamist korraldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Protsess on avalik ja k\u00f5ik huvilised on oodatud osalema ja kaasa r\u00e4\u00e4kima.<\/p>\n
P\u00f5hjamaade\u2013Balti vesinikukoridor (Nordic\u2013Baltic Hydrogen Corridor) on Euroopa Liidu prioriteetsete energiaprojektide nimekirjas, projektile on antud 50% kaasrahastust. \u00dchenduse rajamine 2040. aastaks v\u00f5imaldaks transportida kuni 90 TWh vesinikku aastas.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (13)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vesinikukoridor on kuue riigi \u00fchine projekt ning planeerimis- ja arendustegevused toimuvad riikides paralleelselt. \u201ePeame vaatama tulevikku avatud silmadega.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":133031,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,2197,34,36,112,31,32,21,4626,28,29,114,19,1421,26151,25,14012,51,113,23,24,22,20,898,30,986],"class_list":["post-133030","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-erkki-keldo","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kesk-euroopa","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lati","tag-news","tag-parnu","tag-pohja-eesti","tag-populaarseimad-lood","tag-rapla","tag-saksamaa","tag-soome","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valga","tag-viimased-uudised","tag-viljandi"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116256095919604471","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/133030","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=133030"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/133030\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/133031"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=133030"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=133030"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=133030"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}