Aasta esimeste kuude k\u00f5rged elektriarved on tarbijatel v\u00e4rskelt meeles ning elektri tootmise ja tarbimise teemat ei tohi lasta jahtuda. Elektri k\u00f5rget hinda selgitatakse sageli lihtsustatult: k\u00fclm ilm kasvatab tarbimist ja elementaarne turuloogika \u00fctleb, et kui n\u00f5udlus suureneb, aga pakkumine ei suurene, siis hind t\u00f5useb.<\/p>\n
Siin tuleb aga kohe t\u00e4psustada, millest r\u00e4\u00e4gime. See loogika puudutab \u00fchte komponenti elektri koguhinnas. Tegelikult on elektri l\u00f5pphind m\u00e4rksa keerulisem ja s\u00f5ltub investeeringutest, mis tagavad elektris\u00fcsteemi toimimise.<\/p>\n
Kui \u00fcks komponent, n\u00e4iteks b\u00f6rsihind, teatud tingimustel t\u00f5useb, ei t\u00e4henda see automaatselt, et l\u00f5pphind peab t\u00f5usma. Teiste komponentide hinnad v\u00f5ivad suurema tarbimise korral v\u00e4heneda, sest kulud jaotuvad suurema arvu tarbitud kilovatt-tundide vahel.<\/p>\n
Elektris\u00fcsteemi puhul on oluline m\u00f5ista, et s\u00fcsteemiteenused on v\u00e4ltimatud kulud. Kui tootmine on ilmast s\u00f5ltuv, siis tuleb hoida s\u00fcsteemi tasakaalus. Mida rohkem lisandub elektris\u00fcsteemi ilmastikust s\u00f5ltuvat elektritootmist, seda enam on vaja investeerida s\u00fcsteemiteenustesse ja v\u00f5rgu v\u00f5imekuse vastavusse viimiseks. Tuleb \u00fcles ehitada juhitavad tootmised, salvestus ja tarbimise reguleerimine. See on investeering, mis jagatakse tarbitud kilovatt-tundide peale.<\/p>\n
Kui tarbimist on rohkem, siis sama investeering jaotub suurema mahu peale ja \u00fchikukulu v\u00f5ib v\u00e4heneda. Sama loogika kehtib ka varustuskindluse ja sagedusreservide tasu kohta.<\/p>\n
Lisaks tuleb arvestada v\u00f5rgukuludega. V\u00f5rk ei ole igihaljas s\u00fcsteem, mis igavesti kestab. V\u00f5rgu korrashoidmine on suures osas p\u00fcsikulu, mille suurus ei olene v\u00f5rgu koormatusest, kuid kulu jaotatakse v\u00f5rgu kaudu tarbitud kilovatt-tundidele. Mida suurem on tarbimine, seda v\u00e4iksem \u00fche kilovatt-tunni v\u00f5rguteenuse hind.<\/p>\n
“Elektris\u00fcsteemi \u00fcksikute funktsioonide arendamine ei taga terviku toimet, tekitame ise endale suurema probleemi.”<\/p>\n
Ja l\u00f5puks tuleb vaadata tootmisportfelli. Energiamajanduse arengukava (ENMAK) \u00fctleb, et tuule- ja p\u00e4ikesev\u00f5imsusi tuleb tugevalt kasvatada. Elektris\u00fcsteem on \u00fcks d\u00fcnaamiline tervik, samaaegselt peame investeerima s\u00fcsteemiteenustesse ja eelk\u00f5ige energiamahuka salvestuse, juhitava tootmise ja tarbimise juhtimise arendusse. Elektris\u00fcsteemi \u00fcksikute funktsioonide arendamine ei taga terviku toimet, tekitame ise endale suurema probleemi.<\/p>\n
Ideoloogia, et aastatarbimist saab katta sada protsenti ilmastikust s\u00f5ltuva elektritoodanguga, ei ole realistlik, aga kasv tuleb. Tuule- ja p\u00e4ikeseelektri hind peab sisaldama lisaks tootmishinnale ka elektris\u00fcsteemi sobitamise maksumust (levelized full system costs of electricity, LFSCOE), mitte ainult tehnoloogiale taandatud elektrihinda (levelized costs of electricity, LCOE). “Rohelise elektri” silt v\u00f5ib kujuneda kalliks, sest lisanduvad elektris\u00fcsteemi investeeringute kulud.<\/p>\n
Kui tahame s\u00e4ilitada praegust elustandardit, kasvab elektritarbimine<\/p>\n
Olukorra tervikpildi m\u00f5istmiseks tasub seda teemat vaadata laiemalt, sest \u00fchiskonnas on energeetika tuleviku osas kaks p\u00f5him\u00f5tteliselt erinevat m\u00f5tteviisi.<\/p>\n
\u00dcks l\u00e4henemine \u00fctleb, et energiatarbimist tuleb v\u00e4hendada: elada tagasihoidlikumalt, loodusl\u00e4hedaselt. Minu m\u00f5istus \u00fctleb vastupidist. Nii ajalooliselt kui ka t\u00e4nap\u00e4eval on energiatarbimine ja riigi j\u00f5ukus ning \u00fcldine kodanike heaolu selgelt korrelatsioonis. Ma ei n\u00e4e, et see loogika muutuks j\u00e4rgmise k\u00fcmne v\u00f5i isegi viiek\u00fcmne aasta jooksul.<\/p>\n
Iga tehnoloogia vajab energiat. Vajab sisendeid, k\u00fctuseid, elektrit, taristut. Praegu on Euroopas sisuliselt k\u00e4imas varasemast ajaloost tuntud loosung “kogu maa elektrifitseerimine”: arendame elektritransporti, asendame k\u00fctuseid elektriga, soojatarbimisel laiendame elektrikasutust.<\/p>\n
Elekter on k\u00f5ige mugavam energialiik. Kui me tahame s\u00e4ilitada praegust elustandardit, siis elektritarbimine paratamatult kasvab. V\u00f5ib-olla v\u00e4heneb vedelk\u00fctuste v\u00f5i tahkek\u00fctuste osakaal, aga elektri osakaal tervikbilansis suureneb oluliselt.<\/p>\n
Prognoosid, mis ei t\u00e4itu, ei anna kindlust<\/p>\n
T\u00f6\u00f6stuse ja ettev\u00f5tluse poole pealt on oluline m\u00f5ista, millest tuleb tarbimine ja kuidas seda prognoosida. Kliimaministeerium esitas eelmisel aastal \u00fcsna mitmeid 15\u201318 TWh elektritarbimise prognoose aastateks 2030\u20132035, v\u00e4ites, et nn ootelehel on pea 5 TWh mahus elektritarbijaid.<\/p>\n
Tegelikkuses on tarbimine viimased viis aastat p\u00fcsinud praktiliselt paigal 8 TWh piires. Miks? Lihtsalt seet\u00f5ttu, et energiahind ja varustuskindlus ei v\u00f5imalda siin sellisel m\u00e4\u00e4ral suurte ettev\u00f5tete lisandumist. See on probleem, mille puhul tuleb k\u00e4nnu tagant v\u00e4lja saada.<\/p>\n
Mida v\u00e4iksemad on prognoosivead, seda suurem on investeerimiskindlus tootjale. Teistpidi on kindlus oluline ka tarbijale. Soomes on n\u00e4iteks otselepingud tootja ja t\u00f6\u00f6stustarbija vahel elektrienergia ostmiseks palju levinumad, tarbijad teevad kokkuleppeid tootjatega ja \u00fcsna sageli on suurtarbijad ka elektrijaamade omanikud. Eestis selliseid lahendusi praktiliselt ei ole v\u00f5i neid on v\u00e4he, sest pole arvestatavat suurt\u00f6\u00f6stust.<\/p>\n
Paneme end n\u00fc\u00fcd investori rolli: kui ma tuleksin investeeringuga ja kaaluksin Eestit, siis ma vaataksin \u00fchtpidi, et k\u00fctusevaba elektritoodangu suur osakaal v\u00f5ib olla positiivne, aga teistpidi vaataksin, kui palju elektrit toodetakse ja kas seda ka j\u00e4tkub.<\/p>\n
Defitsiit elektritootmises ja energiajulgeoleku kahtlused on t\u00f5sised riskifaktorid. Tarbija v\u00f5ib loota, et riik teeb suurtarbijale soodustusi, langetab taastuvenergia tasu v\u00f5i v\u00f5rgutariifi nagu mujal tehakse. Ja ilmselt teebki, vastasel juhul ei ole me konkurentsiv\u00f5imelised.<\/p>\n
Eesti elektris\u00fcsteem vajab \u00fchtlase tarbimisgraafikuga tarbijaid<\/p>\n
Elektris\u00fcsteemi m\u00f5ttes ei ole paremat tarbijat kui \u00fchtlase tarbimisgraafikuga tarbija. See on ideaal, mida k\u00f5ik tahavad, sest see tagab stabiilse ja prognoositava koormuse. Elektris\u00fcsteemi kulud tuleb niikuinii katta, siis mida suurema tarbimise peale me neid kulusid jagada saame, seda parem. Lihtne aritmeetika. Kui sama s\u00fcsteemi p\u00fcsikulud jagunevad n\u00e4iteks kaheksa teravatt-tunni peale, on \u00fchikukulu suurem kui jaotaksime need k\u00fcmne v\u00f5i kaheteistk\u00fcmne teravatt-tunni peale.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu oleks suurtarbijate lisandumine \u00fcks viis, kuidas jagada s\u00fcsteemi kulud suurema tarbimise peale. Suured t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tted v\u00f5ivad pakkuda just sellist \u00fchtlast tarbimist, mida Eesti elektris\u00fcsteem vajab. Ja kui kasvab n\u00f5udlus, tekib reeglina ka pakkumine.<\/p>\n
Suurtarbija “ideaal” Eesti m\u00f5ttes v\u00f5iks olla suurusj\u00e4rgus 80\u2013100 MW, aga siin tuleb arvestada ka s\u00fcsteemi stabiilsust. Kui v\u00e4ga suur koormus kukub s\u00fcsteemist j\u00e4rsku v\u00e4lja, on s\u00fcsteemi reaktsioon keerulisem. V\u00e4ga suured \u00fcksikobjektid, mis n\u00f5uavad sadu megavatte, v\u00f5ivad olla s\u00fcsteemirisk, kui neil puudub pehmendus v\u00f5i etapiline \u00fclesehitus.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5tvalt: tarbimise kasv v\u00f5ib olla \u00fchiskonnale kasulik. Suurem tarbimine aitab p\u00fcsikulusid jaotada, annab investeerimiskindlust ja toetab s\u00fcsteemi pikaajalist arengut. Aga see peab \u00fchtima s\u00fcsteemi pika plaaniga: juhitavad v\u00f5imsused, salvestus, tarbimise juhtimine ja maksupoliitika.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aasta esimeste kuude k\u00f5rged elektriarved on tarbijatel v\u00e4rskelt meeles ning elektri tootmise ja tarbimise teemat ei tohi lasta…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":133170,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[18219,131,52327,130,37,33,35,848,38671,15596,1849,35624,7644,34,36,1319,392],"class_list":["post-133169","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-andmekeskused","tag-ari","tag-arvi-hamburg","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elekter","tag-elektri-tarbimine","tag-elektrisusteem","tag-energeetika","tag-energiatarbimine","tag-enmak","tag-estonia","tag-estonian","tag-ettevotlus","tag-toostus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116256732874426938","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/133169","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=133169"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/133169\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/133170"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=133169"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=133169"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=133169"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}