V\u00e4ita, et tegemist oli lihtsalt veaga, ei ole veenev selgitus. Tegemist on laiemalt levinud hinnastamispraktikaga, mida turuosalised h\u00e4sti teavad.<\/p>\n
Tegemist on klassikalise diferentsiaalse hinnastamisega (diferencial pricing), kus sama riski eest maksab olemasolev klient rohkem kui uus. Teisis\u00f5nu maksavad lojaalsed kliendid kinni uutele klientidele pakutavad soodustused. Soodustused uutele klientidele on reeglina \u00fchekordsed ja m\u00f5eldud kliendi \u201esisse toomiseks.\u201c<\/p>\n
Probleem, millele on t\u00e4helepanu juhitud<\/p>\n
Lepingu pikenemisel need kaovad ning asemele tuleb sageli vaikselt kasvav hind. Automaatne pikenemine on mugav: poliis tuleb, arve tuleb, klient maksab, kuid selle mugavuse hind v\u00f5ib olla m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. See kehtib nii kindlustusseltside kaudu pikenevate lepingute kui ka pankade laenu- ja liisingulepingutega seotud kindlustuste puhul.<\/p>\n
Sarnasele probleemile on t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ranud ka Rootsi<\/a> finantsj\u00e4relevalve, kes anal\u00fc\u00fcsis 2022. aastal kindlustusturgu ning leidis, et lojaalsete klientide kindlustusmakseid t\u00f5stetakse rohkem kui uutel klientidel. Euroopa<\/a> anal\u00fc\u00fcsid on n\u00e4idanud, et sama riski eest v\u00f5ivad pikaajalised kliendid maksta kuni kolmandiku v\u00f5rra rohkem kui uued.<\/p>\n <\/p>\n 17.03.2026 <\/p>\n Kindlustus k\u00fcsis pikaaegse kliendi k\u00e4est rohkem raha, kui ta oleks pidanud maksma iseteeninduses (37) <\/p>\n <\/a><\/p>\n Teisalt on tarbijal seda v\u00e4ga keeruline m\u00e4rgata, sest hinnastamise loogika ei ole l\u00e4bipaistev. Eestis ei ole sellist anal\u00fc\u00fcsi tehtud, kuid on p\u00f5hjust arvata, et pilt oleks sarnane.<\/p>\n Probleemi s\u00fcvendab asjaolu, et kindlustus on Eestis sisuliselt ainus finantsteenus, mida saab turundada peamiselt hinna ja soodustuste kaudu ja seda massiivselt ka tehakse. See suunab kliendi fookuse valesse kohta – mitte sisule, kaitse ulatusele v\u00f5i teenuse kvaliteedile, vaid hinnale. Nii kujuneb olukord, kus otsuseid tehakse kampaania, mitte tegeliku vajaduse p\u00f5hjal.<\/p>\n Ka praegu on selliseid kampaaniad k\u00e4imas, kus uuele kliendile lubatakse suuri soodustusi. Lojaalne klient on kindlustusandja jaoks k\u00f5ige kasumlikum, sest nende kindlustusmaksed on keskmiselt k\u00f5rgemad. Selline praktika ei ole kliendi suhtes \u00f5iglane ega peaks sellisel kujul toimima.<\/p>\n Hinnavahe v\u00f5ib ulatuda 40 protsendini<\/p>\n Kui tahame l\u00e4bipaistvamat ja \u00f5iglasemat kindlustusturgu, peavad hinnastamise p\u00f5him\u00f5tted olema kliendile selged ja arusaadavad. Sama riski eest ei tohiks olemasolev klient maksta rohkem kui uus ega olemasolevaid kliente s\u00fcsteemselt halvemini kohelda. Kliendil peab olema v\u00f5imalik aru saada, milline osa hinnast tuleneb tema riskist ja millised on muud hinnakomponendid.<\/p>\n Kuigi r\u00e4\u00e4gitakse hinnastamisest kliendi ja tema riski p\u00f5hjal, kasutatakse praktikas sageli ka m\u00fc\u00fcgikanalip\u00f5hist hinnastamist. Selle tulemusena n\u00e4eme olukordi, kus samale kliendile tehtud pakkumiste hinnavahe v\u00f5ib ulatuda kuni 40 protsendini. Selline erinevus peab olema l\u00e4bipaistev ja kliendile arusaadav.<\/p>\n Samuti peaks kindlustusteenuse reklaamimine alluma samasugustele p\u00f5him\u00f5tetele nagu teiste finantsteenuste puhul ega tohiks taanduda ainult hinnale ja soodustustele. Lojaalsus ei tohiks kindlustuses kunagi t\u00e4hendada k\u00f5rgemat hinda.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (2)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"V\u00e4ita, et tegemist oli lihtsalt veaga, ei ole veenev selgitus. Tegemist on laiemalt levinud hinnastamispraktikaga, mida turuosalised h\u00e4sti…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":132931,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,112,1382,889],"class_list":["post-133454","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa","tag-kindlustusfirma","tag-rootsi"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116258765705300844","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/133454","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=133454"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/133454\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/132931"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=133454"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=133454"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=133454"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}