{"id":133946,"date":"2026-03-20T14:38:10","date_gmt":"2026-03-20T14:38:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/133946\/"},"modified":"2026-03-20T14:38:10","modified_gmt":"2026-03-20T14:38:10","slug":"arakas-ja-lohmus-kuidas-uhildada-suuremad-kaitsekulud-korras-riigirahandusega-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/133946\/","title":{"rendered":"Arakas ja L\u00f5hmus: kuidas \u00fchildada suuremad kaitsekulud korras riigirahandusega? | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Tuginedes teiste riikide kogemustele ja \u00f5ppetundidele v\u00f5iksime juba n\u00fc\u00fcd k\u00fcsida, milline on parlamenti p\u00fcrgivate erakondade vaade Eestile j\u00f5ukohase riigiv\u00f5la kohta ja mida plaanitakse selleks teha p\u00e4rast 2027. aasta valimisi, kirjutavad Peter L\u00f5hmus ja Viljar Arakas.<\/p>\n<p>Elame Eesti jaoks uudsel ajastul, mil riigi v\u00f5lakoormus on kiiresti kasvamas. Kui veel l\u00e4hiaastatel saame t\u00e4nu eelmiste k\u00fcmnendite konservatiivsele eelarvepoliitikale kaitsekulusid suuremate probleemideta j\u00e4rsult t\u00f5sta, siis pikaajaliselt ei ole p\u00fcsivalt k\u00f5rgem kulutuste tase ilma oluliste eelarvepoliitiliste muutusteta riigi rahakotile j\u00f5ukohane.<\/p>\n<p>Arvudes t\u00e4hendab see, et kui Eesti riigiv\u00f5lg moodustas 2019. aastal veel \u00fcheksa protsenti majanduse mahust (SKP-st), siis t\u00e4navu on see j\u00f5udmas 26 protsendini ja ilma t\u00e4iendavate sammudeta 35 protsendini 2029. aastaks.<\/p>\n<p>Riigiv\u00f5la intressikulu t\u00f5useb selle ajaga ligi poole miljardi euroni aastas. Just sellest muret tekitavast asjaolust ajendatuna korraldas eelarven\u00f5ukogu <a href=\"https:\/\/eelarvenoukogu.ee\/uudised\/avalik-seminar-riigirahandusest\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">avaliku seminari riigirahandusest<\/a>, kus lisaks kodumaise olukorra anal\u00fc\u00fcsile suunasime pilgud meie p\u00f5hjanaabrite Soome ja Rootsi \u00f5ppetundidele riigirahanduse korrastamisel.<\/p>\n<p>Soome valitsuste pingutusi eelarveseisu korrastamisel on ajakirjanduses palju kajastatud, kuid meil on ka hea v\u00f5imalus eurotsooni kuuluvalt naaberriigilt \u00f5ppida.<\/p>\n<p>Keerulise olukorra juuri tuleb Soome puhul otsida minevikust. Kui Apple t\u00f5i oma iPhone&#8217;i turule 2007. aastal ja l\u00fckkas sellega troonilt Nokia, siis aasta hiljem tuli \u00fcle ookeani Euroopasse j\u00e4rgmine suur tagasil\u00f6\u00f6k, Lehman Brothersi kokkuvarisemise tagaj\u00e4rjel lahvatanud \u00fcleilmne finantskriis.<\/p>\n<p>Nendest tagasil\u00f6\u00f6kidest majandusele, kuid eelk\u00f5ige riigirahandusele, ei ole Soomes praeguseni \u00fcle saadud. P\u00e4rast \u00fcleilmset finantskriisi on Soome majandus kasvanud keskmiselt vaid pool protsenti aastas. Lisaks on kiiresti vananev \u00fchiskond m\u00e4rgatavalt suurendanud sotsiaalkulusid.<\/p>\n<p>Soome viimased neli parlamendi koosseisu on j\u00e4rjest kinnitanud s\u00f5nades oma p\u00fchendumist riigirahanduse korrastamisele, kuid v\u00f5lakasv on sellest hoolimata j\u00e4tkunud. V\u00f5lakasvu pidurdamiseks pole Soomes piisanud ka Euroopa Liidu eelarvereeglitest, mis piiravad eelarvepuuduj\u00e4\u00e4gi suurust kolme protsendiga SKP-st.<\/p>\n<p>Eelmisel aastal, kui Soome riigiv\u00f5lg hakkas liginema juba 90 protsendile SKP-st, otsustas valitsus tegutseda, astudes mitmeid valusaid, kuid vajalikke samme. Riigirahanduse korrastamiseks moodustati erakondade \u00fclene t\u00f6\u00f6grupp, kaasates nii koalitsiooni kui ka opositsiooni. Lahendus v\u00e4ljendus <a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1609953593\/soome-erakonnad-kiitsid-uhiselt-heaks-volapiduri\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">uutes kodumaistes eelarvereeglites<\/a>, millele kirjutasid alla k\u00f5ik erakonnad peale \u00fche.<\/p>\n<p>&#8220;M\u00f5neks ajaks peatati finantsturgudel isegi Rootsi riigiv\u00f5lakirjadega kauplemine, kuna ostjate huvi lihtsalt puudus.&#8221;<\/p>\n<p>Rootsi riigiv\u00f5lg paisus suureks 1990. aastatel p\u00e4rast panganduskriisi ja aastaid kestnud \u00fclekulutamist. V\u00e4rvika n\u00e4itena k\u00f5las New Yorgi investeerimispankurite s\u00f5num toonasele Rootsi rahandusministrile, et nemad pole valmis l\u00f5pmatuseni Rootsi turvalist heaoluriiki finantseerima. M\u00f5neks ajaks peatati finantsturgudel isegi Rootsi riigiv\u00f5lakirjadega kauplemine, kuna ostjate huvi lihtsalt puudus. Samal ajal alustati p\u00f5hjalikku t\u00f6\u00f6d riigirahanduse aluste \u00fclevaatusega ja kriisiaja m\u00e4lestus talletus Rootsi riigirahanduse m\u00f5tteloos aastak\u00fcmneteks.<\/p>\n<p>Kui varem rajanes Rootsi eelarvepoliitika iga-aastastel riigieelarvetel ilma p\u00f5hjaliku pikaajalise ettevaateta, siis reformide tulemusel suudeti riigi tulud ja kulud suuresti tasakaalustada ning riigi v\u00f5lakoormus stabiliseerida tasemel, mis ulatub praegu 35 protsendini SKP-st. Kusjuures 2019. aastal seati just sellise v\u00f5lataseme hoidmine ka Rootsi pikaajaliseks eesm\u00e4rgiks. Mis veelgi olulisem, eelarvepolitika p\u00f5him\u00f5tted on j\u00e4\u00e4nud puutumata p\u00e4evapoliitika t\u00f5mbetuultest.<\/p>\n<p>Soome ja Rootsi n\u00e4ited r\u00f5hutavad \u00fcht: riigirahandus tuleb meil endil korda seada enne, kui seda n\u00f5uavad finantsturud ja kui valusad lahendused muutuvad veelgi valusamaks. Oleme seda ka varem suutnud ja poliitilise tahte korral saaksime ka n\u00fc\u00fcd.<\/p>\n<p>\u00dcleilmse finantskriisi ajal suudeti Eestis kokku hoida nii riigisektori majandamiskuludelt, palkadelt kui ka investeeringutelt, pensionidelt ja t\u00f6\u00f6tutoetustelt, teedehoiult ja tervisekindlustuselt. Teisis\u00f5nu panustasid k\u00f5ik ja riigieelarvet korrastati j\u00f5uliselt nii kulude kui ka tulude poolelt.<\/p>\n<p>Kui toona aitas eelarveparanduse vajadust p\u00f5hjendada eurole \u00fcleminek, siis praegu v\u00f5iks meid motiveerida kaitsetahe. Igatahes on k\u00e4tte j\u00f5udnud \u00fclim aeg, et heita pilk l\u00e4hitulevikku ja otsustada, kuidas p\u00fcsivalt suuremaid kaitsekulutusi riigieelarvest rahastada.<\/p>\n<p>Kuidas seda saavutada? Suurest v\u00f5lakoormusest hoidumiseks ei piisa ainu\u00fcksi Euroopa Liidu eelarvereeglite j\u00e4rgimisest. Seega tuleb riigiv\u00f5la kontrolli all hoidmiseks olla Maastrichti kriteeriumidest n\u00f5udlikum. Reeglite pidev l\u00f5dvendamine v\u00f5i nende kehtivuse ajutine peatamine, mis on Eestis viimasel ajal olnud sagedane, ei ole riigirahandusele kindlasti kasuks tulnud.<\/p>\n<p>Kodumaised eelarvereeglid ei tohi olla nagu poliitiliste vanemateta lapsed, keda lihtsalt eiratakse. Olgu eelarvereegel \u00fcksk\u00f5ik kui hea, ilma poliitilise tahte ja laiapinnalise kokkuleppeta ei saavuta me midagi. Ja selleks, et poliitikud peaksid korras riigirahandust oluliseks, peavad seda oluliseks pidama ka nende valijad.<\/p>\n<p>Tuginedes teiste riikide kogemustele ja \u00f5ppetundidele v\u00f5iksime juba n\u00fc\u00fcd k\u00fcsida, milline on parlamenti p\u00fcrgivate erakondade vaade Eestile j\u00f5ukohase riigiv\u00f5la kohta ja mida plaanitakse selleks teha p\u00e4rast 2027. aasta valimisi.<\/p>\n<p>P\u00f5hjanaabrite kogemuse p\u00f5hjal tuleb meil t\u00f5en\u00e4oliselt eelarveseisu parandamiseks taas vaadata nii kulude, tulude kui ka struktuursete reformide poole (struktuurseks reformiks oleks n\u00e4iteks tervishoiu reform). Loodame, et need valimised \u2013 ajal, kui \u00fcks globaalne kriis ajab teist taga \u2013 ei muutu kulutuste suurendamise ja maksulangetuste festivaliks ilma katteallikaid pakkumata.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tuginedes teiste riikide kogemustele ja \u00f5ppetundidele v\u00f5iksime juba n\u00fc\u00fcd k\u00fcsida, milline on parlamenti p\u00fcrgivate erakondade vaade Eestile j\u00f5ukohase&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":133947,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,652,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,1285,25,1016,640,14730,18499,2701,889,113,23,24,22,20,30,4117],"class_list":["post-133946","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eelarvenoukogu","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-peter-lohmus","tag-populaarseimad-lood","tag-riigieelarve","tag-riigikogu","tag-riigikogu-valimised-2027","tag-riigirahandus","tag-riigivolg","tag-rootsi","tag-soome","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-viljar-arakas"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116262017788563467","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/133946","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=133946"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/133946\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/133947"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=133946"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=133946"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=133946"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}