{"id":134,"date":"2025-09-20T13:11:58","date_gmt":"2025-09-20T13:11:58","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/134\/"},"modified":"2025-09-20T13:11:58","modified_gmt":"2025-09-20T13:11:58","slug":"esiviisik-kunstniku-kaega-valitud-8-parli-alyona-movko-magi-tutvustab-eesti-disaini-aardeid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/134\/","title":{"rendered":"ESIVIISIK | Kunstniku k\u00e4ega valitud 8 p\u00e4rli. Alyona Movko-M\u00e4gi tutvustab Eesti disaini aardeid"},"content":{"rendered":"

See kava kutsub kuulama aega \u2013 j\u00e4lgima, kuidas heli venib, muutub ja vaibub. Esiviisiku teema peale m\u00f5eldes m\u00f5tlesin, mis v\u00f5iks olla lugejale p\u00f5nev, ja otsustasin r\u00e4\u00e4kida Eesti disainist. Sama h\u00e4\u00e4lestus, mis on kontserdi teoste valikus, avab tee disaini juurde materjalide kaudu. Klaasis, puidus, villas, savis ja metallis on aeg s\u00f5na otseses m\u00f5ttes sees: sulamine, kuivamine, kudumine, karastamine. Taaskasutus, parandamine ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6 pikendavad seda aega ning annavad esemele uue kasutusringi. Ja ma sain aru, et kuulaja ajakogemus saalis ja meistri aeglane teguviis ateljees r\u00e4\u00e4givad \u00fcht keelt. <\/p>\n

1. Klaas<\/p>\n

Alustan klaasist: see on materjal, mis sunnib tempot maha v\u00f5tma. Eestis r\u00e4\u00e4gitakse klaasist disainis v\u00e4hem, kui p\u00e4rand lubaks, ent Tarbeklaasi ajalugu raamib meid selgelt kui klaasidisaini kogemusega maad. Klaasiga ei kiirustata. T\u00f6\u00f6ts\u00fckkel on n\u00e4htav ja aeglane: kuumus, plastilisus, jahtumine. See r\u00fctm on meditatiivne, samas energiat n\u00f5udev \u2013 just seet\u00f5ttu on t\u00e4henduslikud praktikud, kes pikendavad olemasoleva eluiga ja viivad klaasi ringiga tagasi kasutusse.<\/p>\n

Hea n\u00e4ide on Haljalas tegutsev Kollektiir (Mari Uibo ja Rait L\u00f5hmus) \u2013 praktikap\u00f5hine disainigaraa\u017e, kus olemasolevaid klaasesemeid \u00fcmber puhutakse ja neile uus elu antakse. Nende reblow-m\u00f5tteviis on tehniliselt n\u00f5udlik ja visuaalselt k\u00f6itev ning selleaastasel Tartu linnafestivalil Uit v\u00f5is n\u00e4ha nii nende r\u00e4ndavat klaasipuhumisstuudiot kui ka taarafoni \u2013 instrumenti, mille klaasid on tehtud \u00fcmbert\u00f6\u00f6deldud pakenditest. See on aeglane, kohapeal s\u00fcndiv t\u00f6\u00f6, mis pikendab eseme elu ja avab kuulamisnihke ka vaatajale. Mulle on s\u00fcdamel\u00e4hedane liikumine suurest linnast v\u00e4lja \u2013 Haljala garaa\u017e annab nende t\u00f6\u00f6dele oma t\u00e4henduse.<\/p>\n

Samas joones mainin ka Viljandis v\u00e4rskelt avatud klaasistuudiot Puhu<\/a>. Kohapeal valmivad kolme naise loodud v\u00e4rvilised klaasitooted, mis toovad ellu r\u00f5\u00f5msat tooni. Soovi korral saab end proovile panna klaasipuhumises \u2013 eriti kui Netflixi sari \u201eBlown Away\u201c on teil adrenaliini \u00fcles kruvinud.<\/p>\n

2. Puit<\/p>\n

M\u00f6\u00f6blimaailmas tundub endale truuks j\u00e4\u00e4mine veelgi raskem \u00fclesanne. Sellest r\u00e4\u00e4gitakse palju ja peaaegu iga kaubam\u00e4rk t\u00f5stab rohelisuse oma tutvustuses esile, kuid reaalsus selline alati pole. Meil paljudel on lapsep\u00f5lvest m\u00e4lestusi vanaisa tehtud toolist v\u00f5i v\u00e4ikesest taburetist, mille peal istuvad vahel juba meie lapsedki. Isetegemise vajadus pani materjaliga koost\u00f6\u00f6d tegema ja puidu tundmine on meil justkui geenides.<\/p>\n

Siit j\u00f5uan Mirjam ja Markus P\u00e4rnametsa juurde. Nende tegemised ja tooted on mulle eriti m\u00f5nusad ja p\u00f5nevad: nad kasutavad materjali viimse jupini, loovad esemeid, kus tapid on kruvide asemel, ja toovad vanad tehnikad uude vormi. Mulle meeldib, et liide on neil kui signatuur \u2013 tapp ei peida, vaid raamib vormi. Puit j\u00e4etakse hingama: looduslik viimistlus laseb tekkida paatinal ja julgustab parandama. Konstruktsioon on lahti v\u00f5etav ja uuesti pingutatav, puidu liikumisega arvestatakse rahulikult \u2013 aastar\u00f5ngad, kiudsuunad, paisumine \u2013, et ese p\u00fcsiks ka aja jooksul kindlana. J\u00e4\u00e4kidest s\u00fcnnivad v\u00e4iksemad detailid ja kiilud, mis sulgevad ringi vaiksel, aga nutikal moel.<\/p>\n

3. Vill<\/p>\n

Kui vanaisa meisterdas puupinke, siis vanaema kudus sokke. See on meie m\u00e4lus ja ajaloos. Kudumine on olnud korraga r\u00f5\u00f5m ja viis aega maha v\u00f5tta. Praegused moevoolud t\u00f5usevad ja vaibuvad, m\u00f5nes kultuuris on need harjumused s\u00fcgavamalt sees kui teises. Minu jaoks oli Mehhiko reisil \u00fcllatus, et kohalikud k\u00e4sit\u00f6\u00f6lised ei koo varrastega \u2013 vill r\u00e4ndab seal pigem vaipadesse ja paljudes majades seisavad veel teljed.<\/p>\n

Meie ikka koome ja heegeldame. Silmuskootud riided liiguvad p\u00f5lvest p\u00f5lve ja p\u00fcsivad m\u00e4lus nagu mustrid, mis soojendavad nii keha kui hinge. Etnomotiividega karmimad kampsunid sobivad meie kliimasse ja r\u00fctmi. M\u00f5ned meistrid on selle ilu viinud v\u00e4ga selgesse, n\u00fc\u00fcdisaegsesse keelde: Vilve Undi kootud esemed on m\u00e4ngulised ja vahetud, Etnowerk hoiab v\u00e4rvi maitsekalt vaos, vorm j\u00e4\u00e4b vapper ja kantav. Nende asju selga pannes on tunne, et aja r\u00fctm muutub veidi rahulikumaks.<\/p>\n

Villa teekond ei peatu garderoobis. Sama m\u00f5te k\u00f5lab ka Katrin Kabuni t\u00f6\u00f6s \u2013 Woola \u00fcmbrikud on hea n\u00e4ide, kuidas vill leiab uue elu ja funktsiooni. Aeglus t\u00e4hendab siin kuulamist ja \u00fcmberm\u00f5testamist: materjal saab uue ringi ning meie liikumine koos sellega muutub teadlikumaks.<\/p>\n

4. Savi<\/p>\n

Liigun j\u00e4lle Tallinnast v\u00e4lja: Lahemaal endises saunas elab Triin P\u00f5llmaa keraamikamaailm. Mulle meeldib kutsuda Triinu stuudiot savilaks, kuigi selle ametlik nimi on Keerud Keraamika. Meeldib ka see, kuidas Triinu oma materjalitunnetusest r\u00e4\u00e4gib: \u201eMa ei ole savilausuja, kuigi ma usun savi m\u00e4lusse ja sellesse, et see materjal juhib meid. Ka seda, et meie saame savi juhtida oma soovitud suunda. Samas \u2013 iga v\u00e4ikenegi \u00fcleolek maksab end kiiresti k\u00e4tte. Savi n\u00f5uab t\u00e4ielikku kohalolu ja t\u00f5mbab liigset hoogu maha. N\u00fc\u00fcd \u2013 olles k\u00fcmme aastat loonud, leiutanud, arenenud, vigu teinud ja eduelamust tunda saanud \u2013 julgen \u00f6elda, et \u00fchte t\u00fc\u00fcpi savi ma tunnen. Saan aru, mis on selle ohukohad v\u00f5i v\u00f5imalused, kuidas seda allutada. Samas m\u00f5ne teist t\u00fc\u00fcpi saviga olen ikka ja j\u00e4lle nagu algaja.\u201c<\/p>\n

Triinu aeg on savis n\u00e4htav: vormimine, kuivamine, glasuur, p\u00f5letus \u2013 iga etapp seab tempot. J\u00e4tkusuutlikkus on tal ka t\u00f6\u00f6korralduses: ta ei tooda lattu, vaid peaaegu ainult tellimuse peale. Savij\u00e4\u00e4gid l\u00e4hevad uuesti ringlusse, proovikatsetest saavad uued ideed ning valmis ese on m\u00f5eldud kasutamiseks ja hoidmiseks. Suures plaanis t\u00e4hendab see lihtsat asja \u2013 materjal kasutatakse l\u00f5puni ja eseme elu pikeneb.<\/p>\n

5. Metall<\/p>\n

Metall on mulle eriline \u2013 ainus materjal, millega mul endal kogemust peaaegu pole. Seep\u00e4rast on mul olnud eriti huvitav sukelduda K\u00e4rt Summataveti loomingu maailma: soome-ugri m\u00f5tteilm, m\u00e4rgid ja m\u00fc\u00fcdid, mille ta t\u00f5lgib eheteks aeglases, t\u00e4helepanelikus r\u00fctmis. Nagu ta ise r\u00f5hutab, on tema kreedo \u201eV\u00f5ta aega!\u201c \u2013 mitte kiirustada, vaid lasta motiividel ja metallil rahulikult kuju v\u00f5tta. See aeglane saagimine, viilimine ja pinnaga r\u00e4\u00e4kimine ongi tema t\u00f6\u00f6de seest n\u00e4ha. <\/p>\n

\"K\u00e4rt <\/p>\n

Sama materjalitundlik aja ja keha teema kumab noorema p\u00f5lvkonna n\u00e4itel l\u00e4bi Claudia Lepiku t\u00f6\u00f6dest. Teda k\u00f6idavad n\u00e4o- ja rinnaehe<\/a>, suurem m\u00f5\u00f5tkava ja teatriline \u017eest, materjalidest kasutab ta sagedasti messingit ning ehitab vormi nii, et ehe astub kandjaga lausa lavalisse dialoogi. \u00dchelt poolt on seal n\u00fc\u00fcdisaegne m\u00e4ng kehalisusega, teisalt ilmuvad sisse p\u00e4rimusviited \u2013 m\u00f5nes t\u00f6\u00f6s on ta selgel s\u00f5nal viidanud seto inspiratsioonile. Ja ta teeb seda v\u00e4ikese tootjana, teadlikult ja m\u00f5\u00f5dukalt, nii et t\u00f6\u00f6tempo ja valmidus kesta on osa ideest. <\/p>\n

K\u00f5ik materjalid ei mahu esiviisikusse. Oma isikun\u00e4itusel \u201eSoo\u201c, mis on lahti veel 11. oktoobrini fotomuuseumi galeriis Seek, tegelen ka naha ja fotopaberi, turba ja loomaluu ning aega salvestavate ja n\u00e4itavate meediumitega. <\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
\n Saada
\n
\n Kommenteeri
\n <\/a>
\n Loe kommentaare <\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"See kava kutsub kuulama aega \u2013 j\u00e4lgima, kuidas heli venib, muutub ja vaibub. Esiviisiku teema peale m\u00f5eldes m\u00f5tlesin,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":135,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[89],"tags":[227,225,226,228,37,33,35,173,231,34,36,229,230,140],"class_list":{"0":"post-134","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-kunst-ja-kujundus","8":"tag-arts","9":"tag-arts-and-design","10":"tag-artsdesign","11":"tag-design","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-entertainment","16":"tag-esiviisik","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-kunst-ja-kujundus","20":"tag-kunstkujundus","21":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/134","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=134"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/134\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/135"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=134"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=134"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=134"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}