{"id":134021,"date":"2026-03-20T16:16:22","date_gmt":"2026-03-20T16:16:22","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/134021\/"},"modified":"2026-03-20T16:16:22","modified_gmt":"2026-03-20T16:16:22","slug":"uuring-teadlased-vurtsitavad-konverentsiettekandeid-kesiste-naljadega-teaduselu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/134021\/","title":{"rendered":"Uuring: teadlased v\u00fcrtsitavad konverentsiettekandeid kesiste naljadega | Teaduselu"},"content":{"rendered":"

Kuigi teadlased \u00fcritavad konverentsil ettekandes nalja teha, j\u00e4tavad need enamasti publiku k\u00fclmaks, osutab rahvusvaheline uuring<\/a>. M\u00f5\u00f5detav eelis on meessoost ja inglise keelt emakeelena k\u00f5nelevatel esinejatel.<\/p>\n

Rahvusvahelistel bioloogiakonverentsidel tehtud naljadest ei suuda t\u00f6\u00f6 p\u00f5hjal suurem osa publikut valjult naerma ajada. Samas n\u00e4itas uuring, et isegi tagasihoidlik muie aitab v\u00e4sinud kuulajate t\u00e4helepanu k\u00f6ita, vahendab Nature News<\/a>.<\/p>\n

Autorid anal\u00fc\u00fcsisid 14 rahvusvahelisel bioloogiakonverentsil peetud 531 ettekannet. T\u00f6\u00f6r\u00fchm pani kirja 870 huumorikatset ja hindas nende edukust.\u00a0<\/p>\n

Ligi 40 protsenti t\u00f6\u00f6r\u00fchma anal\u00fc\u00fcsitud ettekannetest olid t\u00e4iesti huumorivaesed. Kuigi t\u00f5siseks j\u00e4\u00e4vat stiili korral pole p\u00f5hjust ka eba\u00f5nnestunud nalja t\u00f5ttu piinlikkust tunda, kasvab sellega risk publikut s\u00f5na otseses m\u00f5ttes uinutada.<\/p>\n

Uuringu p\u00f5hjal olid vaid \u00fcheksa protsenti naljadest menukad ja panid kogu saali s\u00fcdamest naerma. Enamik ehk 67 protsenti huumorikatsetest teenisid v\u00e4lja vaid viisaka muige v\u00f5i suisa vaikuse.<\/p>\n

Meeste ja emakeelsete k\u00f5nelejate eelis<\/p>\n

Teadusmaailma kirjutamata reeglid peavad liigset kergemeelsust sageli ebaprofessionaalseks. Seet\u00f5ttu kardavad paljud teadlased nalja teha ega pane oma ettekande k\u00f6itvusele erilist r\u00f5hku. Uuringu kaasautori Victoria Stouti s\u00f5nul ei pea teadlased oskust nalja visata tingimata oluliseks oskuseks. K\u00fcll aga v\u00f5iksid nad seda Stouti hinnangul v\u00e4\u00e4rtustada, sest avatum olek soodustab koost\u00f6\u00f6d ja muudab ettekande meeldej\u00e4\u00e4vamaks.<\/p>\n

Naljade ajastus ettekande jooksul: naeru intensiivsuse ning k\u00f5neleja soo, karj\u00e4\u00e4rietapi ja emakeele alusel. Autor\/allikas: Mammola et al. 2026<\/p>\n

K\u00f5ige sagedamini, ligi 42 protsendil juhtudest, tegid esinejad nalja ootamatute olukordade \u00fcle. Sageli heideti nalja tehniliste t\u00f5rgete \u00fcle slaidiprogrammis v\u00f5i torgati heatahtlikult esineja enda n\u00e4rvilisuse pihta. Stouti s\u00f5nul n\u00e4itab selline situatsioonikoomika inimlikkust ja aitab isegi eba\u00f5nnestumise korral ruumis pinget maandada.<\/p>\n

Umbes 18 protsenti naljadest viitasid teadlaste \u00fchistele kogemustele, n\u00e4iteks \u00e4pardustele v\u00e4lit\u00f6\u00f6del. Popkultuurile vihjati vaid ligi kuuel protsendil juhtudest. Esinejad paigutasid oma naljad enamasti ettekande algusesse ja l\u00f5ppu. Keset ettekannet tehtud naljadega oli v\u00f5imalik aga v\u00e4ga sageli t\u00e4helepanu tagasi v\u00f5ita. Ilmnes, et p\u00e4rast keerulist tehnilist sisu aitab h\u00e4sti ajastatud nali kuulajatel uuesti keskenduda ja v\u00e4simust peletada.<\/p>\n

Naljade ajastus j\u00e4rgis sama rada nii meeste ja naiste kui ka emakeelsete ja v\u00f5\u00f5rkeelsete k\u00f5nelejate ettekannetes. K\u00fcll aga eristusid \u00fcli\u00f5pilased kogenud teadlastest. Tudengid tegid ettekande alguses m\u00e4rgatavalt v\u00e4hem nalja ja j\u00e4tsid huumori pigem ettekande l\u00f5ppu. Uurijad j\u00e4reldasid, et noortel teadlastel kulub esinemispalaviku seljatamiseks lihtsalt rohkem aega.<\/p>\n

Uuringus tuli esile selge l\u00f5he selles, kes julgeb teaduslaval nalja teha. Meessoost esinejad tegid \u00fche ettekande kohta keskmiselt 0,35 nalja rohkem kui naised. Mehed ja inglise keelt emakeelena k\u00f5nelevad teadlased suutsid kuulajad muigama panna k\u00fcmme protsenti suurema t\u00f5en\u00e4osusega kui nende kolleegid. Teadlase karj\u00e4\u00e4riaste ei m\u00f5jutanud sealjuures tehtud naljade arvu ega isegi nende tegelikku edukust.<\/p>\n

Nalja tasub ikka teha<\/p>\n

Uuringu tulemused viitavad, et naised ja inglise keelt v\u00f5\u00f5rkeelena k\u00f5nelevad teadlased tunnevad oma t\u00f5siseltv\u00f5etavuse p\u00e4rast suuremat hirmu. T\u00f6\u00f6r\u00fchm nentis, et nende uuringul on samas teatavad piirangud. N\u00e4iteks ei saanud vaatlejad m\u00f5\u00f5ta esineja karismat ega ruumi akustikat. Samuti m\u00e4\u00e4rasid nad esinejate soo vaid visuaalsete tunnuste p\u00f5hjal, mis ei pruugi olla alati t\u00e4pne.<\/p>\n

Hoolimata v\u00f5imalusest saada leide vastuv\u00f5tu osaliseks julgustavad autorid teadlasi huumorit kasutama. Hea nali aitab publiku s\u00fcdame v\u00f5ita ja leevendada ka teadlaste endi ebakindlust. Uuringuga mitte seotud teaduskommunikatsiooni eksperdi Taylor Soderborgi s\u00f5nul on konverentsidel hoolimata huvitavast sisust sageli raske \u00e4rkvel p\u00fcsida: siin saabki huumor olukorda t\u00e4ielikult muuta.\u00a0<\/p>\n

Teadust\u00f6\u00f6 avaldati ajakirjas Proceedings of the Royal Society B<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuigi teadlased \u00fcritavad konverentsil ettekandes nalja teha, j\u00e4tavad need enamasti publiku k\u00fclmaks, osutab rahvusvaheline uuring. M\u00f5\u00f5detav eelis on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":134022,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[60632,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,19374,10941,28,29,95,17364,10190,60633,19,25,12377,4923,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-134021","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-avalik-esinemine","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-huumor","tag-konverentsid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-naer","tag-nali","tag-naljategemine","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-publik","tag-teadlased","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116262403081991631","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/134021","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=134021"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/134021\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/134022"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=134021"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=134021"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=134021"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}