P\u00e4ike paistab, tuul puhub, elektri hind on madal.<\/p>\n
Erakordselt madal.<\/p>\n
Kuidas teil l\u00e4heb?<\/p>\n
Meil l\u00e4heb, t\u00e4nan k\u00fcsimast, suurep\u00e4raselt. Sunly ehitab t\u00e4na meeletu koguse vara Baltikumi juurde. Peale selle, et me ehitame Ristile, ehitame ka L\u00e4tis. V\u00f5ib \u00f6elda, et kahjuks on k\u00f5ik p\u00e4ike ja sel n\u00e4dalal alustasid L\u00e4tis t\u00f6\u00f6d meie kaks esimest suurt parki. Juba on n\u00e4ha, et L\u00e4tis on p\u00e4ikesehinnad veelgi madalamad. T\u00f5si ta on, et Ristil hakkab t\u00f6\u00f6le suur park ja neid tunde, kus elektri hind p\u00e4ev-ette turul on nullil\u00e4hedane, tuleb kindlasti aina juurde. V\u00f5iks \u00f6elda, et selle tagaj\u00e4rjel l\u00e4heb ettev\u00f5ttel v\u00e4ga halvasti, aga huvitaval kombel meie investorid ja me ise nii ei arva. Meie majandusn\u00e4itajad ja numbrid, mida oleme oma investoritele lubanud, liiguvad suunas, mis on neile meeltm\u00f6\u00f6da. Lihtsustatult \u00f6eldes ei usaldaks meid muidu nii suured fondid. K\u00f5ik need meisse investeerinud fondid omavad n\u00e4gemust, milline v\u00f5iks energiaturg olla ja kuidas sinna investeerida. Sellep\u00e4rast nad t\u00e4pselt selliseid infrastruktuuriinvesteeringuid energeetikasse ja just taastuvenergeetikasse teevadki.<\/p>\n
Aga kui r\u00e4\u00e4kida n\u00fc\u00fcd majandustulemustest, siis te olete tegelikult aastaid olnud olukorras, kus sisuliselt tegeletegi just investeeringute elluviimisega. See t\u00e4hendab, et k\u00e4ivete tootlust v\u00e4ga palju ei ole, samas on intressi tarvis ikka maksta \u2013 raha tuleb kaasata ja siis investeerida. Kas 2025. aastal hakkate juba kuhugi kasumi poole liikuma?<\/p>\n
Minu m\u00e4letamist m\u00f6\u00f6da oli juba 2024. aastal see p\u00f5hiline majandusn\u00e4itaja, mis n\u00e4itab v\u00f5la teenindamise v\u00f5imekust \u2013 inglise keeles EBITDA [kasum enne intresse, makse ja kulumit]. Aga kui me r\u00e4\u00e4gime k\u00e4ibest, siis meie k\u00e4ibenumbrid on pidevalt t\u00f5usuteel olnud. Oluline on see, et kuna meil on olnud kaks ehitusaastat j\u00e4rjest, on meie EBITDA kasv olnud selline, et sel aastal me \u00fcletame 20 miljonit. Aga kuna meil on j\u00e4rgmisel aastal t\u00f6\u00f6s juba \u00fcks gigavatt varasid ja salvestust, siis t\u00e4nane prognoos on kuskil 75 kuni 100 miljoni juures. Need on juba p\u00e4ris numbrid. Kui me kahjumist r\u00e4\u00e4gime, siis meie kahjumid genereerivadki nende samade laenude intressid. Selleks oleme oma kapitalistruktuuri t\u00e4pselt niimoodi \u00fcles ehitanud, et ka ehituse ajal on v\u00f5imalik v\u00f5lga tagasi maksta. Inimesed, kes meile raha on andnud, on seda v\u00f5imet anal\u00fc\u00fcsinud ja j\u00e4relikult on see raha meil olemas. Kuna me siiamaani ehitame ja opereerime, siis v\u00f5ib \u00f6elda, et meil l\u00e4heb h\u00e4sti.<\/p>\n
Aga kui te alustasite kunagi selle Sunly ettev\u00f5tmisega, siis v\u00e4hemalt mulle tundub, et rahvusvahelisel kapitalil oli toona suurem ootus, et roheprojektidesse on tasuv ja m\u00f5istlik oma raha paigutada. Kas see ootus on j\u00e4tkuvalt alles v\u00f5i on entusiasm pigem v\u00e4henenud?<\/p>\n
Ma vaatasin praegu rahvusvahelisi numbreid \u2013 ma j\u00e4lgin h\u00e4sti palju ka seda, kust raha tuleb ja millistest fondidest. Kui vaadata viimase kahe aasta entusiasmi, siis \u00fcks asi on see, mida n\u00e4itavad hetkeindeksid. Aga kui me vaatame, kui palju on kapitali kaasanud erinevad infrafondid, kes on lubanud paigutada selle just roheenergeetikasse v\u00f5i elektrifitseerimisse \u2013 mis h\u00f5lmab ka elektriv\u00f5rke ja lahendusi elektrist sooja tootmiseks \u2013, siis see maht on kasvanud meeletult. Kui vaadata eelmise aasta p\u00f5hjal, milline energeetikavaldkond maailmas \u00fcldse k\u00f5ige rohkem kasvas, siis see oli taastuvenergeetika, r\u00e4\u00e4gime me siis gigavattidest v\u00f5i l\u00f5puks lausa teravatt-tundidest. Numbrid on olnud meeletud. Pigem on olukord vastupidine, huvitav ongi vaadata, et Ameerikas ei ole kunagi olnud sellist presidenti, kelle ajal oleks taastuvenergeetika osakaal nii palju kasvanud. Peamine p\u00f5hjus on selles, et kui keegi tahab energiat saada kiiresti, siis Ameerika n\u00e4itel on taastuvenergeetika ja gaas need kaks asja, mis seda investorile v\u00f5imaldavad.<\/p>\n
Eks sinna juurde tuleb ka Hiina, mille taastuvenergia tootmine on koos riigi enda elektrifitseerimisega \u2013 transport ja k\u00f5ik muu selline \u2013 meeletult kasvanud. Aga seal k\u00f5rval on nad muidugi kasvatanud ka k\u00f5ige muu kasutamist, mis v\u00e4hegi maa seest v\u00e4lja tuleb. Kas selles m\u00f5ttes on teil ettev\u00f5ttena j\u00e4tkuvalt soodne keskkond tegutsemiseks, et “odavat” raha on v\u00f5rdlemisi lihtne hankida ja paigutada?<\/p>\n
Raha kohta on raske \u00f6elda, et see “odav” on \u2013 kui me r\u00e4\u00e4gime viie aasta tagusest ajast, siis oli raha odavam. Ma arvan, et t\u00e4na on taristu ehitamisel k\u00f5ige suurem valu see, et Iraani konfliktil on m\u00f5ju, mis hakkab Euribori t\u00f5stma. Igasuguse uue vara ehitamine on ju otseselt seotud Euriboriga. Riskide maandamiseks me muidugi fikseerime neid, aga kuna inflatsioon ja Euribor l\u00e4hevad \u00fcles, l\u00e4heb ka iga uue asja ehitamine kallimaks. \u00d5nneks oleme oma ehitusmahud hinnalukku l\u00f6\u00f6nud, kuid finantseerimise poole pealt ei ole asjad kahjuks veel nii kaugel, et lepingutel oleks allkirjad all. K\u00fcll aga on antud juba siduvaid lubadusi.<\/p>\n
See ei ole lihtsalt ilus vaade tulevikule. Energiatootjate vaatest v\u00f5ib ju \u00f6elda, et elektri hind l\u00e4heb kalliks, aga ma v\u00f5in kinnitada, et ta ei l\u00e4he kalliks siis, kui p\u00e4ike paistab ja tuul puhub. Hind t\u00f5useb nendel tundidel, kus seda m\u00f5jutab gaasi hind. Enamasti on need ajad jaanuaris-veebruaris ja nagu see aasta n\u00e4itab, ka m\u00e4rtsis, kui lumi oli paneelidel ja valitses tuulevaikus. Samuti on kallid hommikused ja \u00f5htused tipud, sest kahjuks ei ole meie tarbijad t\u00e4na paindlikud \u2013 ja seda mitte enda, vaid tururegulatsiooni s\u00fc\u00fcl.<\/p>\n
M\u00f5ned n\u00e4dalad v\u00f5i isegi kuud tagasi \u00fctles \u00fcks Eesti Energia inimene, et praegu ei ole m\u00f5istlik Eestis taastuvenergiasse investeerida. Eesti Energia vaatab: ettev\u00f5tted l\u00e4hevad j\u00e4rjest pankrotti ja siis nad ostavad pankrotipesadest tootmisvahendeid. Kas teie taju on sarnane?<\/p>\n
Minu taju on see, et meedias on tehtud v\u00e4ga palju anal\u00fc\u00fcsi PR-i ja s\u00f5navara kasutuse kohta Eestis. Ma \u00fctleksin nendele turuosalistele, kes ei taha Eestis \u00e4ri teha ja lubavad kogu aeg lahkuda, et nad v\u00f5iksidki l\u00f5puks \u00e4ra minna. Siis saaksid teised, kes tahavad teha, rahulikult edasi toimetada. Arvan, et nende ettev\u00f5tete jaoks, kes t\u00e4na Baltikumi elektriturule investeerivad, on elektri hind suures pildis \u2013 \u00fcksikute tundide erisusega \u2013 sama. Kui Eesti Energia investeerib samal ajal L\u00e4tti ja Leetu, siis tegelikult investeerib ta ju ka Eestisse. Kui nad on mainekujunduslikul eesm\u00e4rgil otsustanud, et nad Eestisse ei investeeri, siis see on nende enda k\u00fcsimus. Just oli uudis, kuidas nad investeerivad akudesse. V\u00e4ga vabalt v\u00f5iks ka Eestisse akudesse investeerida. T\u00e4pselt nii ongi, et Sunly investeerib t\u00e4na akudesse L\u00e4tis ja Eestis ning meie jaoks on suures pildis tegemist sama turuga.<\/p>\n
Aga k\u00fcsimuse sisu on pigem selles, kas me oleme olukorras, kus m\u00f5nede taastuvelektritootjate jaoks \u00fcletavad investeeritud kapitalilt tasutavad intressikulud m\u00fc\u00fcdud elektri pealt saadud tulu?<\/p>\n
Eks see on kindlasti v\u00e4lja arvutatav. Ma \u00fctleksin otse v\u00e4lja, et kui vaadata tehnoloogilist kulu \u2013 r\u00e4\u00e4gime n\u00e4iteks Ristist \u2013, siis see on park, mille kasutegur t\u00f6\u00f6tundidel on v\u00f5rreldes teiste p\u00e4ikeseparkidega \u00fcsna k\u00f5rge. Me soovime seda ka tulevikus n\u00e4itama hakata. See park on varustatud j\u00e4lgimiss\u00fcsteemide ehk tracker’itega, mis liigutavad paneele idast l\u00e4\u00e4nde. T\u00e4nu oma suurusele suudab park m\u00f5lemas p\u00e4eva otsas tootmist pikendada ja tipuaegu kaugemale l\u00fckata. Muidugi, kui p\u00e4ike loojub, siis hinnad t\u00f5usevad, aga park suudab seda tootmisaega pikendada. Kui me v\u00f5tame sinna juurde fakti, et park peab teenima teatud arvu eurosid megavatt-tunni kohta, siis ma v\u00f5in \u00f6elda k\u00fcll, et praeguse elektrihinna juures ei tohiks ainult p\u00e4ev-ette turul m\u00fc\u00fcmine olla kellegi \u00e4riplaan.<\/p>\n
Et sellega l\u00e4heb pankrotti?<\/p>\n
Jah, l\u00e4heb. See on ka p\u00f5hjus, miks Sunly on Ristile kavandanud kaheksatunnise aku. Kui me p\u00e4ikeseparki ehitama hakkasime, siis see oli lihtsalt esimene tehnoloogia selles h\u00fcbriidpargis, mida oli v\u00f5imalik kohe ehitama hakata. Aga see alajaam on ehitatud sinna selleks, et vastu v\u00f5tta veel 45 megavatti tuult ja liita sinna see kaheksatunnine aku. See on v\u00e4ga suur investeering, mille tagaj\u00e4rjel suudab park tulevikus igal ajahetkel v\u00e4lja anda umbes 22 megavatti baaskoormus- ehk base load energiat. See on suund, kuhu iga arendaja peaks liikuma. Kui sa oled p\u00e4ikesesse investeerinud, ei saa sa sinna seisma j\u00e4\u00e4da, vaid pead natuke veel tegema. Meie “natuke” t\u00e4hendab tegelikult veel v\u00e4ga suurt investeeringut Risti projekti, mis on meie vaates terviklik h\u00fcbriidprojekt. P\u00e4ikesepark ja salvestus olid lihtsalt esimesed sammud.<\/p>\n
See on iseenesest arusaadav, et kui toodad \u00fche liitumise pealt elektrit ainult siis, kui p\u00e4ike paistab, maksad sa liitumise eest justkui \u00fcle. Teine asi on see, kui suudad sinna juurde panna teisi tootmisvahendeid, n\u00e4iteks tuult. Kui palju te \u00fcldse arutate selle \u00fcle, millal akude ehitamine enam m\u00f5istlik pole? Kui suured peavad olema p\u00e4evasisesed hinnak\u00e4\u00e4rid, et akusid tasuks juurde panna?<\/p>\n
K\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad p\u00e4evasisestest hinnak\u00f5veratest, aga volatiilsus on t\u00e4na k\u00f5igil turgudel \u2013 nii p\u00e4ev-ette turul kui ka p\u00e4evasisestel turgudel. P\u00e4evasisesed turud on vajalikud s\u00fcsteemi sageduse hoidmiseks, et tuled p\u00f5leksid, midagi katki ei l\u00e4heks ning tarbimine ja tootmine oleksid tasakaalus. V\u00e4ga paljud taastuvenergia tootjad, just p\u00e4ikese puhul, kus see on tehniliselt lihtsam, l\u00fclitavad oma p\u00e4ikeseparke v\u00e4lja, et s\u00fcsteemile paindlikkust pakkuda. Seda tehakse aina rohkem ja rohkem. Akudel on umbes 11 erinevat turuliiki.<\/p>\n
T\u00e4na pakuvad t\u00f5esti paljud Eleringile lihtsalt automaatset v\u00f5i manuaalset sageduse hoidmise teenust ja teenivad selle pealt raha. Eraldiseisval akul on keerulisem, aga kui k\u00f5rval on samas liitumispunktis p\u00e4ikese- v\u00f5i tuulepark, saab nulltundide tootmise akusse salvestada. T\u00f5si on see, et enamik akusid, mida me t\u00e4na turule tulemas n\u00e4eme \u2013 v\u00e4lja arvatud Mirova otseinvesteering Lihulasse \u2013, on kahe tunni akud. Kui vaadata nullhindu, siis arvutustehe on selline, et \u00fcritad keskp\u00e4evastelt null- v\u00f5i miinustundidelt v\u00f5imalikult palju tootmist nihutada \u00f5htustele tipptundidele. See on ka tegelikult teenus. Vaadates t\u00e4naseid nii-\u00f6elda spread-e ehk null- ja tipuhinna vahesid, on see kasulik.<\/p>\n
Ainult p\u00e4ev-ette turul osalemiseks peaks elektri hind p\u00e4ikese ja aku jaoks olema \u00fcle 100 euro, aga t\u00e4na on see tegelikult 90 juures, sest kapitalikulu viib selle \u00fcles. Kui sul oleks kontol ainult haljas raha, mida peetakse omakapitaliks, ja sa teeksid otseinvesteeringu, siis v\u00f5iks juba t\u00e4na vabalt \u00f6elda, et p\u00e4ikest ja akut on kasulik kokku liita ning m\u00fc\u00fca seda elektrit \u00f5htusel tunnil turule n\u00e4iteks 85 euroga. K\u00f5ik see on muutunud v\u00f5imalikuks seet\u00f5ttu, et akud on l\u00e4inud kordades odavamaks ja ts\u00fcklite arv on nii pikaks veninud, et v\u00f5id teha 18 aastat j\u00e4rjest kaks ts\u00fcklit. Me k\u00f5ik teame telefonide pealt, kuidas akude mahutavus langeb. Selle aja peale langeb see 60 protsendini ja sealt edasi loetakse aku k\u00e4itlemist juba ohtlikuks. Alles hiljuti olid need numbrid ja ts\u00fcklite arvud palju madalamad. Kaks aastat tagasi sai aku teha 10 000 ts\u00fcklit, aga t\u00e4na suudab \u00fcks aku teha juba 15 000 ts\u00fcklit.<\/p>\n
\u00dctleme siis elektrit tarbiva inimese vaatest: olukorras, kus Baltikumi turul on k\u00f5ik akud \u00e4riliselt paigutatud ja keset p\u00e4eva on hind null, sest p\u00e4ike paistab \u2013 kui k\u00f5rgeks kujuneb hind \u00f5htul, kui inimesed koju j\u00f5uavad? Kui suuri hinnaerinevusi me p\u00e4eva sees n\u00e4eme?<\/p>\n
Kui ma oleksin seda vestlust pidanud 28. veebruaril, siis gaasi hind oli sel hetkel 20 ja 30 euro vahepeal. See seisis tegelikult \u00fcsna stabiilselt \u00fche koha peal. Kui me v\u00f5tame selle hinna, siis v\u00f5iks vabalt \u00f6elda, et kui gaasijaam jookseks kogu aeg, saaks gaasi m\u00fc\u00fca hinnaga 100 eurot megavatt-tunnist. Seal on lihtsalt see d\u00fcnaamika, et kuna gaasijaam kogu aeg t\u00f6\u00f6tada ei saa, peab ta oma tulu tagasi teenima ja see t\u00f5stabki hinda. Kuskil sellise numbri juurde v\u00f5iks see j\u00e4\u00e4da, aga kui vaadata t\u00e4naseid numbreid ja volatiilsust, siis ma ei oska tegelikult muud \u00f6elda, kui et meie l\u00e4hipiirkonnas on gaas kallinenud 50 protsenti.<\/p>\n
H\u00e4sti palju \u00fcritatakse \u00fcldistada, aga Katari maagaasi suurim ostja meie l\u00e4hipiirkonnas oli Poola, kes kaotas p\u00f5him\u00f5tteliselt 30 protsenti oma tarnetest. Katar l\u00f5petas tarned \u00e4ra ja \u00fctles, et s\u00f5da on force majeure olukord, kus nad ei pea lepingulisi kohustusi t\u00e4itma. Jah, k\u00f5igil Euroopas on varud ja nendega saab askeldada, aga Baltikumi elektrihinna suurimad m\u00f5jutajad on olnud Soome oma odavuse ja Poola oma kallidusega. Baltikum on alati olnud odavam kui Poola. Erandiks olid vaid \u00fcksikud s\u00fcndmused 2023. aastal, sest meid m\u00f5jutab gaas tugevamalt kui Poolat, kus on t\u00e4na rohkem kivis\u00fctt, mida nad saavad kasutada. See on olnud viimase 10 aasta jooksul ainuke kord.<\/p>\n
Tippudega on t\u00e4na kahjuks nii, et volatiilsus suureneb. V\u00e4ga raske on \u00f6elda, mis see hind on, sest aku ja p\u00e4ike konkureerivad oma tehnoloogilistel tundidel otse gaasiga. Gaasijaam tahaks ka nendel tundidel t\u00f6\u00f6tada, aga ta ei saa, sest p\u00e4ike ja aku segavad teda. Siis ta peab enda jaoks \u00f5igustama, miks ta t\u00f6\u00f6le l\u00e4heb \u2013 kuna ta saab kiiresti k\u00e4ivituda, saab temaga kindlasti ka teenida. V\u00e4ga raske on \u00f6elda, mis see hind tippude ajal v\u00f5iks olla. Kui v\u00f5rdleme n\u00e4iteks jaanuari tipuhindu Baltikumis, siis need olid juba siis \u00fcsna r\u00f6\u00f6gatud. Ja gaas on see, mis tollal hinda tegi, kuigi gaasi hind oli toona teatavasti madal.<\/p>\n
Pigem ei olnud see k\u00fcsimus isegi seotud gaasi hinnaga, vaid sellega, mis juhtub p\u00e4evadel, kus suudame tuule- ja p\u00e4ikeseenergia ning akude abil katta kogu vajaduse nendel hetkedel, kui tuult v\u00f5i p\u00e4ikest ei ole. H\u00fcpoteetiliselt, kui meil on piisavalt akusid, on t\u00e4iesti v\u00f5imalikud sellised p\u00e4evad, kus gaasijaam ei l\u00e4hegi t\u00f6\u00f6le. Millised oleksid sellisel hetkel hinnad ja hinnavahed?<\/p>\n
Ma lubaks lubada, et tegelikult v\u00f5iks \u00f6elda sellist, et ta paindliku tarbimise ja tootmise kokkupanemisel niimoodi, et inimene seda ei tunneks tegelikult, aga seadmed hoonetes l\u00fclitaksid end sisse ja v\u00e4lja vastavalt turgude vajadusele. Sellises ideaalses olukorras oleks m\u00f5istlik luua s\u00fcsteem, kus 85 protsenti moodustab taastuvtootmine koos salvestusega, mis suudab energiat talletada neli kuni kuus tundi. Lisaks peaks seal olema pikaajaline salvestusv\u00f5imekus olukordadeks, kus pikalt ei ole tuult ega p\u00e4ikest. Kuid on olnud ka olukordi \u2013 n\u00e4iteks kui Soomes tuul puhub ja Eestis p\u00e4ike paistab \u2013, kus nullhinnad on kestnud lausa 15 tundi. Sellised olukorrad eksisteerisid juba ka eelmisel aastal.<\/p>\n
Aga alguse juurde tagasi tulles \u2013 \u00fclej\u00e4\u00e4nud 15 protsendi katteks peab ikkagi midagi p\u00f5letama, mis suudaks kiiresti reageerida. Ehk kui me r\u00e4\u00e4gime k\u00f5ikidest tundidest aastas, siis 85 protsenti saaks katta taastuvenergia ja salvestusega ning 15 protsendi ulatuses tuleks p\u00f5letada midagi kiiresti reageerivat, n\u00e4iteks gaasi, LNG-d v\u00f5i midagi muud.<\/p>\n
Tervikuna sellest energiamiksist v\u00f5i elektritootmise kooslusest r\u00e4\u00e4kimine on selles m\u00f5ttes huvitav, et meil on justkui v\u00f5etud fookus dekarboniseerida ja loobuda fossiilk\u00fctuste kasutamisest. Need aastad kipuvad k\u00fcll nihkuma n\u00e4iteks aastasse 2050 v\u00f5i mis iganes, aga reaalsus on see, kuidas me t\u00e4na oma energias\u00fcsteemi tegelikult \u00fcles ehitame. Ma v\u00f5in teiega n\u00f5ustuda, et kuhugi maani on v\u00f5imalik seda teha lahendusega p\u00e4ike pluss tuul pluss salvestus. Aga kuskil veebruaris on v\u00f5ib-olla n\u00e4dalased v\u00f5i kahen\u00e4dalased perioodid, kui ei ole kumbagi, ja selle jaoks peab meil see gaas olemas olema. Selle gaasiga on ju t\u00e4pselt seesama jama: kui me ehitame miljon eurot megavati kohta \u2013 mis oleks n\u00e4iteks 1500 puhul 1,5 miljardit \u2013, lisaks \u00fclevalhoidmise kulud ja gaas, et seda kaks n\u00e4dalat aastas t\u00f6\u00f6s hoida, siis energia omahind on selline, mida me ei jaksa v\u00e4ga h\u00e4sti maksta. Ehk siis ka see 85 protsenti ei kipu v\u00e4ga edukalt t\u00e4is tulema.<\/p>\n
N\u00f5us. Ma tahaksin \u00f6elda, et taastuvenergia on t\u00e4na tulnud pigem seaduste kiuste. Kui me vaatame suuri eesm\u00e4rke \u2013 Pariisi kliimaleppeid ja kokkuleppeid taastuvenergiale \u00fcleminekuks \u2013, siis ma arvan, et k\u00f5ik need soovid on l\u00e4bi seaduste ja regulatsioonide protsessi tegelikult pikendanud, olgu selleks siis tuuleplaneeringute kiirendamine v\u00f5i muu. See on \u00fcsna tavaline soov juba kaev kinni l\u00fckata, enne kui sa saad uue kaevu valmis. Ma lihtsalt tuletan meelde seda juttu, kuidas p\u00f5levkivienergiast v\u00e4ljutakse. V\u00f5ib minna Riigi Teatajasse ja vaadata \u2013 elektrituruseaduses on kunagi isegi s\u00e4testatud, et 2016. v\u00f5i 2018. aastal pidi see l\u00f5ppema.<\/p>\n
Neid lubadusi on l\u00e4bi aegade antud ja see, et see kuup\u00e4ev on muutunud, on tegelikult olnud \u00fcsna okei, sest kui sa j\u00f5uad sinna aastasse ja avastad, et sul tootmist ei ole, ei saa sa ju seda kinni panna \u2013 elektrit tahame tarbida kogu aeg. Aga k\u00f5rvalt on huvitav vaadata, kui palju odavamaks on p\u00e4ikeseenergia inflatsioonilises olukorras t\u00e4nu innovatsioonile l\u00e4inud. Akudega on t\u00e4pselt samamoodi. Need tehnoloogiad ei tule t\u00e4na mitte seet\u00f5ttu, et meil on regulatsioon, vaid seet\u00f5ttu, et need on l\u00e4inud kiiresti odavaks ja v\u00f5imaldavad pendeldaval turul teenida. See ei ole tulnud sellep\u00e4rast, et me oleme ENMAK-isse v\u00f5i kuhugi kirja pannud, et me tahame nii palju tulla. Ma arvan, et juhtub see, et p\u00e4ikeseenergiasse ja akudesse investeeritakse \u00fcle, sest laine tabamine on h\u00e4sti raske. Sa ei saa kunagi teada, kas oled laineharjal v\u00f5i lainet\u00f5usul.<\/p>\n
Tehniliselt on need tehnoloogiad nii palju odavamaks l\u00e4inud seet\u00f5ttu, et erinevalt Euroopa Liidust Hiinas see roherevolutsioon m\u00f5nes m\u00f5ttes \u00f5nnestus. V\u00f5imalik, et osaliselt t\u00e4nu sellele, et \u2013 ma ei tea, kas seda on \u00f5ige niiviisi nimetada \u2013, aga ei loobutud kohe fossiilk\u00fctustest, mis muutis n\u00e4iteks p\u00e4ikesepaneelide ja muude asjade tootmise seal ka energeetiliselt odavamaks.<\/p>\n
Ma ei tahaks \u00f6elda, et mulle \u00fckski kommunistlik re\u017eiim meeldib, aga ma olen avastanud, et on riike, kes teevad energeetikas plaane \u00fcle 10 aasta. N\u00e4iteks Poola on selline riik, kellel on energia arengukava 2040. aastani. Selles plaanis vaadatakse otsa \u00fchele faktile: inimesed on v\u00e4ga veendunud, et kivis\u00f6ejaamu on vaja, aga nende tehniline probleem on see, et kui sa milleski v\u00e4ga kaua midagi p\u00f5letad, siis see asi l\u00f5puks laguneb \u00e4ra. Tehniliselt asjad v\u00e4sivad ja j\u00e4\u00e4vad vanaks. Seda lubaduste m\u00e4ngu v\u00f5id m\u00e4ngida natuke aega, n\u00e4iteks j\u00e4rgmised 20 aastat, aga sa ei saa seda tegelikult l\u00f5putult teha, sest riskid suurenevad. Poolas on \u00fcsna tavaline, et kivis\u00f6ejaamad on v\u00e4ljas. Kui mina Poola l\u00e4ksin aastal 2019, olid kivis\u00f6ejaamad v\u00e4ljas kolm kuud, enamasti suvekuudel.<\/p>\n
T\u00e4na on need numbrid juba viis-kuus kuud, ja mitte ainult sellep\u00e4rast, et hinnad on sellised nagu nad on. Ehkki Poola tururegulatsioonist tulenevalt on neil v\u00f5imalik teenida, pole nad f\u00fc\u00fcsiliselt v\u00f5imelised seda tegema. Eesti n\u00e4itel ei taha enam parastada, aga ma \u00fctleksin, et Auverega on peamiselt see probleem, et meie oma inimesed ja insenerid ehitasid selle. Me ehitasime asja, mis tegelikult ei sobinud selle jaoks, mida me seal p\u00f5letada soovisime. Tegemist on kivis\u00f6ejaamaga, kus saab ka puitu p\u00f5letada, aga kui sa ei saa k\u00fctuste erinevusest aru, siis l\u00e4hebki niimoodi. V\u00e4lja on tulnud t\u00e4pselt see olukord, mis meil praegu on: meil on vanad jaamad, mis ei t\u00f6\u00f6ta enam, ja siis v\u00f5ib s\u00fc\u00fcdistada Euroopa Liitu v\u00f5i keda iganes. R\u00e4\u00e4gime otse \u2013 vanad jaamad on vanad, nad on ebausaldusv\u00e4\u00e4rsed ja ei ole paindlikud.<\/p>\n
J\u00e4rgmine teema on see, et vaatasin aasta alguses Auvere efektiivsust ja see on 56 protsenti. Sellega on k\u00f5ige hullem see, et ma tean \u2013 p\u00e4ikese usaldusv\u00e4\u00e4rsus on 99 protsenti sel ajal, kui p\u00e4ike paistab ehk ta toodab alati, kui p\u00e4ike on olemas. Me teame seda ja teame ka fakti, et \u00f6\u00f6sel p\u00e4ike ei paista ja ei tooda. Aga Auvere ju ehitati selle eesm\u00e4rgiga, et sellest Dunkelflaute’st [v\u00e4hese tuule ja p\u00e4iksega aeg] \u00fcle saada, ja ta ei t\u00f6\u00f6ta siis!<\/p>\n
Minu meelest on see nagu kehv kindlustusleping \u2013 kui sul juhtub kodus \u00f5nnetus v\u00f5i tulekahju, siis avastad, et sisem\u00f6\u00f6bli olid \u00e4ra kindlustanud, aga maja keret mitte. Seda katet ei olnudki kunagi. Aga see on aus olukord, mis meil t\u00e4na Eestis ja \u00fcldse Euroopas on. R\u00e4\u00e4gitakse h\u00e4sti palju, et tahame teha t\u00e4ielikku rohep\u00f6\u00f6ret, aga ma ei ole n\u00e4inud, et see oleks tulnud \u2013 p\u00f5levkivijaamad ju t\u00f6\u00f6tavad. On \u00fcksikuid n\u00e4iteid, kus need on kinni pandud peamiselt kulude t\u00f5ttu, sest hoolduskulud on k\u00f5rged.<\/p>\n
Tore on r\u00e4\u00e4kida, kuidas Euroopa Liit ja ETS-i programm on selles kuidagi s\u00fc\u00fcdi. Aga seesama ETS-i programm on andnud t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tetele tasuta kvoote, mida nad on saanud ajas m\u00fc\u00fca. V\u00f5tame lihtsalt ERR-i arhiivi lahti ja vaatame, mitu korda on Eesti Energia \u00f6elnud, et tal on olnud kasum t\u00e4nu sellele, et ta on neid lubasid m\u00fc\u00fcnud. K\u00fcsimus on, kuhu see raha hiljem pandud on ja mis sellega on tehtud. Ma \u00fctleksin, et kui keegi tahab seda turgu \u00e4ra likvideerida, siis maksku rahaga tagasi, sest selle raha eest ei ole midagi m\u00f5istlikku tehtud.<\/p>\n
Eesti Energiast on see kvoodiraha liikunud siiski riigieelarvesse ja riik on oma rahaga \u00fcht-teist m\u00f5istlikku ka vast teinud?<\/p>\n
Ta on teinud, aga kui sa oleksid ise Eesti Energia aktsion\u00e4r, siis mitu aastat on ta sulle dividende maksnud ja mitu aastat on ootamatult \u00f6elnud, et tal on virtuaalne kahjum? See on olnud virtuaalne kahjum, sest nad kauplevad finantsinstrumentidega, aga raamatupidamisreeglid tekitavad need virtuaalsed kahjumid. Oleme n\u00f5us, et on tehtud ka m\u00f5istlikke asju, ei ole m\u00f5tet r\u00e4\u00e4kida konkureerivast ettev\u00f5ttest ainult halba. Aga ma ei ole teinud anal\u00fc\u00fcsi, kas 10 aasta jooksul on sinna rohkem raha sisse pandud kui v\u00e4lja v\u00f5etud ja mis on selle vara v\u00e4\u00e4rtuse tootlus omanikule.<\/p>\n
Eesti Energia ei ole ehk k\u00f5ige parem n\u00e4ide, sest meil olid siin ka aastad, mil riigieelarve tasakaal oli veel oluline. Kui omakapitali investeering tasakaalu arvestusse ei l\u00e4inud, aga dividend l\u00e4ks sissetulekuna arvesse, siis lisandusid sinna ka mingisugused Eesti Energia administratiivsed otsused. Ettev\u00f5te ju ise ei soovinud teie mainitud Auveret ehitada, see oli energiajulgeoleku vaatest poliitikute otsus. Samamoodi ei soovinud Eesti Energia ilma toetuseta ehitada Sopi-Tootsi tuuleparki, aga see oli samuti poliitiline suunis.<\/p>\n
Need on t\u00f5esti k\u00f5ige jaburamad n\u00e4ited, aga samas ka v\u00e4ga head n\u00e4ited selle kohta, et j\u00e4rsku ei olegi riik teatud asjadele k\u00f5ige parem omanik. Ma saan aru, et energeetikas on reeglid ja on Elering, mis on riigi omanduses ja peab tagama s\u00fcsteemi t\u00f6\u00f6kindluse. Selle tagaj\u00e4rjel omab ta ka ise gaasijaama, et seda tagada. Aga see ongi t\u00e4pselt seesama k\u00fcsimus: kas neid asju peab nii tegema, kas on vaja v\u00f5i mitte? See on iga inimese enda k\u00fcsimus, mul puudub selles osas otsene arvamus.<\/p>\n
V\u00f5imalik, et seesama Hormuzi n\u00e4ide \u2013 Ameerika \u00dchendriikide ja Iisraeli s\u00f5da Iraanis \u2013, mis on kaasa toonud gaasi, k\u00fctuse ja lennukik\u00fctuse hinna t\u00f5usu, m\u00f5jutab tulevikus ka v\u00e4etisi ja muud taolist. Kui palju me saame s\u00f5ltuda nendest asjadest, mis tulevad Eestisse, Baltikumi ja Euroopasse m\u00f6\u00f6da merd? Kui palju me peaksime tegelikult looma v\u00f5imekust, et meil oleks viise juhitavat tootmist enda vahenditega p\u00fcsti hoida?<\/p>\n
Ma alustakski sellest, et sul on \u00f5igus \u2013 kui sul endal on olemas Auvere, mis on \u00fcsna uus jaam, siis me peaksime selle esiteks v\u00e4lja selgitama v\u00f5i on tunne, et sinna peab juurde investeerima, et see muutuks paindlikuks. Tegelikult ongi ootus, et see jaam peabki olema see, mis meid nendel tundidel aitab, aga peab kohe \u00fctlema, et tema paindlikkust gaasijaamaga v\u00f5rrelda ei saa. See on nagu kindlustuslepingutega: on olemas varakindlustus ja vastutuskindlustus ning sa pead t\u00e4pselt vaatama, mille jaoks sa seda vara omada tahad. Kuna ta meil juba olemas on ja sinna ehitatud on, siis peabki seda m\u00f5istlikult opereerima. Aga ta ei t\u00e4ida sama eesm\u00e4rki mis gaas, see ongi k\u00f5ige ohtlikum osa. N\u00fc\u00fcd on j\u00e4rgmine k\u00fcsimus: t\u00e4nu l\u00e4tlastele ja ajaloole on meil L\u00e4tis olemas gaasihoidla, kus saab maismaal gaasivaru hoida. Ma arvan, et gaas on \u00fcks lahendustest ja Eestis oleme meeletult investeerinud ka gaasitaristusse ja p\u00f5hiv\u00f5rku. See on meil uuena olemas ning kindlasti tuleks k\u00f5ik kasulikud ja olemasolevad taristud \u00e4ra kasutada.<\/p>\n
Kindlasti, aga teisest k\u00fcljest r\u00e4\u00e4gime me mudelist, mille suunas oleme Eestis ja v\u00f5ib-olla laiemalt Euroopas liikunud juba enam kui 10 aastat: maksimaalselt tuul, p\u00e4ike, salvestus ja gaas. Viimastel aastatel on sellele alternatiivina j\u00e4rjest rohkem r\u00e4\u00e4gitud tuumajaamast. Tuumajaam on selgelt asi, mis lubab k\u00fcll mitte kohe, aga etten\u00e4htavas tulevikus t\u00e4ielikku dekarboniseerimist \u2013 eriti olukorras, kus oleks mitu reaktorit. Aga selle k\u00f5rvale ei sobi v\u00e4ga h\u00e4sti ei p\u00e4ike ega tuul, salvestus aga k\u00fcll.<\/p>\n
See on huvitav asi. Maailm vist ei ole selline koht nagu Simsi m\u00e4ng, et sa saad alati t\u00fchjalt lehelt uuesti alustada. Sa oled \u00fcmbritsetud varasemate generatsioonide otsustest. Kui me r\u00e4\u00e4giksime baaskoormuse ehk base load’i ehitamisest, siis elektris\u00fcsteem on ikkagi nii \u00fcles ehitatud, et seal on iga p\u00e4ev t\u00f6\u00f6tavad elektrijaamad. Siis on reservjaamad ja kogu seda asja peab vaatama kui \u00fchtset miksi, sest tootmist peab olema alati rohkem kui tarbimist. Tuumajaama puhul on nii, et Leedu tuumajaama k\u00f5rval oli pumph\u00fcdrosalvesti, mida leedukad on n\u00fc\u00fcd aina suuremaks ehitanud \u2013 lisanud torusid ja turbiine. Samamoodi oli tuumajaam, mille k\u00f5rval oli kivis\u00f6ejaam. Tuumajaam n\u00f5uab s\u00fcsteemilt seda: kui reaktori suurus on n\u00e4iteks 300 megavatti ja kujutame ette olukorda, et avarii t\u00f5ttu kaob see v\u00f5rgust ootamatult \u00e4ra, siis mis s\u00fcsteemiga juhtub? Selle tagaj\u00e4rjel peab seal k\u00f5rval olema mingi tugi, mis reageerib kiiresti ja pakub ka tuumajaamale sageduse hoidmiseks paindlikkust. Ma arvan, et igasuguses s\u00fcsteemis on tarbijale parem, kui on mitu erinevat tehnoloogiat, mis \u00fcksteist tasandavad. Kui me hinna \u00e4ra unustaksime ja l\u00e4htuksime f\u00fc\u00fcsikareeglitest, siis sageduse hoidmiseks ongi vaja seda, et \u00fche asja katkiminekul aitab teine seda asendada v\u00f5i l\u00fclitatakse tarbimine v\u00e4lja. Aga Eestis korraga 300 megavatti tarbimist v\u00e4lja l\u00fclitada on v\u00e4ga raske, sest me pole tarbimise juhtimisega siin riigis v\u00e4ga palju tegelenud ega seda motiveerinud.<\/p>\n
Meil on Elering neid N-1 ja N-2 harjutusi poolkogemata ja ka meelega teinud, nii et siiani ei ole Eestis vool veel \u00e4ra l\u00e4inud. Aga iseenesest ei taha tuumajaam ju samal turul taastuvenergiaga v\u00e4ga h\u00e4sti koos olla?<\/p>\n
Ei taha. Tuumajaama puhul on t\u00e4pselt see teema, et reaktori osa on 25 protsenti kogu investeeringust ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud 75 protsenti moodustavad regulatsioon, hoidlad, jahutuss\u00fcsteemid ja k\u00f5ik muu selline. Kui me vaatame, kes t\u00e4na tuumajaamu \u00fcldselt ehitavad, siis Soomes aitasid seda teha prantslased, kes ehitavad praegu ka \u00dchendkuningriigis. Ameeriklased hakkavad seda tegema Poolas. Seal on peamine k\u00fcsimus selles, kumba teed sa minna tahaksid. Kas me ootame seda, et meil on 15 aasta p\u00e4rast tuumajaam olemas ja vahepeal me elektriga juurdeehitamise keelamise t\u00f5ttu midagi ei tee? See t\u00e4hendaks lihtsalt seda, et elektri hind l\u00e4heb kalliks ja elektrit ei jagu k\u00f5igile. Selle momendini j\u00f5udmiseks pead sa \u00fchiskonnana v\u00e4ga palju pingutama. Ma arvan, et ei teki sellist momenti, kus tuumajaam saaks Eesti turule siseneda nii, et \u00fchtegi teist tootjat seal k\u00f5rval ei oleks. Mina n\u00e4iteks ei unista sellest, et Auvere turult \u00e4ra kaoks \u2013 minu \u00e4rimudelites on see tootmine ikkagi sees. Nemad peavad samamoodi arvestama kogu selle miksiga, mis on selleks hetkeks genereeritud, et tarbijad saaksid elektrit t\u00e4pselt nii palju, kui nad tahavad. M\u00f5istliku ettev\u00f5tjana pead sa seda tegema. K\u00f5ik t\u00e4nased elektrijaamad on tulnud turule arvesse v\u00f5ttes neid toetusi, mis t\u00e4na on olemas. Risti on hea n\u00e4ide: see on tulnud ilma eraldi riigi abita. Ma tahan \u00f6elda, et ei tule kunagi olukorda, kus Eestis ei ole enam mitte midagi. Ma v\u00e4hemalt loodan, et see nii ei l\u00e4he.<\/p>\n
Te olete Risti pargist r\u00e4\u00e4kides \u00f6elnud, et see on ilma eraldi riigi abita, aga mingil m\u00e4\u00e4ral ta siiski riigiabi ju saab. K\u00f5ige parem n\u00e4ide on see, et teil lubatakse elektrit m\u00fc\u00fca sel hetkel, kui p\u00e4ike paistab, ja te ei pea spetsiifiliselt maksma n\u00e4iteks v\u00f5rgu tasakaalustamise ja reservide eest sel ajal, kui elektrit pole. Valitsus on andnud Eleringile korralduse liita uusi liitujaid fikseeritud tasu eest, mis on ju tegelikult samamoodi subsiidium k\u00f5igi elektritarbijate pealt. Neid varjatud riiklikke tasusid on lisaks otsesele taastuvenergiatasule terve ports.<\/p>\n
Mis puudutab v\u00f5rgust tootmist Eleringi juures, siis kindlasti diskrimineeritakse t\u00e4na jaetarbijaid. Kunagi kehtestati ampritasud ja neid maksavad t\u00e4na k\u00f5ik jaotusv\u00f5rkudes olevad p\u00e4ikesepargid, sest nad ise tarbivad v\u00e4he, aga toodavad. Need taastuvenergiaprojektid maksavad Eestis juba t\u00e4na rohkem kui keegi teine p\u00f5hiv\u00f5rgus. P\u00f5hiv\u00f5rk on siiamaani toiminud loogikaga: sa tuled v\u00f5rku, ehitad alajaama, tugevdad liinid ja maksad selle kinni. P\u00e4rast seda on sinu kulud kaetud, sest tarbijad maksavad sinu ehitatud taristu \u00fclevalhoidmise iga-aastaste v\u00f5rgutasudega kinni. Aga see probleem kehtib k\u00f5igi kohta: kui sa kuuled, et Auvere oli eelmisel aastal 60 protsenti ajast t\u00f6\u00f6s, siis 40 protsenti ajast oli tema alajaam j\u00f5ude. Nii on iga jaamaga, mis mingi osa ajast ei t\u00f6\u00f6ta. P\u00e4ikesepargiga on see muidugi k\u00f5ige suurem \u2013 kui p\u00e4ike alguses tulema hakkas, t\u00f6\u00f6tas see aastas vaid 11\u201312 protsenti ajast. Aga Risti puhul r\u00e4\u00e4gime me peaaegu 20 protsendist. Kui see kahe tunni aku salvestus seal valmis saab, r\u00e4\u00e4gime juba \u00fcle 50 protsendist, mis hakkab tegelikult Auverele l\u00e4henema. Selles m\u00f5ttes ma ei \u00fctleks, et seda soodustatakse. K\u00f5ikidele teistele tootjatele on v\u00f5rgutingimused n\u00fc\u00fcd samamoodi. T\u00f5si, Risti oli nukker n\u00e4ide, mis j\u00e4i kahe seaduse vahele, aga me oleme alati seadust t\u00e4itnud. Eestis on elektrituruseaduse muutmine muutunud nii hulluks, et ma ei tea \u00fchtegi teist seadust, mis nii tihti muutuks. Investorina \u00fctleksin, et Eesti riigil oleks aeg natuke hinge t\u00f5mmata, sest mul on v\u00e4lismaalt raha kaasates v\u00e4ga raske selgitada, milline see seadus hetkel on. Inimesed maailmas ei ole harjunud, et elektrituruseadused nii kiiresti muutuksid. See on Eestis \u00fcks naljakamaid seadusi \u00fcldse, sest seal on nii palju vigu ja viiteid \u00fcksteisele.<\/p>\n
Kas te hindate, et elektrituruseadus tuleks praegu lihtsalt j\u00e4tta n\u00e4iteks viieks aastaks muutmata?<\/p>\n
Ma arvan, et sellel oleks turule selline m\u00f5ju, et tekiks investorite selgus. Leedu on siin hea n\u00e4ide. Olen hakanud riigiriski hindamist tegema just selles osas, et soovin Eestisse tuua p\u00e4ris v\u00e4lismaiseid tarbijaid, ja Risti andmekeskus on \u00fcks selliseid n\u00e4iteid. Peamine k\u00fcsimus on see: me \u00fchendasime end k\u00fcll Vene s\u00fcsteemist lahti ja meil on ilusad v\u00f5rgud, kuhu saab kiiresti liituda, aga mis eristab meid n\u00e4iteks Soomest v\u00f5i Iisraelist? Iisraeli investeeritakse ka praegu, kuigi seal lendavad raketid ja majad saavad vigastada. Meil droonid ei lenda, raketid ei lenda, aga mingil p\u00f5hjusel vaadatakse meid ikkagi kuidagi teistmoodi. Ajas on olnud huvitav trend, et siia on hakanud tulema Prantsuse investorid, ja Prantsusmaa on ka riik, kes tagab Eesti julgeolekut. Kuidas me saaksime j\u00f5uda sinnamaani, et oleksime nagu Soome v\u00f5i Leedu? Kui vaadata, kui palju on viimastel aastatel Leedu turule tuuleparke ehitatud, siis r\u00e4\u00e4gime sadadest megavattidest, mida me Eestis n\u00e4inud ei ole. Seal tuleb iga aasta sadades megavattides p\u00e4ikest ja tuult juurde, me r\u00e4\u00e4gime seal juba gigavattidest. Investorid on n\u00f5us sinna minema. Erinevus seisneb selles, et leedukad on teinud v\u00e4ga korraliku plaani tarbija, mitte tootja vaatest. Ei ole nii, et tootjad k\u00e4ivad ja r\u00e4\u00e4givad, milline on k\u00f5ige parem ja kuluefektiivsem s\u00fcsteemi \u00fclesehitus. Selle j\u00e4rjepidev rakendamine ja n\u00e4itamine on see, mis viib riiki edasi ja meelitab uusi investoreid. See tekitab tunde, et tegu on turvalise kohaga, sest turvalisus pole ainult see, et droonid ei lenda. Turvalisus on ka see, et regulatsiooni pidev muutmine v\u00f5i painutamine \u00fche ettev\u00f5tja n\u00e4gemuse j\u00e4rgi ei ole tegelikult tarbijatele \u00fcldse kasulik.<\/p>\n
Teistpidi vaadates ei ole Leedu meretuuleparkide v\u00e4hempakkumine kuigi edukas olnud. V\u00f5iks v\u00e4ita, et ka Leedus hakkab turg praeguse tarbimise juures taastuvenergiaga t\u00e4is saama. Nagu te enne \u00fctlesite, me oleme sisuliselt samal turul. Eesti jaoks ei pruugigi olla k\u00f5ige halvem, kui Leedu maksumaksja suurema osa kanda v\u00f5tab?<\/p>\n
Selle s\u00fcsteemse v\u00f5rdluse juures v\u00f5ib vaadata Ignitise eelmise aasta majandustulemusi. Ignitis maksis Leedu riigile erakorralist maksu v\u00f5i dividendi selle eest, et nad on teeninud paindlikelt turgudelt eestlaste ja l\u00e4tlaste pealt 100 miljonit eurot. Seda kulu maksame me praegu k\u00f5ige rohkem Leedu riigiettev\u00f5ttele. Mina kiidan neid, nad on 10 aastat t\u00f6\u00f6d teinud. Nende riigiettev\u00f5ttelt v\u00f5eti kunagi tuumajaam \u00e4ra ja tekkis Ignitis, kelle strateegia on taastuvenergia, selle paindlikkus, tarbijatele m\u00fc\u00fck ja targad v\u00f5rgulahendused. T\u00e4nu sellele, et neil oli k\u00e4es pumph\u00fcdrosalvesti ja gaasijaam, on nad t\u00e4na v\u00e4ga kasumlik ettev\u00f5te. Kahjuks tuleb see kasum eestlaste ja l\u00e4tlaste arvelt.<\/p>\n
Eestis saab iga\u00fcks ise ka endale akupargi rajada, nagu te siin juba…<\/p>\n
Kahjuks k\u00fcll. Aga asjade ehitamine ja etten\u00e4gemine k\u00e4ib mudelite kaudu. Kui riigi tasandil seda kogu aeg mudeldatakse, on selliseid olukordi ette n\u00e4ha. N\u00e4ha on, et nemad tegid investeeringu \u00e4ra, ootasid ja see on Leedut kaks korda p\u00e4\u00e4stnud \u2013 2022. aastal ja n\u00fc\u00fcd uuesti. Kahjuks oleme meie eestlastena teinud sama viga kaks korda. Juhtimises \u00f6eldakse, et sama orgi otsa ei tohiks kaks korda kukkuda.<\/p>\n
Euroopa Liidus r\u00e4\u00e4gitakse sel aastal l\u00e4bi sedasama emissioonikaubanduss\u00fcsteemi ehk ETS-i. Esialgu ei paista suurt reformi, aga v\u00f5imalik, et s\u00fcsinikukvoodi hind tuuakse natuke alla. Kui mures te \u00fcldse olete, et etten\u00e4htavas tulevikus tekib Euroopas piisav vastuseis kvoodis\u00fcsteemile ja see n\u00e4iteks kaotatakse?<\/p>\n
Vaadates seda tempot, millega taastuvenergia Euroopas peale tuleb \u2013 eelmisel aastal suutis Poola oma suvetipu katta ainult p\u00e4ikesega \u2013, siis seda k\u00f5ike on v\u00e4ga raske tagasi keerata. See raha on tulnud Euroopa pensionifondidelt, mis haldavad pension\u00e4ride raha. Kui me annaksime n\u00fc\u00fcd vanadele elektrijaamadele reformi k\u00e4igus tasuta kvoote v\u00f5i muud riigiabi, siis ma \u00fctleksin, et sellest ei oleks abi. See takistaks tuulel turule tulla. P\u00e4ike, akud ja paindlikkus tulevad nagunii, sest need ettev\u00f5tted hakkavad neid samu teenuseid pakkuma ka tarbijatele. See, mis ETS-ist alles j\u00e4\u00e4b, t\u00e4hendab, et vanadele jaamadele j\u00e4\u00e4b tunde v\u00e4hemaks ja nad peavad v\u00e4hemate tundide p\u00e4rast kaklema. Ma arvan, et ETS-i kaotamine ei aitaks, sest n\u00e4iteks ka Poola kivis\u00f6est tuleb enamik t\u00e4na v\u00e4lismaalt ja seda loetakse juba Euroopas merel transporditavaks k\u00fctuseks. Ilma ETS-ita oleks gaas alla saja euro, koos sellega \u00fcle saja. Aga kui tuul puhub ja p\u00e4ike paistab, ei ole need jaamad niikuinii turul.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"P\u00e4ike paistab, tuul puhub, elektri hind on madal. Erakordselt madal. Kuidas teil l\u00e4heb? Meil l\u00e4heb, t\u00e4nan k\u00fcsimast, suurep\u00e4raselt.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":134369,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[17215,26,27,37,33,35,655,60760,34,36,15689,31,32,7376,21,46527,11128,28,29,95,19,46665,25,57561,9558,2596,23,24,47662,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-134368","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-auvere","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elering","tag-energiavork","tag-estonia","tag-estonian","tag-ets","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gaas","tag-headlines","tag-hormuzi-vain","tag-ignitis","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-paikeseelektrijaam","tag-populaarseimad-lood","tag-priit-lepasepp","tag-sunly","tag-taastuvenergia","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tuuleelektrijaam","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116265552679823815","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/134368","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=134368"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/134368\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/134369"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=134368"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=134368"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=134368"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}