{"id":134401,"date":"2026-03-21T07:24:08","date_gmt":"2026-03-21T07:24:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/134401\/"},"modified":"2026-03-21T07:24:08","modified_gmt":"2026-03-21T07:24:08","slug":"nadala-album-maailma-kuulatuimale-artistile-pole-motet-vastu-jonnida-nadala-album","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/134401\/","title":{"rendered":"N\u00e4dala album. Maailma kuulatuimale artistile pole m\u00f5tet vastu jonnida | N\u00e4dala album"},"content":{"rendered":"<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3268005h676b.jpg\" alt=\"\" width=\"44.68594205960791%\" caption=\"false\"\/><\/p>\n<p>Jah, Bruno Mars on v\u00e4hemalt Spotify j\u00e4rgi maailma k\u00f5ige kuulatum artist. Iga kord, kui see faktikilluke l\u00e4bi mu aju vuhiseb, valdab abitu tunne. R\u00e4\u00e4gime k\u00fcll peamiselt Swiftidest ja Weeknditest ja Beyoncedest ja Bad Bunnydest ja Bieberitest ja Billie Eilishitest ja Drake&#8217;idest jne jne. Aga tegelikult istub seal vahelduva eduga, aga siiski \u00fcsna rahulikult mees, kelle viimane album ilmus 10 aastat tagasi.<\/p>\n<p>M\u00e4rtsi keskpaiga seisuga kuulab 40-aastase Haitil s\u00fcndinud puertoriiko-juudi-ungari-ukraina-filipiini-hispaania (wtf!) verd mehe muusikat iga kuu 133 miljonit inimest. K\u00f5ige rohkem kuulajaid on Indoneesias, siis Mehhikos, \u00dchendkuningriigis, Brasiilias ja Filipiinidel ehk siis \u00fcle terve pisukese maakera.<\/p>\n<p>Spotify troonil ei istu ta esimest korda. Ka rekord 150 miljoni igakuise kuulajaga kuulub Marsile. Aga kes v\u00f5i mis on Bruno Mars? St see inimene v\u00f5i artist selle nime taga. Raske \u00f6elda, sest ega tegelikult eriti h\u00e4sti ei tea. Ei, kas teda ennast ka v\u00e4ga see huvitab. See, kas mina v\u00f5i teie v\u00f5i keegi kolmas sellest aru saab, ei huvita teda kindlasti. Ja, muidugi, miks peakski.<\/p>\n<p>Aga oletame, et meid siiski huvitab, kes v\u00f5i mis Mars on. Seda on ka raske teha. Mulle on alati tundunud, et Bruno Mars on popstaaride legacy-skaalal l\u00f5puks ikkagi l\u00e4hemal (aga mitte siiski p\u00e4ris k\u00f5rval) Jason Derulodele ja Pitbullidele ehk artistidele, kes on olnud pikka aega justkui \u00fclipopulaarsed, aga kelle j\u00e4lg muusikasse, v\u00f5i siis teisiti \u2013 m\u00f5ju nendele, kes pole sunnitud kaasaegsetena nende lugusid lihtsalt kuskilt kuulma, on p\u00f5him\u00f5tteliselt olematu. Nii-\u00f6elda nothingburger. Kaugemale, skaala teise otsa j\u00e4\u00e4vad Marsist Michael Jacksonid, Prince&#8217;id, isegi The Weekndid, Drake&#8217;id jne.\u00a0<\/p>\n<p>Aga kui korra uuesti nendele numbritele m\u00f5elda, siis saad aru, et silmade kinni panemine on veidi rumal, sest p\u00f5him\u00f5tteliselt oled justkui Pariisis, aga proovid iga hinna eest mitte Eiffeli torni vaadata. Isegi, kui sa sellep\u00e4rast sinna ei tulnud, on ta seal, suvaline, kole ja ebameeldiv v\u00f5i igati loogiline, ilus ja tore, vahet pole. Seal ta seisab ja ilmselgelt \u00e4ra kaduda ei kavatse.<\/p>\n<p>Eiffeli torn on j\u00e4llegi meeletult \u00e4ratuntav s\u00fcmbol, millel on paljude jaoks mingit sorti isiklik t\u00e4hendus ning selle k\u00f5rval k\u00f5igi jaoks \u00fcks, suur ja \u00fchine t\u00e4hendus. Bruno Marsi puhul on asi palju segasem, veel juhuslikum ja sellest vast ka see abituse tunne, kui tuleb m\u00f5elda temast kui \u00fche olulise parameetri j\u00e4rgi maailma number \u00fcks artistist.<\/p>\n<p>On ta kitarriga s\u00fcdemetemurdja, kes oma armsama eest isegi granaadi kinni p\u00fc\u00fcaks, The Police&#8217;i f\u00e4nn, kes j\u00e4eti taevav\u00e4ravate taha, v\u00f5i funky RnB playa oma (vist?) suurimate hittidega &#8220;That&#8217;s What I Like&#8221; ja &#8220;Uptown Funk&#8221;.<\/p>\n<p>Sinna kuhugi peaksid mahtuma ka veel viimaste aastate megahitt-koost\u00f6\u00f6d K-popstaari Jenniega (&#8220;APT&#8221;) ning Marsi kuulatuim lugu ehk &#8220;Die With A Smile&#8221; koos Lady Gagaga, mis on vast m\u00f5lemad k\u00f5ige ootamatumad ja r\u00e4ndomimad hitid viimastest aastatest. Kuigi just viimase paari n\u00e4dala jooksul on &#8220;Die With A Smile&#8221; mul mitu korda eikusagilt kummitama j\u00e4\u00e4nud. L\u00e4ks kaks aastat aega, et see refr\u00e4\u00e4n mulle meelde j\u00e4\u00e4ks.<\/p>\n<p>Marsist saigi retro-maan juba oma teisel albumil 2012. aastal. Kurbliku diskofunk-loo &#8220;Treasure&#8221; v\u00f5ib vabalt v\u00f5tta vastutusele selle eest, et selle ilmumisele j\u00e4rgnenud aastatel nii paljud hitid ja artistid kuhugi, kas 70- v\u00f5i 80-ndatesse, vahet pole millisesse, aga v\u00e4hemalt mingisugusesse kuldajastusse tagasi soovisid minna, mis l\u00f5puks, superlaia pintsliga t\u00f5mmates, kulmineerus n\u00e4iteks The Weekndi &#8220;Blinding Lightsiga&#8221;.<\/p>\n<p>Kuigi viimane sooloplaat, &#8220;24K Magic&#8221;, ilmus Marsil t\u00f5esti 2016. aastal, siis sinna vahele mahub veel ka 2021. aasta koost\u00f6\u00f6 Anderson.Paakiga duos Silk Sonic, mis keeras juba Marsi retro-soul&#8217;i v\u00e4hemalt minu jaoks kuhugi karikatuursetesse k\u00f5rgustesse, sest sinna lisandus ka p\u00fc\u00fcdlikkus ja t\u00f5siseltv\u00f5etavuse poos.<\/p>\n<p>Kuigi niimoodi samm sammu haaval liikudes v\u00f5ib siin mingit loogikat v\u00f5i j\u00e4rgnevust n\u00e4ha, on need erinevad Marsid tulnud eikusagilt ja liikunud suure hooga edasi eikuskile, \u00e4ra kadunud-ununenud, v\u00e4lja h\u00fcppanud, veidi K-popi teinud ja siis edasi m\u00fctanud, sajad miljonid kuulajad siiski reeglina alati kaasas. Ja n\u00fc\u00fcd saime &#8220;The Romanticu&#8221; ehk 32 minutit salsa-chachacha-soul&#8217;i.<\/p>\n<p>Plaadile eelnenud singlid olid isegi Marsi hitimeisterdamise standardite j\u00e4rgi olemuselt t\u00e4iesti m\u00e4rkamatud. Sinust kinni haarata ei tahtnud nad kuidagi. Ei &#8220;Risk It All&#8221; ega esiksingel &#8220;I Just Might&#8221;, mida kuulates j\u00e4i p\u00e4rast kummitama hoopis Calvin Harrise, Frank Oceani ja Migose koost\u00f6\u00f6s s\u00fcndinud &#8220;Slide&#8221;.<\/p>\n<p>Sellele vaatama panin plaadi uudishimuga peale. Aga t\u00f5stan kohe k\u00e4ed peakohale ja tunnistan \u00fcles, et k\u00fc\u00fcnilisev\u00f5itu uudishimuga. Olin valmis kogu Marsi 100 protsenti l\u00e4bin\u00e4htava tuletuslikkuse \u00fcle rahulolevalt muigama, isegi irvitama, aga ei tulnud v\u00e4lja. Mitte, et see singlitele vaatamata n\u00fc\u00fcd tohutult eriline v\u00f5i meeldej\u00e4\u00e4vaid p\u00e4rleid t\u00e4is plaat oleks. Marsi varasematele hittidele siit konkurenti kindlasti ei s\u00fcnni, nagu juba arvata v\u00f5is.<\/p>\n<p>Aga muiata on selle plaadi peale raske, v\u00e4hemalt irvitavalt. Ja kui tulebki muie, \u00e4kki isegi sarkastiline kaasa\u00f5\u00f5tsumine, siis hetke p\u00e4rast saad juba aru, et muigest on saanud kerge r\u00f5\u00f5m ja sarkasm on hoopis \u00e4ra lahustunud. Ja seda isegi selle plaadid igak\u00fclgses suvalisuses ja juhuslikkuses. Isegi kui Mars laulab plaadi teise loo refr\u00e4\u00e4nis, et &#8220;come on and cha cha cha with me!&#8221; v\u00f5i loo &#8220;God Was Showing Off&#8221; viimases kolmandikus marvingaye&#8217;likult ja tundub, et isegi tema k\u00f5nemaneeri veidi j\u00e4rgi aimates, soul-jutlust pidama hakkab.<\/p>\n<p>V\u00f5i isegi siis, kui Mars laenab \u00fche k\u00e4ega Curtis Mayfieldilt, et teha muudkui \u00fclespoole liikuv &#8220;On My Soul&#8221; v\u00f5i teise k\u00e4ega Santanalt, et teha &#8220;Something Serious&#8221; v\u00f5i isegi kui ta l\u00f5petab plaadi looga, mille on ise juba varem p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00e4ra kirjutanud (&#8220;When I Was Your Man&#8221;). Anderson.Paak on paadist v\u00e4lja visatud ja \u00fcheksa aastat Las Vegases uhkeid residendi-kontserte andnud (v\u00e4idetavalt oma meeletute hasartm\u00e4ngu-v\u00f5lgade katmiseks) Mars l\u00f5petas (taas?) oma labasuse varjamise ja muusika ise on sellest midagi v\u00f5itnud.<\/p>\n<p>Produktsioon on \u00fclipuhas, kohev, lihtne ja soe, kutsub sind lahkesti endaga kaasa, ja kui sa paar korda viisakalt keeldud, siis l\u00f5puks saad aru, et jonnimiseks pole m\u00f5tet. Parajalt t\u00e4helepanu saavad ka kompaktsed ja vaoshoitud, kuid siiski efektsed puhkpillid, ja siis, samal ajal on see produktsioon t\u00e4iesti &#8220;t\u00fchi&#8221;. V\u00e4hemasti \u00fchtegi huvitavat ootamatust sealt ei leia, \u00fcliturvaline. Aga on see k\u00f5ik paroodia v\u00f5i soul-chachacha-klassitsism? Ei tea ja albumit kuulates tundub, et ega Mars ei ole ka selle peale liiga palju m\u00f5elnud.<\/p>\n<p>Vabandust, aga seda lugu ma olen juba kuulnud! Jaa-jaa, kedagi ei huvita. Kas see enam ei meeldi sulle siis? Kuula, ma laulan ka tegelikult ju p\u00e4ris h\u00e4sti, riff&#8217;in efektselt ja puha. (Laulab t\u00f5esti!) Tead, ole parem kuss, \u00e4ra liiga palju m\u00f5tle, tee omi asju edasi ja ma proovin siin kasiino-kost\u00fc\u00fcmipeo kontsertsaalis tuju maksimumis hoida. N\u00e4e, siin on m\u00f5ned trompetipartiid ka sulle. Umbes sellise vestluse pidasime me Marsiga seda plaati kuulates mitu korda maha. Ja mida tarka siis selle peale vastu \u00f6elda?<\/p>\n<p>Kas meil on Bruno Marsi vaja? Vist mitte. Kas midagi juhtub kui korraks kuulamislihased v\u00e4lja l\u00fclitada ja Marsiga v\u00e4ike chachacha teha? Ei.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Jah, Bruno Mars on v\u00e4hemalt Spotify j\u00e4rgi maailma k\u00f5ige kuulatum artist. Iga kord, kui see faktikilluke l\u00e4bi mu&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":134402,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[19705,37,33,35,173,34,36,60763,11310,140,60764],"class_list":["post-134401","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-bruno-mars","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-jennie","tag-lady-gaga","tag-meelelahutus","tag-the-romantic"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116265973494049391","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/134401","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=134401"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/134401\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/134402"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=134401"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=134401"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=134401"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}