Me peame agressiivse kiirusega \u00fcle v\u00f5tma tehisintellektip\u00f5hised lahendused ning muutma oma m\u00f5ttelaadi s\u00f5japidamisest, kirjutab Emil Laanemets.<\/p>\n
Taaveti ja Koljati lugu on hea n\u00e4ide, kuidas meil on nutikusega v\u00f5imalik endast palju suurem vaenlane alistada. Eesti peab riigikaitses leidma oma lingu, et idanaabrist hiiglasele vastu seista, ning selleks peab olema tehisaru ja teised tulevikutehnoloogiad.<\/p>\n
Aeg on muuta oma mentaliteeti ja suhtumist s\u00f5japidamisse. Me ei pea ise ratast leiutama, vaid saame \u00f5ppida Ukrainalt ja teistelt riikidelt, kes selle rattaga igap\u00e4evaselt s\u00f5idavad. Ma pakun v\u00e4lja kolm konkreetset ettepanekut, mida Eesti saaks teha<\/p>\n
Eestis peab olema Iisraelile sarnane raketikuppel. Ukrainas ja L\u00e4his-Idas puhkenud s\u00f5jas on n\u00e4ha, kui t\u00e4htis on \u00f5hudomeen ning selle kaitse. Tehisaruga on v\u00f5imalik teha meie \u00f5hukaitse kiiremaks, t\u00e4psemaks ja efektiivsemaks.<\/p>\n
R\u00fcnnakute puhul on sageli probleemiks info \u00fclekoormus: droonid, raketid, peibutised lastakse korraga v\u00e4lja ning inimese jaoks on keeruline kiiresti eristada, mis on p\u00e4riselt ohtlik. Tehisaru suudab aga tuvastada, millised raketid tabavad asustatud piirkondi ning millised lendavad metsa. N\u00f5nda saame paremini otsustada, millised me peame alla laskma ja millised l\u00e4hevad nagunii raisku.<\/p>\n
Sarnane s\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tab juba Iisraelis, kus \u00f5hukaitse suudab prioriseerida k\u00f5ige ohtlikumad raketid ja droonid ning need alla lasta. Hetkel l\u00e4hevad sajad miljonid eurod \u00f5hut\u00f5rjesse, sel viisil suudame tagada, et seda raha v\u00f5imalikult efektiivselt kasutatakse.<\/p>\n
S\u00f5da on muutunud aina m\u00e4ngulisemaks. Ukraina on droonis\u00f5jas v\u00f5tnud kasutusele m\u00e4ngulisema l\u00e4henemise, kus t\u00e4nu tehisarule dokumenteerivad drooni\u00fcksused oma sihtm\u00e4rgi tabamused videoga ning iga h\u00e4vitatud sihtm\u00e4rgi eest saadakse punktid vastavalt sihtm\u00e4rgi v\u00e4\u00e4rtusele. Neid punkte saab omakorda vahetada digitaalses turuplatsis uue varustuse ja droonide vastu, mis seob lahingutulemused otse varustamise ja innovatsiooniga ning kiirendab \u00f5ppimist.<\/p>\n
S\u00fcsteemi punktiskaalat saab juhtkond vajadusel muuta, et suunata \u00fcksuste fookust n\u00e4iteks rohkemate droonide, tankide v\u00f5i suurt\u00fckivahendite h\u00e4vitamisele. Lisaks sellele, et s\u00f5duritele muutub s\u00f5japidamine rohkem huvitavaks, saame me ka t\u00e4psemaid andmeid vaenlasele tekitatud kahjudest, sest k\u00f5ik l\u00f6\u00f6gid on videoga t\u00f5endatud. Nii suudame tagada, et lahinguv\u00e4ljal tekib konkurents ning parimad viljad s\u00f5elutakse s\u00f5kaldest v\u00e4lja.<\/p>\n
“Mehitamata s\u00f5iduk skaneerib suuri alasid ning tehisaru m\u00e4rgib kaardile l\u00f5hkekehade t\u00f5en\u00e4olised asukohad.”<\/p>\n
\u00dckski Eesti s\u00f5dur ei pea enam miini p\u00e4rast invaliidiks j\u00e4\u00e4ma. Ukraina on muutunud maailma \u00fcheks k\u00f5ige enam miinidega saastunud riigiks ning seet\u00f5ttu on seal demineerimises mindud \u00fcle tehnoloogiap\u00f5hisele mudelile. Inimest ei saadeta enne miiniv\u00e4ljale, kui kaugseire ja andmeanal\u00fc\u00fcs on andnud selgema pildi erinevatest riskidest. Mehitamata s\u00f5iduk skaneerib suuri alasid ning tehisaru m\u00e4rgib kaardile l\u00f5hkekehade t\u00f5en\u00e4olised asukohad.<\/p>\n
Nii ei pea meie s\u00f5durid teadmatuses kompama ning miinide demineerimine muutub s\u00fcstemaatilisemaks ja v\u00e4hem riskantseks.<\/p>\n
Erasektor juba \u00f5itseb selles vallas, n\u00e4iteks Dropla Tech ehitab odavaid ja kergesti parandatavaid roboteid k\u00f5ige ohtlikumateks t\u00f6\u00f6deks ning \u00fchendab need droonidega, et kaardistada kahtlased miiniv\u00e4ljad. Sellised masinad p\u00e4\u00e4stavad igap\u00e4evaselt Ukrainas inimeste elusid.<\/p>\n
M\u00f5\u00f5gad ja musketid on oma aja \u00e4ra elanud, n\u00fc\u00fcd on aeg liikuda edasi. S\u00f5jategevus on ajas muutunud aina andme- ja teadusp\u00f5hisemaks. Me peame agressiivse kiirusega \u00fcle v\u00f5tma tehisintellektip\u00f5hised lahendused ning muutma oma m\u00f5ttelaadi s\u00f5japidamisest.<\/p>\n
F\u00fc\u00fcsiline vorm on endiselt oluline, aga enam ei ole parim s\u00f5dur see, kes suudab k\u00f5ige rohkem k\u00f5hulihaseid ja k\u00e4tek\u00f5verdusi teha, vaid see, kes suudab k\u00f5ige oskuslikumalt drooni lennutada ja lahinguv\u00e4lja andmeid anal\u00fc\u00fcsida.<\/p>\n
Lahinguv\u00e4li on pidevas muutuses ja triivib aina rohkem andme- ning tehnoloogiap\u00f5hisemaks. \u00d5pime Charles Darwinilt, kes \u00fctles, et ellu ei j\u00e4\u00e4 mitte k\u00f5ige tugevamad, vaid need, kes oskavad kohaneda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Me peame agressiivse kiirusega \u00fcle v\u00f5tma tehisintellektip\u00f5hised lahendused ning muutma oma m\u00f5ttelaadi s\u00f5japidamisest, kirjutab Emil Laanemets. Taaveti ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":134415,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,60768,34,36,6265,1049,60767,814,373,262],"class_list":["post-134414","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-emil-laanemets","tag-estonia","tag-estonian","tag-relvastus","tag-soda","tag-sojapidamine","tag-tehisaru","tag-tehisintellekt","tag-ukraina"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116266024610797230","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/134414","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=134414"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/134414\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/134415"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=134414"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=134414"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=134414"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}