{"id":13470,"date":"2025-10-07T07:48:08","date_gmt":"2025-10-07T07:48:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/13470\/"},"modified":"2025-10-07T07:48:08","modified_gmt":"2025-10-07T07:48:08","slug":"uuring-veerand-elanikest-peab-eesti-poliitikat-liiga-iisraeli-meelseks-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/13470\/","title":{"rendered":"Uuring: veerand elanikest peab Eesti poliitikat liiga Iisraeli-meelseks | Eesti"},"content":{"rendered":"

23 protsenti vastajatest leiab, et Eesti praegune poliitika Iisraeli ja Palestiina konflikti suhtes on liiga Iisraeli-meelne ning seitse protsenti, et liiga Palestiina-meelne, selgus riigikantselei tellitud uuringust.<\/p>\n

14 protsendi arvates on Eesti poliitika \u00f5iges tasakaalus. K\u00f5ige rohkem, 56 protsenti on aga vastajate seas neid, kes ei oska oma seisukohta avaldada.<\/p>\n

Turu-uuringute AS viis riigikantselei tellimusel k\u00fcsitluse l\u00e4bi vahemikus 17.\u201321. september ning sellele vastas 1265 inimest vanuses 15+. K\u00fcsitlus viidi l\u00e4bi veebi- ja telefonik\u00fcsitluse kombineeritud meetodil ja sellega saab l\u00e4hemalt tutvuda siin<\/a>.<\/p>\n

V\u00f5rreldes kevadel (2.\u201313. aprill, 1010 vastajat) tehtud uuringuga on m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4henenud nende vastajate hulk (19 protsendilt 14-le), kes peavad Eesti praegust poliitikat tasakaalus olevaks ja kasvanud nende hulk (19 protsendilt 23-le), kes peavad seda liiga Iisraeli-meelseks.<\/p>\n

V\u00e4rskes k\u00fcsitluses pidas Eesti poliitikat liiga Iisraeli-meelseks keskmisest rohkem vastajaid, kes olid noorimas vastajar\u00fchmas. Nii leidis 29 protsenti vastajatest vanuses 15\u201324 aastat. Sel seisukohal oli keskmisest v\u00e4hem (20 protsenti) vastajatest vanuser\u00fchmas 50\u201364 aastat.<\/p>\n

Eestlastest vastajatest pidas Eesti poliitikat liiga Iisraeli-meelseks 20 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 27 protsenti. Eestlastest vastajate seas oli samas rohkem neid, kes pidas Eesti poliitikat tasakaalukaks (16 protsenti), samas kui muust rahvusest vastajate seas oli neid vaid \u00fcheksa protsenti.<\/p>\n

Vastajatelt uuriti ka, milline on nende arvates k\u00f5ige olulisem kaalutlus, millest Eesti peaks oma Iisraeli ja Palestiina konflikti puudutavate seisukohtade kujundamisel l\u00e4htuma?<\/p>\n

20 protsenti leidis, et Eesti peaks kuuluma oma seisukohtadega Euroopa Liidu enamuse hulka. 16 protsendi arvates peaks Eesti kuuluma \u00dcRO enamuse hulka.<\/p>\n

12 protsendi arvates peaks Eesti l\u00e4htuma liitlassuhetest hoidmisest ja tugevdamisest USA-ga. Neli protsenti pidas oluliseks liitlassuhete hoidmist ja tugevdamist Iisraeliga. Kaks protsenti aga l\u00e4htuks liitlassuhetest hoidmisest ja tugevdamisest Palestiina omavalitsuse ja Araabia riikidega.<\/p>\n

K\u00f5ige rohkem (38 protsenti) oli aga neid, kes ei osanud oma arvamust \u00f6elda.\u00a0<\/p>\n

K\u00fcsimusele, kuidas peaks Eesti ennast positsioneerima Palestiina tunnustamise k\u00fcsimuses, oli vastajate seas samuti enim (42 protsenti) neid, kes ei osanud oma arvamust avaldada.<\/p>\n

19 protsenti leidis, et Eesti peaks tunnustama Palestiina riiki, kui on v\u00f5imalik saavutada kahe riigi lahendus, millega on n\u00f5us ka Iisrael.<\/p>\n

18 protsenti leidis, et Eesti peaks tunnustama Palestiina riiki, kui seda teeb Euroopa Liidu riikide enamus.<\/p>\n

12 protsenti leidis, et Eesti peaks tunnustama Palestiina riiki tingimusteta. Uuring toob v\u00e4lja, et vanuser\u00fchmadest oli suurim toetus sellele seisukohale nooremate, 15-24-aastaste seas (20 protsenti) ja v\u00e4ikseim eakamas, \u00fcle 75-aasdtaste seas (neli protsenti).<\/p>\n

Kaks protsenti arvas, et Eesti peaks tunnustama Palestiina riiki, kui seda toetab USA.<\/p>\n

Seitse protsenti oli seisukohal, et Eesti ei peaks tunnustama Palestiina riiki.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"23 protsenti vastajatest leiab, et Eesti praegune poliitika Iisraeli ja Palestiina konflikti suhtes on liiga Iisraeli-meelne ning seitse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13471,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,619,28,29,19,763,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-13470","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-iisrael","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-palestiina","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13470","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13470"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13470\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13471"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13470"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=13470"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=13470"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}