v\u00e4ljaandele Politico<\/a>.<\/p>\nK\u00fcpsiste tehnoloogia on n\u00fc\u00fcd EL-i t\u00e4itevv\u00f5imu (Euroopa Komisjoni – toim.) tehnoloogiaalase regulatsiooni lihtsustamise plaanide keskmes. Ametnikud tahavad detsembris esitada nn omnibus-teksti, millega kaotatakse digitaalettev\u00f5tetele kehtestatud koormavad n\u00f5uded, m\u00e4rkis Politico.<\/p>\n
15. septembril fookusgrupis osalenud t\u00f6\u00f6stusharule ja kodaniku\u00fchiskonnale saadetud tekst, millega Politico tutvuda sai, n\u00e4itas, et komisjon kaalub, kuidas reegleid kohandada, et lisada rohkem erandeid v\u00f5i tagada, et kasutajad saaksid oma k\u00fcpsiste eelistused m\u00e4\u00e4rata \u00fcks kord \u2013 n\u00e4iteks brauseri seadetes, mitte iga kord, kui nad veebisaiti k\u00fclastavad.<\/p>\n
Sarnaseid ideid on v\u00e4lja pakkunud ka EL-i riigid. Taani, mis on praegu Euroopa Liidu N\u00f5ukogu eesistujariik, tegi ettepaneku loobuda n\u00f5usolekub\u00e4nneritest k\u00fcpsiste puhul, mis koguvad andmeid tehniliselt vajalike funktsioonide v\u00f5i lihtsa statistika jaoks. Nende s\u00f5nul on seda t\u00fc\u00fcpi k\u00fcpsised kahjutud, erinevalt neist, mida kasutatakse turunduse ja reklaami tarbeks v\u00f5i selleks, et kogutud andmeid kolmandate osapooltega jagada.<\/p>\n
Samal ajal pakkus IT-sektor v\u00e4lja, et k\u00fcpsiste eeskirjad v\u00f5iks lisada EL-i isikuandmete kaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4rusesse (GDPR). E-privaatsuse direktiivil on ranged n\u00f5usoleku n\u00f5uded, samas kui GDPR v\u00f5tab kasutusele riskip\u00f5hise l\u00e4henemisviisi, mis v\u00f5imaldab ettev\u00f5tetel kohandada oma privaatsuskaitsemeetmeid vastavalt andmet\u00f6\u00f6tlusega seotud riski tasemele.<\/p>\n
Komisjoni avak\u00e4ik k\u00fcpsiste eeskirjade reformimiseks valmistab Br\u00fcsselit ette \u00e4gedaks vastasseisuks, milles hakkavad m\u00f5\u00f5tu v\u00f5tma t\u00f6\u00f6stusharu ja privaatsuskaitse kogukond, t\u00f5des Politico. Alates isikuandmete kaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4rusest kuni uuemate tehnoloogiaseadusteni on m\u00f5lema poole lobistid privaatsusk\u00fcsimuste \u00fcle \u00e4gedalt vaielnud, j\u00e4ttes varasemad k\u00fcpsiste seaduse reformimise katsed poolikuks, m\u00e4rkis v\u00e4ljaanne.<\/p>\n
M\u00f5ned neist ideedest n\u00f5usolekub\u00e4nnerite lihtsustamiseks olid juba 2017. aastal esitatud e-privaatsuse m\u00e4\u00e4ruse ettepanekus. Kuid see v\u00f5eti selle aasta veebruaris Ursula von der Leyeni dereguleerimise tegevuskava raames tagasi, kuna EL-i institutsioonid n\u00e4gid vaeva kompromissi leidmisega kohmaka ettepaneku osas, mis h\u00f5lmas k\u00f5ike alates veebireklaamist kuni riigi julgeolekuni.<\/p>\n
“Niinimetatud lihtsustamise sildi all kavatseb komisjon n\u00fc\u00fcd tagasi v\u00f5tta mitte ainult e-privaatsuse m\u00e4\u00e4ruse ettepaneku, vaid potentsiaalselt isegi olemasoleva e-privaatsuse direktiivi … ilma t\u00f5sise riskianal\u00fc\u00fcsita,” \u00fctles Birgit Sippel, Saksa sotsiaaldemokraadist Euroopa Parlamendi liige, kes koostas europarlamendi \u00fchise seisukoha m\u00e4\u00e4ruse kohta enne selle tagasiv\u00f5tmist.<\/p>\n
“Kui e-privaatsuse kaitse lammutatakse, ei j\u00e4\u00e4 eurooplastele eriti palju v\u00f5imalusi, et end riikliku j\u00e4litustegevuse ja kommertsreklaamide sihtimise eest kaitsta,” \u00fctles Sippel, lisades, et samal ajal on USA tehnoloogiahiiglastel t\u00e4ielik vabadus meie andmeid kasumi teenimiseks \u00e4ra kasutada.<\/p>\n
Teisalt \u00fctles Franck Thomas, reklaamijate lobir\u00fchma IAB Europe poliitikadirektor, et e-privaatsuse direktiiv suhtub n\u00f5usolekusse v\u00e4ga j\u00e4igalt ja et reegleid saaks lihtsustada, viies k\u00fcpsiste reguleerimise isikuandmete kaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4rusesse, mis l\u00e4heneb paindlikumalt ja riskip\u00f5hisemalt. See v\u00f5imaldaks ettev\u00f5tetel tugineda sobivamatele \u00f5iguslikele alustele, n\u00e4iteks \u00f5igustatud huvile, \u00fctles ta.<\/p>\n
“Meie \u00fcleskutset lihtsustamisele ei tohiks aga segi ajada andmekaitse suhtes leebe l\u00e4henemisega, kuid k\u00f5ik on n\u00f5us, et peame s\u00e4ilitama tasakaalu privaatsus\u00f5iguste kaitsmise ja Euroopa tehnoloogiat\u00f6\u00f6stuse konkurentsiv\u00f5ime s\u00e4ilitamise vahel,” lisas Thomas.<\/p>\n
K\u00f5ik uued k\u00fcpsiste n\u00f5usoleku muutmise sammud kohtavad Br\u00fcsselis tegutseva privaatsuslobi tugevat vastuseisu, kes kardab, et k\u00fcpsiseid hakataks kasutama suunatud reklaami jaoks.<\/p>\n
Lobiorganisatsiooni European Digital Rightsi poliitikan\u00f5unik Itxaso Dom\u00ednguez de Olaz\u00e1bal m\u00e4rkis, et seadus juba teeb erandi k\u00fcpsistele, mis on vajalikud teenuse osutamiseks, mida inimesed selges\u00f5naliselt ootavad, n\u00e4iteks ostukorvis olevate toodete meeldej\u00e4tmine. “Selle kategooria laiendamine [muud t\u00fc\u00fcpi] “olulisele” j\u00e4lgimisele on eksitav, sest see v\u00f5ib smugeldada anal\u00fc\u00fctika v\u00f5i isikup\u00e4rastamise reklaamtehnoloogiasse,” lisas ta.<\/p>\n
Eeldatakse, et j\u00e4rgmisel aastal puhkeb v\u00f5itlus teema \u00fcmber uuesti, kui komisjon esitab reklaamile keskenduva \u00f5igusakti nimega digitaalse \u00f5igluse seadus. Komisjon on \u00f6elnud, et reeglistik aitab kaitsta tarbijaid veebis, sealhulgas manipuleeriva disaini v\u00f5i eba\u00f5iglase isikup\u00e4rastamise eest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa Komisjon plaanib parandada \u00fcht inimeste jaoks k\u00f5ige t\u00fc\u00fctumat seadust: 2009. aastal kehtestatud reeglit, mis n\u00f5udis internetik\u00fcljele sisenejalt…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13490,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,8861,34,36,8858,8859,8862,8860],"class_list":{"0":"post-13489","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-el-oigus","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-gdpr","17":"tag-hupikaknad","18":"tag-privaatsuskaitse","19":"tag-veebikupsised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13489","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13489"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13489\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13490"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13489"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=13489"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=13489"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}