{"id":135084,"date":"2026-03-22T07:22:12","date_gmt":"2026-03-22T07:22:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/135084\/"},"modified":"2026-03-22T07:22:12","modified_gmt":"2026-03-22T07:22:12","slug":"mart-koldits-individualismi-pendel-on-lainud-liiga-kaugele-id","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/135084\/","title":{"rendered":"Mart Koldits: individualismi pendel on l\u00e4inud liiga kaugele | ID"},"content":{"rendered":"

M\u00e4rtsi l\u00f5puni toimub lavakunstikoolis bakalaureuseastme n\u00e4itlejaeriala avalduste vastuv\u00f5tt, lavastaja- ja dramaturgierialale kandideerijad pidid oma avaldused esitama juba jaanuari l\u00f5puks. Kuigi n\u00e4itlejate avalduste vastuv\u00f5tt ei ole veel l\u00f5ppenud, siis kui suur on olnud huvi lavakunstikooli \u00f5ppima tulla?<\/p>\n

Huvi kasv on tuntav. Meil on lavastaja ja dramaturgi \u00f5ppesuunale rekordarv kandideerijaid. N\u00e4itlejad veel tilguvad, nende arvu ma ei oska praegu t\u00e4pselt \u00f6elda. Huvi kasvu taga on omad p\u00f5hjused \u2013 v\u00f5ib-olla oleme olnud rohkem avalikkuses n\u00e4htavad, aga samas toetab seda ka demograafia: keskkooli l\u00f5petavate noorte arv on j\u00e4rgmisel kahel aastal suurem, siis hakkab katastroofilisem iibe kukkumine.<\/p>\n

Teine asi, mis puudutab lavastaja\u00f5pet: v\u00f5ib-olla on \u00f5nnestunud tekitada noortes teadlikum arusaam sellest, mis see lavastaja on. N\u00e4itleja on n\u00e4htav ja sinna osatakse tahta. Siin v\u00f5ib olla ka roll huviharidusel ning keskkoolitaseme draama- ja teatri\u00f5ppe arengus. Noored on avastanud, et tegelikult v\u00f5iks lavastajaks v\u00f5i dramaturgiks ka tulla. Me oleme ise ka aidanud neid \u00f5ppekavu ja workshop’e v\u00e4lja m\u00f5elda ning noortega tegeleda, et meil ikkagi oleks j\u00e4relkasv. V\u00f5ib-olla on sellel k\u00f5igel oma m\u00f5ju olnud.<\/p>\n

Kui palju lavastajaid ja dramaturge vastu v\u00f5etakse? Nende puhul on juba teada, kui palju soovijaid ukse taha j\u00e4\u00e4b.<\/p>\n

Meil oli 21 dramaturgiks kandideerijat ja 57 lavastajasuunale kandideerijat. Oleme selle protsessiga praegu poole peal, aga prognoosin, et v\u00f5tame umbes kaks kuni neli lavastajatudengit ja \u00fcks kuni kolm dramaturgitudengit.<\/p>\n

Meil on p\u00f5imitud \u00f5pe. Nad \u00f5pivad \u00fches grupis n\u00e4itlejatudengitega. See grupp peab moodustama terviku ja me ei saa seda liiga suureks ajada. Ja teine asi \u2013 ei ole ka m\u00f5tet nii palju neid v\u00e4lja lasta. Me oleme ikkagi h\u00e4sti fokusseeritud praktilise draamateatri suunaga kool ja meie unistus ning pingutus on selle nimel, et v\u00e4hemalt paar aastat p\u00e4rast kooli l\u00f5ppu nad t\u00f6\u00f6taksid Eesti professionaalses teatris. Kui inimene leiab hiljem endale uue tee, siis see on juba teine asi, aga p\u00f5him\u00f5tteliselt oleme sellele fokusseeritud.<\/p>\n

Kas s\u00fcgisel alustava 34. lennu \u00f5ppet\u00f6\u00f6s on tehtud ka sisulisi muudatusi v\u00f5rreldes suvel l\u00f5petava 32. lennuga? Kui olen \u00f5igesti aru saanud, siis l\u00f5petav lend on selline, mille eel dramaturgi- ja lavastaja\u00f5pe suurema \u00fcmberkorralduse l\u00e4bis.<\/p>\n

Esiteks on meil loomulik ts\u00fckkel, mis toob erisused. Me v\u00f5tame uue lennu iga kahe aasta tagant, aga \u00fcle \u00fche lennu on selline, kus on ka lavastaja- ja dramaturgitudengid. See juba muudab palju ja programm on t\u00e4iesti teistsugune.<\/p>\n

Teine asi on kursusejuhendajate s\u00fcsteem. See t\u00e4hendab, et iga uus kursusejuhendaja, kes tuleb, vaatab kogu \u00f5ppekava \u00fcle ja koost\u00f6\u00f6s teiste eriala\u00f5ppej\u00f5udude ja osakonnajuhataja ehk minuga teeb sinna pidevalt parandusi. Muudatused toimuvad kogu aeg: tuuakse uusi aineid, uusi \u00f5ppej\u00f5ude, \u00fclesehitus muutub s\u00f5ltuvalt ka diplomilavastuste ja praktikaprojektide iseloomust. Oleme p\u00e4ris tugevalt muutunud. Lavastajasuuna \u00f5ppekava on oma spetsiifikat selgemalt v\u00e4lja arendanud. Dramaturgia\u00f5pe on sisuliselt alles neli aastat vana \u2013 Siret Campbell tegi t\u00e4iesti uue, varasemast s\u00fcsteemsema ja terviklikuma kava. Magistriprogramm on kasvanud.<\/p>\n

N\u00e4itleja\u00f5ppes on n\u00e4iteks juba Jaak Printsi ajast alates eesm\u00e4rk, et n\u00e4itlejad omandavad ka filmin\u00e4itlemise oskuse. Seet\u00f5ttu oleme aina rohkem hakanud koost\u00f6\u00f6d tegema BFM-iga ja minu lennul on juba nii, et diplomilavastuste hulgas on ka \u00fcks filmiprojekt. Oleme n\u00fc\u00fcd j\u00f5udnud tasemele, kus tudengid saavad kooli ajal ka piisavalt palju kaameran\u00e4itlemise kogemust.<\/p>\n

Kuidas \u00f5ppekava uuendamine toimunud on?<\/p>\n

\u00dcks minu p\u00f5hiline agenda, mida ma siin teha tahtsin, oli k\u00e4ivitada s\u00fcsteemsem lavastaja ja dramaturgi eriala\u00f5pe. Dramaturgi- ja lavastaja\u00f5pe on varemgi olemas olnud, ma olen ise siin lavastaja\u00f5ppe l\u00e4binud. Vahepeal on see olnud natuke teistsugune, aga p\u00f5hituum on olnud sama. See, mida mina tegin, oli erialatundide mahu suurendamine ja nende s\u00fcsteemsema sisukava kujundamine. See t\u00e4hendas kogu \u00f5ppekava \u00fcmbertegemist, sest millegi arvelt pidid need tunnid tulema. Tegin ka suuremad erisused n\u00e4itleja- ja lavastaja\u00f5ppe vahel. Siret, dramaturgia eriala juht, sai samuti v\u00f5rreldes varasemaga palju rohkem dramaturgiakursusi, mida vedada. Ja lavastaja\u00f5ppes on n\u00fc\u00fcd ka oma eraldi erialajuht. Varem oli k\u00f5ik kolm \u00f5ppekava \u00fche kusrusejuhendaja vedada. Koormus kasvas tal \u00fcle pea.\u00a0<\/p>\n

Meil on nii, et \u00f5pilase p\u00e4ev koosneb erinevatest ainetest \u2013 liikumine, teooria ja muu \u2013, aga p\u00e4eva tuum on alati erialatund, mis kestab kolm tundi. Me s\u00e4ilitasime selle, et lavastajad ja dramaturgid teevad n\u00e4itleja eriala\u00f5ppe omal nahal l\u00e4bi. See t\u00e4hendab, et nad teevad kogu selle kolmetunnise n\u00e4itlejatunni iga p\u00e4ev kaasa. Aga kolm tundi p\u00e4evas on juba v\u00e4ga suur osa, nii et hommikusesse plokki, kus n\u00e4itlejad tegelevad tantsu ja lauluga, lisasime lavastajatele ja dramaturgidele eraldi erialatunni. See t\u00e4hendas p\u00e4ris suurt \u00fcmberkorraldust nii tunniplaani kui ka \u00f5ppej\u00f5udude t\u00f6\u00f6jaotuse m\u00f5ttes.<\/p>\n

Mart Koldits Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Tunniplaani muutus paberil on \u00fcks asi, aga tegelik sisuline muutus toimub klassis. Seal toimub pidev arendus, et millised harjutused, workshop’id ja praktikad toimivad. See ongi peamine, mis mind huvitab. P\u00f5hiline leiutamine k\u00e4ib kogu aeg koost\u00f6\u00f6s tudengitega, sest nemad annavad pidevalt tagasisidet, et millest nad aru said, mis t\u00f6\u00f6tas, mis ei t\u00f6\u00f6ta, mida v\u00f5iks teha varem v\u00f5i hiljem.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd, kui on natuke selline tibude lugemise aeg, siis kuidas need neli aastat selle \u00fcmber tehtud s\u00fcsteemiga on l\u00e4inud?<\/p>\n

Senini on lavastajatudengitel diplomilavastused l\u00e4inud v\u00e4ga h\u00e4sti. Viimati tuli draamateatris v\u00e4lja Oliver Reimanni lavastus “\u00dche naise v\u00f5itlused ja metamorfoosid”. J\u00e4rgmisena tuleb Triin Brigitta Heidovil VAT teatris v\u00e4lja “Diktaatori s\u00fcnd” ja siis on Elss Raidmets, kes teeb sellise salto, et ise kirjutab n\u00e4idendi ja lavastab selle Tallinna Linnateatris. De facto peaks talle nii dramaturgi- kui ka lavastajadiplomi andma, sest ta on dramaturgi asju v\u00e4ga uhkelt kaasa teinud ja tal on selleks selgelt annet, aga kuna ta astus sisse lavastajaks, saab ta lavastajadiplomi.<\/p>\n

Seni on l\u00e4inud h\u00e4sti ja k\u00f5ik on saanud ka juba j\u00e4rgmisi kokkuleppeid. See flirtimine t\u00f6\u00f6andjatega k\u00e4ib juba \u00f5pingute ajal ning nad planeerivad oma loomekalendrit mitu aastat ette. Esialgu tundub, et v\u00e4hemalt v\u00f5imaluse nad k\u00fcll saavad ja keegi ei ole h\u00e4tta j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n

Nii et kursusejuhina olete uhke?<\/p>\n

Seda on veel vara \u00f6elda. Minu \u00f5ppej\u00f5ud Ingo Normet \u00fctles, et k\u00fcmme aastat p\u00e4rast lavaka l\u00f5ppu vaatame, kellest sai lavastaja. (Naerab)<\/p>\n

Nagu juba r\u00e4\u00e4kisime, alustab sel s\u00fcgisel lavakas \u00f5ppimist uus lend. Milleks need noored peavad valmis olema? Mis neid siin koolis ees ootab?<\/p>\n

Nad peavad valmis olema s\u00fcgavateks, elu muutvateks ja iseennast rohkem tundma \u00f5petavateks kogemusteks. N\u00e4itlemine t\u00f5sisel tasandil on m\u00e4ng iseenda organismi, ps\u00fc\u00fchika ja emotsioonidega. See on kindlasti \u00fcldinimlikult \u00fcberhuvitav, aga see t\u00e4hendab ka riskiv\u00f5tmist ja iseenda viimist seisunditesse, mis ei pruugi alati olla mugavad v\u00f5i l\u00f5busad.<\/p>\n

“N\u00e4itlemine t\u00f5sisel tasandil on m\u00e4ng iseenda organismi, ps\u00fc\u00fchika ja emotsioonidega. See on kindlasti \u00fcldinimlikult \u00fcberhuvitav, aga see t\u00e4hendab ka riskiv\u00f5tmist ja iseenda viimist seisunditesse, mis ei pruugi alati olla mugavad v\u00f5i l\u00f5busad.”<\/p>\n

Ma tahan sisseastujatele alati kaks asja s\u00fcdamele panna. Punkt \u00fcks on see, et kui muudel erialadel, n\u00e4iteks f\u00fc\u00fcsikas v\u00f5i matemaatikas, sinu kursusekaaslane ei ilmu kohale, on v\u00e4sinud v\u00f5i juua t\u00e4is, ei tee oma t\u00f6\u00f6d korralikult, siis see sinu \u00f5ppeedukust ja v\u00f5imalust \u00f5ppida nii v\u00e4ga ei m\u00f5juta. Aga meil on ansambliteater, kus on k\u00f5ik omavahel otseses seoses. Kui sina ei ole proovis piisavalt vormis ja ei m\u00e4ngi mulle piisavalt h\u00e4sti vastu, ei saa ka mina piisavalt h\u00e4sti m\u00e4ngida, ma ei saa t\u00f6\u00f6d teha, ma ei saa harjutada. See on oma olemuselt kollektiivne kunst. Seet\u00f5ttu ei saa meie koolis arvestada individuaalsete tujude v\u00f5i erip\u00e4radega. Sa kas annad lubaduse, et \u00fcks k\u00f5igi, k\u00f5ik \u00fche eest v\u00f5i sa ei sobi siia kooli.<\/p>\n

Teiseks kaasneb sellega see, et \u00f5ppet\u00f6\u00f6 on v\u00e4ga ajamahukas ja meie kooli k\u00f5rvalt t\u00f6\u00f6tada ei saa. Esimesed kolm aastat on v\u00e4ga intensiivsed, alles viimasel aastal hakkab rohkem avanema v\u00f5imalus teha asju ka v\u00e4ljaspool kooli. Esimesed aastad on nagu b\u00e4ndiga tuuril olemine \u2013 kogu aeg koos, \u00fchise eesm\u00e4rgi nimel. See v\u00f5ib alguses tunduda hirmutav, aga tegelikult on see v\u00e4ga eriline kogemus, mida hiljem elus enam ei pruugi saada.<\/p>\n

Samal ajal kui maailm muutub \u00fcha individualistlikumaks, liigub lavakunstikool siis selles m\u00f5ttes t\u00e4iesti vastuvoolu.<\/p>\n

Jah. Me kavatseme sellel teemal isegi konverentsi teha, sest n\u00e4eme siin probleemi. Individualism on v\u00e4ga suhteline. Tihti m\u00f5eldakse selle all, et grupi arvelt antakse indiviidile rohkem \u00f5igusi \u2013 et sul ei ole t\u00e4na tuju v\u00f5i usulised t\u00f5ekspidamised ei luba neljap\u00e4eviti midagi teha, aga grupiloome ei saa sellega arvestada ja ma ei tea, kas see on ka p\u00e4riselus reaalne.<\/p>\n

Igal juhul see kaif, mida sa grupist saad \u2013 kuidas inimesed hakkavad \u00fcksteisele toetuma, tekib kogukond ja kollektiiv, kus k\u00f5ik annavad \u00fcksteisele hoogu \u2013, seda ei saa individualismina saavutada. Teatris on k\u00fcll tunda seda, kui populaarseks on muutunud lavastused, mis pakuvad publikule kogukondliku rituaali kogemust. Selle j\u00e4rele on suur n\u00f5udlus. Inimesed on hakanud aru saama, et individualismi pendel on l\u00e4inud liiga kaugele. Indiviid ilma grupita ei eksisteeri. Inimene on ikka p\u00e4ris suurel m\u00e4\u00e4ral sotsiaalne konstrukt.<\/p>\n

Suure p\u00f5ntsu pani ka Covid. Sellest r\u00e4\u00e4gitakse siiani, kuidas inimesed olid pikalt omaette kodus ja p\u00e4rast seda on olnud n\u00e4iteks noori maru keeruline kodust v\u00e4lja saada. Nad kapseldusid.<\/p>\n

Aga mida selle all m\u00f5eldakse? Mis asi kapseldus?<\/p>\n

Et kaob \u00e4ra harjumus grupis olla. Ja nii j\u00e4\u00e4dakse l\u00f5puks ka ainult oma m\u00f5ttemaailma kinni.<\/p>\n

Tekivad virtuaalsed kogukonnad, mis ei kattu f\u00fc\u00fcsilise kogukonnaga. V\u00f5id elada n\u00e4iteks P\u00f5lvas, aga sul ei ole seal \u00fchtegi s\u00f5pra, sest kogu suhtlus k\u00e4ib kuskil mujal. Need virtuaalsed kogukonnad on algoritmip\u00f5hised, tekivad niinimetatud kajakambrid. See on \u00fcks p\u00f5hjus, miks inimesed ei julge enam omavahel r\u00e4\u00e4kida. Varem eeldati suhtlemisel, et meil on rohkem \u00fchisosa, oldi julgemad. N\u00fc\u00fcd n\u00e4en, et noored on palju ettevaatlikumad, nad ei julge end v\u00e4ljendada, sest alati v\u00f5ib keegi solvuda v\u00f5i reageerida vale s\u00f5nakasutuse peale. Mina kasvasin \u00fcles ajas, kus usuti, et erinevus rikastab. N\u00fc\u00fcd on areng j\u00f5udnud faasi, kus see hakkab hoopis halvama.<\/p>\n

Mart Koldits Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Teine oluline asi on see, et aju vajab treeningut. Meie vaatame teineteisele otsa, loeme \u00fcksteise mitteverbaalset kommunikatsiooni, \u00f5pime seda tunnetama. Kui aga suhtlus toimub peamiselt ekraani kaudu, siis see v\u00f5imekus ei arene. Siis muutub silmast silma suhtlus stressirohkeks ja seda hakatakse v\u00e4ltima. Minu jaoks on olnud \u00fcllatav, et noored ei ole mitte avatumad, vaid vastupidi \u2013 nad on lavakunstikooli katsetel rohkem n\u00e4rvis. Midagi on valesti l\u00e4inud. See on minu teooria \u2013 mul ei ole uuringuid \u2013, aga tundub, et see hirm omavahel suhelda on kasvanud.<\/p>\n

Kas seda saab veel tagasi p\u00f6\u00f6rata?<\/p>\n

See ei pea tagasi p\u00f6\u00f6rama. Areng ongi pendel. See on t\u00e4iesti normaalne, et liigume \u00fchte \u00e4\u00e4rmusesse ja siis tagasi tasakaalu poole. K\u00f5ik areneb ja me otsimegi pidevalt tasakaalupunkti. Ma arvan, et seda ei pea v\u00e4ga traagiliselt v\u00f5tma.<\/p>\n

Samas on spekuleeritud, et inimesed hakkavad vaikselt sotsiaalmeediast ja nutitelefonidest kaugenema. N\u00e4iteks analoogkaamerad on juba aastaid v\u00e4ga populaarsed olnud, muusikat kuulatakse mp3-st v\u00f5i vanast Ipodist.<\/p>\n

See on t\u00e4iesti loogiline, sest k\u00f5ik devalveerub ajas. Ma toon n\u00e4ite: 90-ndate alguses, kui tuli uuskapitalism, oli tohutu defitsiit ja \u00fcks v\u00e4ga hinnatud asi oli v\u00e4lismaine siirup Mehukatti, apelsinimaitseline. See oli midagi erilist. M\u00f5ne aasta p\u00e4rast muutus see odavuse ja kehva maitse s\u00fcmboliks. Sama juhtub k\u00f5igega.<\/p>\n

V\u00f5ib \u00f6elda, et lavaka \u00fcmber on alati olnud v\u00e4ga eriline aura. Seda fakti kinnitab kas v\u00f5i see, et iga kord, kui lend l\u00f5petab, tehakse sellest saade, v\u00f5i kui uus kursuse vastu v\u00f5etakse, tehakse sisseastujatest artikleid. Millest see tuleb ja miks see on p\u00fcsima j\u00e4\u00e4nud? See on ju omaette saavutus, et lavaka populaarsus pole aastak\u00fcmnetega lahtunud.<\/p>\n

Teater, eriti draamateater, on Eestis rahvuskunstivorm. Me oleme per capita Islandi j\u00e4rel teine suurima teatrik\u00fclastusega riik maailmas. P\u00f5hjuseid v\u00f5ib olla mitu \u2013 filmimaailm on v\u00e4ikse rahva ja turu jaoks liiga\u00a0 kallis vorm ning v\u00f5ib-olla ka see, et eestlane on loomult pigem vaiksem ja teater sobib selle v\u00e4ljendamiseks.<\/p>\n

Teine oluline asi on see, et siin \u00f5petatakse ps\u00fchholoogilist teatrit, mis keskendub inimesele ja l\u00e4heb s\u00fcgavuti. Saja aasta jooksul on arendatud metoodikat, kuidas seda \u00f5petada ja treenida. Selle elava kudeme v\u00f5i fookuse hoidmine l\u00e4bi aegade on olnud p\u00f5hjus, miks asi ei ole \u00e4ra kustunud. Igasuguste reformidega ei ole pesuveega last v\u00e4lja visatud. Kuni selleni v\u00e4lja, et me oleme endiselt oma majas ja meil ei ole ruumide broneerimise s\u00fcsteemi ning meil ei ole disainereid, kes kaebavad kohtusse, kui me seina peal nende sisekujunduse mingisuguse asjaga \u00e4ra rikume. Ei ole oldud v\u00e4ga kelluusku. Siin on selline loominguline \u00f5hkkond. Siin majas on kogu aeg crazy loomelaagri atmosf\u00e4\u00e4r, kus iga nurga peal v\u00f5ib toimuda m\u00f5ni stseen. Muidugi ka see, et enamik Eesti teatritegijaid siit koolist tulnud ja juba \u00f5pingute ajal tehakse tihedat koost\u00f6\u00f6d teatritega, diplomilavastused s\u00fcnnivad p\u00e4ris teatrites.<\/p>\n

Lisaks sellele, et m\u00e4rts on teatrikuu, on see ka noore vaataja teatrikuu. Sellega seoses on mitmed teatrid algatanud kampaaniaid, mille ajal saavad noored osta teatripileteid tavap\u00e4rasest soodsama hinnaga. \u00dclej\u00e4\u00e4nud ajal aastas on teater aga pigem k\u00e4ttesaadav j\u00f5ukamale publikule. Kui siia lisada ka haridus- ja teadusministeeriumi seatud piirangud koolidele, mis puudutavad muuseumide ja teatrite k\u00fclastamist, siis kas n\u00e4ete koolijuhina ohtu, et me suretame kogemata nii publiku kui ka teatritegijate j\u00e4relkasvu v\u00e4lja?<\/p>\n

See on juba poliitiline teema. See on trend, mis ei ole ainult teatris. Alustavale noorele on ka kinnisvara palju raskemini k\u00e4ttesaadav kui minu ajal, kuigi heaolu on suurem. T\u00f6\u00f6turule p\u00e4\u00e4semine l\u00e4heb aina raskemaks. Ja n\u00fc\u00fcd tekib selline kihistumine, teatripileti hind muudkui kasvab ja kui tudengil on valida, kas ma suudan k\u00fcmme s\u00f6\u00f6gikorda panna \u00fche teatripileti alla, siis ma kardan, et see ei ole v\u00f5imalik. Ma ei m\u00e4leta, kes seda \u00fctles, aga kui me tahame tegelikult demokraatiat ja v\u00f5rdseid v\u00f5imalusi kultuurile ligip\u00e4\u00e4suks hoida, siis teatripilet peaks maksma sama palju kui \u00fcks hamburger. Viis eurot. Meil on viisk\u00fcmmend ja pole saada ka.<\/p>\n

Nii et selles m\u00f5ttes on see k\u00fcll v\u00e4ga suur ohum\u00e4rk. Mul ei ole selle vastu midagi, et teater raha teenib, see on \u00e4ge, ja kapitalismist paremat s\u00fcsteemi me ei ole kahjuks leiutanud ega vist leiuta ka. Aga me peaksime kuidagi niimoodi reguleerima, et v\u00e4hemalt eos oleks meil \u00fchiskonnas v\u00f5rdsed v\u00f5imalused. Ja just eesti kultuuri v\u00e4iksuse juures, kui me juba rahastame seda k\u00f5ike maksumaksja raha eest, siis saaks kuidagi nii, et v\u00e4hemalt erikaasused teha, et need noored p\u00e4\u00e4seksid teatrisse.<\/p>\n

Mart Koldits Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Praegu ju on kooligruppidel on enamasti mingid grupisoodustused teatrites ehk kui terve klassiga minna, siis on pilet pisut k\u00e4ttesaadavam. Ja kui peres ei armastata teatris k\u00e4ia, siis v\u00e4hemalt kool on seda pakkunud.<\/p>\n

See ongi koht, kus p\u00f5rkuvad ideaalid ja p\u00e4ris elu. Meil peab toimima \u00f5igusriik ja siin tekib paradoksaalne olukord. Kui Eestis on seadusega ette n\u00e4htud, et keskharidus peab olema tasuta, siis tekib k\u00fcsimus, kas ja kuidas saab kool k\u00fcsida raha tegevuste eest, mis on osa \u00f5ppet\u00f6\u00f6st. Seal tekivad \u00f5iguslikud k\u00e4\u00e4rid.<\/p>\n

\u00dcks v\u00f5imalik lahendus oleks see, et teatrid pakuvad koolidele teatud hulga pileteid tasuta ja riik kompenseerib selle teatritele kuidagi. Ehk koolid saaksid oma klassidega ikka teatris k\u00e4ia, aga rahastus ei tuleks otse \u00f5pilastelt, sest probleem on reaalne \u2013 t\u00e4nap\u00e4eval on ka see risk, et ministeerium kaevatakse kohtusse. Minister peab tagama, et lahendus oleks juriidiliselt korrektne ja kohtuk\u00f5lblik. Praegu ongi tekkinud selline kahvel, mis vajab lahendamist. On v\u00e4ga oluline, et \u00f5pe ei toimuks ainult klassiruumis. Teater, muuseum \u2013 need k\u00f5ik toetavad \u00f5ppimist ja ka vaimset tervist. See on v\u00e4ga suur osa haridusest.<\/p>\n

“\u00dcks v\u00f5imalik lahendus oleks see, et teatrid pakuvad koolidele teatud hulga pileteid tasuta ja riik kompenseerib selle teatritele kuidagi. Ehk koolid saaksid oma klassidega ikka teatris k\u00e4ia, aga rahastus ei tuleks otse \u00f5pilastelt.”<\/p>\n

Aga tulles tagasi lavakunstikooli juurde: milline on teie kooli roll t\u00e4nap\u00e4eval? Mis on teie peamine eesm\u00e4rk ajaks, mil tudengid siit lendu lasete?<\/p>\n

Taasiseseisvunud aastate jooksul on see pilt muutunud v\u00e4ga mitmekesiseks. Samamoodi on eurointegratsiooni ning Euroopa teatri- ja kultuuriarengutega muutunud ka noorte haridusv\u00f5imalused v\u00e4ga mitmekesiseks, on v\u00f5imalik minna v\u00e4lismaale erinevates vormides \u00f5ppima. Mina n\u00e4en, et meie kooli peamine roll on just see, et me ei tohi proovidagi \u00f5petada k\u00f5iki teatrivorme ja -v\u00f5imalusi. Seda lihtsalt ei j\u00f5ua. Meie \u00fclesanne on hoida fookust. Lihtsustatult \u00f6eldes anda n\u00e4itlejatele ja lavastajatele s\u00fcsteemne metoodika, et nad suudaksid teha draamateatrit. Sealt edasi peab iga\u00fcks ise arenema \u2013 meil on magistriprogrammid eri teatrisuundadega, partner\u00fclikoolid, workshop’id ja v\u00f5imalus minna hoopis etenduskunsti skeenele. Aga bakalaureuse\u00f5pe t\u00e4hendab seda, et meie anname k\u00f5ik, et sa \u00f5piksid ja arendaksid endas neid v\u00f5imeid ja oskusi, mida on vaja draamateatris nii lavastades, dramaturgina t\u00f6\u00f6tades kui ka n\u00e4itlejana.<\/p>\n

See p\u00f5hibaas on suhteliselt universaalne: lavaloleku kohalolu saavutamine, mis on \u00fcksk\u00f5ik millises teatrivormis oluline. Samamoodi lavastajana etenduse komponeerimine, loo jutustamine, loo t\u00f5lgendamine: kuidas lugude v\u00f5i dramaturgia kaudu maailmaga suhestuda. See j\u00e4\u00e4b meie fookusesse ja me oleme selles ennast n\u00fcanssideni arendanud.<\/p>\n

Milline t\u00e4nap\u00e4eva noor teatritegija on, kes siin koolis \u00f5pib? Millised inimesed nad on? Muidugi on v\u00e4ga raske seda \u00fche m\u00f5\u00f5duga l\u00fc\u00fca, aga kindlasti on mingid tendentsid, mida saab v\u00e4lja tuua.<\/p>\n

Nad on julged, loomingulised, hullud \u2013 see on alati \u00e4ge. Ma arvan, et see on ka p\u00f5hip\u00f5hjus, miks inimesed siin t\u00f6\u00f6tavad ja miks siia tulla tahetakse. Loomingulised noored, kellel on purakas sees \u2013 enam paremat elumootorit ei ole.<\/p>\n

V\u00f5ib-olla see, mis neid eristab ja mida olen rohkem m\u00e4rkama hakanud, on mingisugune sotsiaalse \u00f5igluse taju, tundlikkus maailma eba\u00f5igluse suhtes. See on viimasel ajal rohkem esile tulnud. Seesama noorte ligip\u00e4\u00e4s. Samas on neil ka mingi tervem\u00f5istuslikkus. Nad ei saa enam olla nii naiivsed, nagu meie omal ajal olime \u2013 et tuleme, teeme revolutsiooni ja nii on \u00f5ige ja naa on vale, nagu vanad teevad. Nemad on juba \u00fcles kasvanud teadmises, et \u00fchte ja sama olukorda saab v\u00e4ga erinevalt n\u00e4ha. Nad on nende erisuste keskel \u00fcles kasvanud. See t\u00e4hendab, et nad on ettevaatlikud iseenda t\u00f5e kuulutamisel \u2013 nad teavad, et see, mis mulle tundub t\u00f5ene v\u00f5i loomulik, ei pruugi seda olla. Minu p\u00f5lvkond j\u00f5udis selleni v\u00f5ib-olla hiljem. Noorena arvati ikka, et tead, mis on \u00f5ige ja mis on vale.<\/p>\n

Milline on nende t\u00f6\u00f6kultuur?<\/p>\n

Meie koolis loome selle t\u00f6\u00f6kultuuri ise. Siin on selge ootus ja n\u00f5ue, et t\u00f6\u00f6tatakse p\u00fchendunult ja koos, teater lihtsalt ei toimi teisiti, see on kollektiivne kunst. Tudengid ootavad seda ka \u00fcksteiselt, sest vastasel juhul ei saa t\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n

Ja see ongi seesama teema, mille sa t\u00f5statasid \u2013 t\u00e4nap\u00e4eva individuaalne kultuur. Nii kummaline kui see ka ei ole, aga mina n\u00e4en \u2013 ja ma olen muidugi ka vastava generatsiooni esindaja \u2013, et just kollektiivsus v\u00f5imestab indiviidi, mitte see, et indiviid sulgub oma maailma ja n\u00f5uab endale eri\u00f5igusi. Indiviid ei arene mitte eraldudes, vaid teistega koos t\u00f6\u00f6tades, \u00fcksteist toetades ja \u00fcksteisele vastu m\u00e4ngides. Indiviid vs. grupp vastandus on v\u00f5ib-olla praegu natuke paigast \u00e4ra, sest just grupis olemine annab indiviidile v\u00f5imaluse ennast k\u00f5ige rohkem v\u00e4ljendada.<\/p>\n

Jah, ja ka dialoogi tekkimiseks on rohkem kui \u00fcht inimest vaja.<\/p>\n

V\u00f5ib isegi veel kaugemale minna ja \u00f6elda, et inimese mina tekibki dialoogis. Meis kohtuvad erinevad h\u00e4\u00e4led: meie enda kogemused, teiste inimeste m\u00f5tted, haridus, kultuur, isegi ajaloolised traumad. K\u00f5ik need m\u00f5jutavad seda, kes me oleme. Ehk me ei ole kunagi t\u00e4iesti \u00fcksik indiviid, vaid meis on alati koos erinevad kihid ja m\u00f5jud.<\/p>\n

Mart Koldits Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Mida tudengid teile nende aastate jooksul \u00f5petanud on?<\/p>\n

Maailmast arusaamist ja selle tunnetamist, mis maailmas toimub. Ma ise vist ei orienteeruks maailmas \u00fcldse, kui see uus p\u00f5lvkond ei n\u00e4itaks mulle, ei seletaks ega annaks mulle seda tunnetust, mis \u00f5ues tegelikult toimub. See \u00f5petaja ja \u00f5pilase suhe on vastassuunaline.<\/p>\n

Kui me juba kultuuri ja hariduse rahastamisest r\u00e4\u00e4kisime, siis \u00fcks teema, mida aeg-ajalt ikkagi armastatakse t\u00f5statada, on see, et Eestis on kaks teatrikooli. K\u00fcsitakse, kas m\u00f5lemat on ikkagi m\u00f5istlik \u00fclal pidada ja \u00e4kki toodetakse n\u00e4itlejaid \u00fcle. Mida teie sellistest s\u00f5nav\u00f5ttudest arvate? Kas meil on kahte teatrikooli vaja?<\/p>\n

See k\u00fcsimuse t\u00f5status on imelik \u2013 kaks teatrikooli. Teatrit on ju v\u00e4ga erinevat. Minu arvates on nii, et kuna eksisteerib v\u00e4ga palju erinevaid teatri\u017eanre ja -tehnikaid, siis meil ei tohiks olla kahte \u00fchesugust teatrikooli, kus \u00f5petatakse sama asja. Kui Viljandis on lihtsalt lavakunstikooli koopia, siis on probleem. Omal ajal olid nad v\u00f5ib-olla kahtlaselt sarnased, aga minu arusaamist m\u00f6\u00f6da on nad \u00fcritanud n\u00fc\u00fcd minna rohkem etenduskunsti poole, olla interdistsiplinaarsemad ja liikuda teises suunas. Kui nad nii teevad, siis ma arvan k\u00fcll, et see on v\u00e4ga vajalik ja \u00f5ige. Ma soovin Ivar P\u00f5llule (T\u00dcVKA erialajuht – toim) j\u00f5udu, sest kui ta suudab seal oma liini kehtestada, siis see on v\u00e4ga hea, et ka v\u00e4ljaspool Tallinna saab sellist k\u00f5rgharidust omandada, juba regionaalpoliitiliselt on see oluline.<\/p>\n

Statistika on ka pull asi. Meie koolis saab k\u00fcll \u00fcle 90 protsendi kohe professionaalset t\u00f6\u00f6d, suisa palgale, hakkavad lajatama. Ma ei tunne kuskilt otsast, et oleks mingit \u00fcletootmist, eriti v\u00f5rreldes muu maailmaga, kus ainult paar protsenti n\u00e4itlejatest ja lavastajatest saab \u00fcldse mingil kujul erialast t\u00f6\u00f6d teha. Aga ma ei tea, mis see protsent Viljandi l\u00f5petajate hulgas on ja kuidas teater tulevikus muutub, milliseid teatriorganisatoorseid vorme juurde tekib.\u00a0<\/p>\n

Kui palju te j\u00e4lgite seda, et tudengid p\u00e4rast kooli l\u00f5petamist ikkagi t\u00f6\u00f6le saaksid? Ma ei m\u00f5tle ainult suuri teatreid, meil ju ka v\u00e4iksemaid truppe.<\/p>\n

Eks ma teen viimasel kursusel sellist kosjamoori t\u00f6\u00f6d ja proovin neid m\u00fc\u00fca.<\/p>\n

Ehk siis see on oluline.<\/p>\n

Jah. Ma tahan, et meie vaev, mis me siin \u00fcle elame, raisku ei l\u00e4heks ja nad saaksid v\u00f5imaluse. Kui nad saavad t\u00f6\u00f6le, saavad praktikat ja siis otsustavad, et nad l\u00e4hevad muule alale, siis see ei ole \u00fcldse mingi probleem. Aga see, kui nad tahaksid draamateatris n\u00e4idelda ja teha, aga neil ei teki seda v\u00f5imalust, siis selle olukorra vastu ma proovin nii palju teha, kui v\u00f5imalik ja ma oskan.<\/p>\n

Kuidas praegu seis on: kas k\u00f5ik on teatrite peale laiali jagatud?<\/p>\n

No peaaegu. Vahepeal oli minu arvutuste ja suhtlemise j\u00e4rgi tunne, et k\u00f5ik saavad ilusti, aga siin olukord kogu aeg muutub. Ma n\u00fc\u00fcd viimast hetkeseisu ei tea. \u00dchel-kahel oli \u00e4rev hetk, kas ta saab. Tahaks k\u00fcll, et k\u00f5ik ikkagi saaks kohe v\u00e4hemalt paar aastat paugutada. Siis tehku, mis tahavad.<\/p>\n

Kas suured riigiteatrid pakuvad veel noortele huvi? Vahepeal tundus, et neile tekkis selline tolmune maitse juurde ja lahedam oli midagi v\u00e4iksemat teha.<\/p>\n

Natuke vahepeal nagu oli seda, aga n\u00fc\u00fcd ma \u00fctleksin selle minu kursuse n\u00e4itel, et meil l\u00e4heb neid igale poole \u2013 P\u00e4rnusse, Rakverre, Draamateatrisse, Vanemuisesse. Ei tunne, et keegi v\u00e4ga mossitaks. Elukoha vahetamine on m\u00f5nele lihtsalt kuratlikult raske, sest palk on nii v\u00e4ike ja kuidas sa seal hakkama saad. Kooli l\u00f5pp on alati v\u00e4ga \u00e4rev aeg olnud: kas saan t\u00f6\u00f6d, kui palju seda t\u00f6\u00f6d saab, kus ma \u00fcldse elan, mismoodi. Ja siis k\u00f5ik muutub su elus. Kooli l\u00f5pp on sama suur muutus kui kooli algus. Su elus k\u00f5ik muutub.<\/p>\n

Te olete n\u00fc\u00fcd kahe kursuse juhendaja olnud.<\/p>\n

Esimene oli Anne T\u00fcrnpuga kahasse. Pigem oli Anne T\u00fcrnpu see l\u00f5puboss.<\/p>\n

Kui palju te juhendajana muutunud olete? Kas oskate v\u00f5rrelda seda, milline \u00f5ppej\u00f5ud te alguses olite ja milline n\u00fc\u00fcd olete?<\/p>\n

Ise on seda raske \u00f6elda, peaks tudengite k\u00e4est k\u00fcsima. Eks ma proovin t\u00e4psemaks muutuda, et ei teeks t\u00fchja t\u00f6\u00f6d ja ei kurnaks tudengeid asjatult. Kuna oled kogenud, m\u00f5tled rohkem l\u00e4bi. Isiksusena olen v\u00f5ib-olla natuke reserveeritum kui esimese lennu ajal. Siis olin noorem ka, ei olnud v\u00f5ib-olla nii suurt p\u00f5lvkonnavahet. Maailm on veel rohkem muutunud ja see n\u00f5uab rohkem pingutust, et aru saada, mis toimub, ja tuvastada see koht, kus minu arusaamad maailmast on nii-\u00f6elda aegunud.<\/p>\n

Mis on teie jaoks k\u00f5ige t\u00e4htsam m\u00e4rks\u00f5na, mida te oma tudengitele teatri kohta kohe \u00f5petate?<\/p>\n

Oma tuumoskused, mida me siin neli aastat \u00f5pime ja aina s\u00fcgavamate n\u00fcanssideni sellest aru saame, on iseenda t\u00e4helepanu juhtimise kunst. Sa juhid iseenda t\u00e4helepanu: kuhu sa p\u00f6\u00f6rad oma t\u00e4helepanu, kus sa seda hoiad, mis eesm\u00e4rgiga sa hoiad. Ja siis see, mis sealt tulema hakkab, kuidas sa selle pealt s\u00f5idad, see k\u00f5ik hakkab pihta ikkagi iseenda t\u00e4helepanu juhtimise v\u00f5imest. See on konkreetne muskel, mida me siin koolis treenime.<\/p>\n

See on ka ju omamoodi vastuminek sellele, mis \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmas toimub. Mulle tundub, et meil on just niimoodi, et k\u00f5igil on t\u00e4helepanu viis sekundit. Et kuidas siis osata oma t\u00e4helepanu ise juhtida, mitte lasta algoritmil seda teha.<\/p>\n

Nii nagu mina viimase aja ajuteadusest aru saan, siis see, mida sa tarbid ja oma ajuga teed, kujundab sinu aju. Kui sa vaatad kassivideoid, siis need \u00fchendused, mis sinu ajus tekivad t\u00e4nu kassivideotele, iga kord aina arenevad. Nii et sa n\u00e4ed neid totaalsemalt ja tahad neid rohkem vaadata. P\u00f5him\u00f5tteliselt allub see k\u00f5ik sellele, et algoritm otsustab. Ma ei ole kindel, kas me tegelikult tahame, et mu ajus areneks kassivideote vaatamise oskus. See tuleb\u00a0 ju millegi muu arvelt. Ka meie t\u00e4helepanu on piiratud ressurss. Ma tahan teadlikult suruda ennast kuhugi mujale.<\/p>\n

V\u00f5ib-olla see ongi see, mida sa k\u00fcsisid, mis seda erilist aurat siin koolis \u00fcleval hoiab: inimesed alateadlikult tajuvad, et me oleme praegu algoritmide orjad ja need algoritmid lahustavad minu isiksust v\u00f5i minu vaimuseisundit. L\u00fclitaks ekraanid v\u00e4lja, oleks kohal ja vaataks \u00fcksteisele otsa samas ruumis. V\u00f5ib-olla just selle v\u00f5imekusega inimesed on tulevikus aina vajalikumad ja inimesed hakkavad seda rohkem igatsema. Kultuur kogu aeg tasakaalustab ennast: kui kuskil tekib \u00fcledoos, siis tekib vastudoos. \u00c4\u00e4rmuslus s\u00fcnnitab \u00e4\u00e4rmust, vahet ei ole, kas see on vasak- v\u00f5i parempoolne.<\/p>\n

” \u00c4\u00e4rmuslus s\u00fcnnitab \u00e4\u00e4rmust.”<\/p>\n

Mis on lavakunstikooli juhtimises teie jaoks k\u00f5ige suuremad v\u00e4ljakutsed olnud nende pea viie aasta jooksul?<\/p>\n

\u00dcks on kindlasti see, et tudengite erisusega arvestada nii palju kui v\u00f5imalik, sest nad on ikkagi isiksused ja seal tuleb ikkagi vastu tulla. Teine on hoida siin majas tasakaalupunkti eri teatrip\u00f5lvkondade ja maitsete vahel \u2013 et inimesed, kellel on erinev arusaam teatrist ja p\u00f5him\u00f5tetest, oleksid ikkagi \u00fches paadis ega hakkaks \u00fcksteisele vastu t\u00f6\u00f6tama.<\/p>\n

Ja mis on k\u00f5ige rohkem r\u00f5\u00f5mu pakkunud?<\/p>\n

Tudengid! See on lihtne vastus. Need hullud on vahel ikka nii lahedad.<\/p>\n

J\u00e4rgmine n\u00e4dal jagatakse v\u00e4lja teatriauhinnad. Kui te vaatajana teatris k\u00e4ite, siis mida teie teatrist otsite? Kas meie teatrimaastik on piisavalt mitmekesine, et k\u00f5igile leidub seal midagi?<\/p>\n

Mitmekesisuse \u00fcle n\u00fc\u00fcd k\u00fcll kurta ei saa. Saab ikka igasuguseid asju n\u00e4ha, kui oskad k\u00e4ia. Mida mina teatrist ootan? Ma olen selle koha pealt vist vanamoodne. Kunst on minu jaoks ikkagi spetsiifiline elu tunnetamise vahend, mida n\u00e4iteks teadus v\u00f5i inseneeria ei saa mulle anda. Ma ei tea, kui suur on IT maailmas hetkel suurima infomahutavusega m\u00e4lukaart, aga ma tean, et kunstiline kujund on ikkagi kordades suurema mahutavusega. Miks? Sellep\u00e4rast, et kunstiline kujund v\u00f5imaldab mulle edasi anda kogemust, mitte teadmist. Ma vaatan ikkagi mingit p\u00f5rutavat kogemust.<\/p>\n

Parim lause, mida ma kuulnud olen, on see, mis Franz Kafka kunagi \u00fctles: “Kunst on kirves meie hinges j\u00e4\u00e4tunud mere jaoks.” Ja n\u00e4iteks Raineri Sarneti “Hamletis” ma selle kirvek\u00f5ma sain \u2013 et ma kuulen, et selle\u00a0 j\u00e4\u00e4 all on ikkagi kuskil mingi ookean oma tohutute s\u00fcgavustega…<\/p>\n

Mart Koldits Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Kas ei igatse rohkem lavastada?<\/p>\n

Praegu mul ei ole lihtsalt ressurssi, ei energilist ega ajalist, sest koolielu on nii mahukaks l\u00e4inud. Selles m\u00f5ttes ei igatse ka. Praegu tundub, et ma ei tahagi tihemini lavastada kui kord paari aasta jooksul. Aga ma arvan, et \u00fchel hetkel hakkan j\u00e4lle. Mul on juba v\u00e4iksed m\u00f5tted ja teatritega ka m\u00f5ned jutud. Eks n\u00e4eb, ma ei kiirusta. Pean kogu aeg valikuid tegema, et l\u00e4bi ei p\u00f5leks. Multitasking p\u00f5letab mind v\u00e4ga l\u00e4bi, see ei t\u00f6\u00f6ta minu jaoks. Pean selgelt otsustama: n\u00fc\u00fcd keskendun sellele, siis sellele.<\/p>\n

Kuigi 32. lennu l\u00f5puaktuseni on veel m\u00f5ned kuud j\u00e4\u00e4nud ja k\u00f5ne kirjutamiseks on veel aega k\u00fcll, siis mis on need s\u00f5nad, millega te oma lennu tahate siis turvaliste kooliseinte vahelt v\u00e4lja saata?<\/p>\n

See on n\u00fc\u00fcd k\u00fcll k\u00fcsimus! (Naerab) T\u00f5en\u00e4oliselt selleks hetkeks, kui see aeg k\u00e4tte j\u00f5uab, m\u00f5tlen mingid teised s\u00f5nad, aga kui praegu proovida\u2026 No ma ei tea, ma natuke ikka muretsen nende p\u00e4rast, sest maailm on nii \u00e4rev ja kas nad jaksavad ja saavad hakkama. Ma tahaks neile praegu edasi anda m\u00f5tte, et kui sul on \u00e4rev aeg, sind valdab hirmuhoog v\u00f5i masendus, tunned ennast nagu m\u00f5ttetu s\u00e4ga, keegi kritiseerib ja kogu see valu, siis sind aitab see, kui vaatled seda tunnet uudishimuga. Nagu Nietzsche olevat \u00f6elnud: “Iga valu on s\u00fcnnivalu.”<\/p>\n

See on v\u00e4ga ilus m\u00f5te.<\/p>\n

<\/p>\n

Kultuuriportaali intervjuusari “ID” v\u00f5tab igal p\u00fchap\u00e4eval fookusesse \u00fche huvitava kultuuritegelase ja vaatab koos temaga Eesti kultuurimaastikku.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00e4rtsi l\u00f5puni toimub lavakunstikoolis bakalaureuseastme n\u00e4itlejaeriala avalduste vastuv\u00f5tt, lavastaja- ja dramaturgierialale kandideerijad pidid oma avaldused esitama juba jaanuari…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":135085,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,26412,4125,34,36,31,32,21,28,29,52483,59350,59349,18343,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-135084","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-muusika-ja-teatriakadeemia","tag-emta","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lavaka-32-lend","tag-lavakas","tag-lavakunstikool","tag-mart-koldits","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116271627874604326","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/135084","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=135084"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/135084\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/135085"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=135084"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=135084"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=135084"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}