![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3269185hf8ect24.jpg\"\/)
“Hommik Anuga” Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n\u00dclekaaluliste inimeste eluviisi ja kogemusi uurinud sotsioloog Riina Raudne r\u00e4\u00e4kis saates “Hommik Anuga”, et mugav elu ja toidukeskkond on loonud olukorra, kus \u00fclekaalu v\u00e4ltimine on v\u00e4ga suur t\u00f6\u00f6 v\u00f5i t\u00e4ielik ime. Raudne t\u00f5des, et oluline sekkumisaeg on lapse kooliminek ja esimesed kooliaastad.<\/p>\n
“See oli koost\u00f6\u00f6projekt \u00fche ravimifirmaga, kes \u00fchtlasi toob turule Semaglutiidi ehk kaalulangetust toetavaid ravimeid,” \u00fctles Tartu \u00dclikooli TeamPerMed Personaalmeditsiini Keskuse direktor Riina Raudne, kes uuris \u00fclekaaluliste inimeste eluviisi ja kogemusi.<\/p>\n
“Me teame kvantitatiivselt, kuidas \u00fclekaal kasvab, mis vanusegruppides, aga kuidas sellega elada, mis tundeid ja probleeme see tekitab, mida oleks inimestel vaja, mis v\u00f5iks aidata, seda me ei ole kasutajatelt kuulnud. Teiselt poolt r\u00e4\u00e4kisime ka meditsiiniteenuse pakkujatega, mida nemad n\u00e4evad oma \u00fclekaaluliste patsientide hulgas,” t\u00f5i Raudne v\u00e4lja.<\/p>\n
Uuringu k\u00e4igus tuli v\u00e4lja naiste ja meeste kogemuse erinevus. “Naised kirjeldasid, et nemad hakkasid saama negatiivset tagasisidet oma kaalule v\u00e4ga varajases eas, juba enne kooli ja v\u00e4ga sageli oma pereliikmete poolt, sageli pere teistelt naistelt. Koolis neid kiusati teiste laste poolt. Paljudel oli see kogemus, et ta oli ainuke \u00fclekaaluline laps oma klassis,” t\u00f5des Raudne.<\/p>\n
V\u00e4ikesed \u00fclekaalulised poisid said aga positiivset tagasisidet, et nad s\u00f5id nii palju ja kasvasid nii kiiresti. “Emad, t\u00e4did, onud olid v\u00e4ga r\u00f5\u00f5msad,” lisas Raudne. “Poistel oli \u00fclekaalulisega seoses positiivne narratiiv, t\u00e4iskasvanuna oli neil pigem see, et meditsiini poolt ei oldud neile \u00f6eldud, et nad on \u00fclekaalulised.”<\/p>\n
Uuringus osalenud inimesed kirjeldasid oma kogemusi 1980. aastatel, aeg on n\u00fc\u00fcd palju edasi liikunud “Varem olid peredel kindlad s\u00f6\u00f6giajad kolm korda p\u00e4evas, sul ei olnud v\u00f5imalust vahepeal pidevalt sn\u00e4kke osta ja s\u00fc\u00fca. T\u00e4nap\u00e4eval j\u00e4\u00e4b liikumisv\u00f5imalusi kogu aeg v\u00e4hemaks, auto viib meid igale poole ja me hindame mugavat elu.”<\/p>\n
“Hommik Anuga” Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
K\u00f5ik need pisikesed asjad on loonud keskkonna, mis on paksuks minemist pigem soodustav keskkond. “Mu kolleegid teadlased on t\u00f5statanud selle k\u00fcsimuse, et sellises keskkonnas mitte \u00fclekaalu minna on v\u00e4ga suur t\u00f6\u00f6 v\u00f5i t\u00e4ielik ime. Pigem on loogiline, et me k\u00f5ik l\u00e4hme \u00fclekaaluliseks.”<\/p>\n
Laste toitumist on vanematel raske hallata, kui lapsed kooli l\u00e4hevad. “V\u00e4ga ohtlik koht trajektooride m\u00f5ttes ongi see, kui lapsed kooli l\u00e4hevad ja nende kaks-kolm esimest kooliaastat. Kuidas see istuv eluviis sinna tuleb. Peale koolip\u00e4eva ei suuda vanem lapse toidukeskkonda enam kontrollida, lapsed ostavad kooliteel igasuguseid asju. Vanemad on kaua t\u00f6\u00f6l, lastel on ekraaniaega rohkem,” t\u00f5i Raudne v\u00e4lja.<\/p>\n
Toidukeskkond on v\u00e4ga palju muutunud. “Kooli minnes v\u00e4ga paljudel juhtudel \u00fclekaal kasvab, ja see on sekkumiskoht, millega me praegu adekvaatselt ei tegele. Kahjuks on \u00fclekaalulisus muutumas normiks,” t\u00f5des Raudne. “See epideemia on veel noorev\u00f5itu. Kui sa l\u00e4hed enne k\u00fcmnendat aastat suurde \u00fclekaalu, siis t\u00f5en\u00e4osus sealt v\u00e4lja tulla on h\u00e4sti palju v\u00e4iksem ja ka h\u00e4sti raske.”<\/p>\n
Ta t\u00f5i v\u00e4lja, et on juba v\u00e4ga suur vahe, kas sul on aias batuut v\u00f5i mitte. “Me peame v\u00f5imaldama lastele liikumisr\u00f5\u00f5mu.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00dclekaaluliste inimeste eluviisi ja kogemusi uurinud sotsioloog Riina Raudne r\u00e4\u00e4kis saates “Hommik Anuga”, et mugav elu ja toidukeskkond…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":135183,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,56227,23,24,22,7926,20,30],"class_list":["post-135182","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-riina-raudne","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-ulekaal","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116272280607197079","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/135182","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=135182"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/135182\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/135183"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=135182"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=135182"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=135182"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}