Lugeja v\u00f5iks algatuseks teha l\u00e4bi kaks m\u00f5tteharjutust. Esiteks, vaata enda \u00fcmber ringi ja leia midagi, mis ei ole loodud inseneride poolt. Teiseks, vali \u00fcks ese ja p\u00fc\u00fca m\u00f5ttes nimetada nii palju probleeme, mis v\u00f5ivad sellega tekkida, kui suudad.<\/p>\n
Need kaks m\u00f5tteharjutust on sageli insenerieetika \u00f5ppe alguspunktideks. Esiteks \u00fcmbritseb meid inseneride loodud maailm. Teiseks on probleemid, mida \u00fcli\u00f5pilased m\u00e4rkavad, v\u00e4ga pragmaatilist laadi. Sageli satub \u00fcli\u00f5pilasele k\u00f5ige sagedamini k\u00e4tte mobiiltelefon. Probleemid, mida m\u00e4rgatakse, on seotud seet\u00f5ttu just selle kasutusmugavusega. Telefon l\u00e4heb katki, saab t\u00fchjaks, on vana v\u00f5i k\u00f5ik funktsioonid ei t\u00f6\u00f6ta.<\/p>\n
Viimasel ajal on ilmunud mitmeid artikleid, kus osutatakse vajadusele tarkade ja nutikate inseneride j\u00e4rele. Ando Leppiman<\/a> kirjeldab head inseneri kui sillaehitajat teaduse ja praktilise elu vahel. Artiklites nimetatakse v\u00e4ljakutsetena tehnoloogilist arengut, keskkonnam\u00f5jusid, \u00fchiskonna heaolu ja \u00fcldistatult kestliku arengu eesm\u00e4rke.\u00a0<\/p>\n Kirjutan kahe k\u00e4ega alla Fjodor Sergejevi<\/a> seisukohale, et “insenerid ei ole ainult tehnilised eksperdid, vaid loovad probleemilahendajad, kes suudavad kohaneda ja m\u00f5elda kastist v\u00e4lja” ning Aleksandr Timofejevi<\/a> m\u00f5ttele, et\u00a0 “enne lahenduste v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamist tuleb s\u00fcgavalt m\u00f5ista probleemi konteksti ja kasutaja vajadusi”. Vastamata on aga k\u00fcsimus, kuidas peaks \u00fcli\u00f5pilane \u00f5ppima kastist v\u00e4lja m\u00f5tlema v\u00f5i probleemi konteksti m\u00f5istmist.\u00a0<\/p>\n Eeskujud teevad rohkem<\/p>\n Olen teist m\u00f5tteharjutust korranud erinevate inseneri\u00f5ppe tudengitega. Tulemus on iga kord sama. Kirjeldatakse vaid seda, millega ollakse kokku puutunud ja mis tekitab mingi asja juures isiklikku ebamugavust. Selle pinnalt ei teki oskust n\u00e4ha inseneeria ees seisvaid probleeme laiemate ja sageli nurjatutena (wicked).<\/p>\n Nurjatute probleemide puhul pole v\u00f5imalik \u00f5iget vastust \u00e4ra \u00f5ppida, vaid tuleb pidevalt kaaluda \u00fchiskondlikke, keskkondlikke, majanduslikke, aga sageli ka organisatsioonilisi ja professionaalseid aspekte. Just selliste teemade tutvustamise ja anal\u00fc\u00fcsimisega tegeleb insenerieetika. Samas ei teki insenerieetiline kaalutlemisoskus iseenesest. Seda tuleb \u00f5ppida ja \u00f5petada.<\/p>\n Tallinna Tehnika\u00fclikooli v\u00f5rdlus\u00fclikoolidena on nimetatud<\/a> M\u00fcncheni Tehnika\u00fclikooli, ETH Z\u00fcrichit, Delfti Tehnika\u00fclikool ja Aaltot Soomes. K\u00f5iki neid \u00fclikoole iseloomustab tugev inseneri- ja tehnoloogiaeetika uurimine ja \u00f5petamine. M\u00fcncheni tehnika\u00fclikoolis loodi juba 2019. aastal tehisintellekti eetika uurimisinstituut<\/a>, mis on \u00fcks esimesi omasuguste seas. ETH Z\u00fcrichil on eraldi eetikamaterjalide platvorm<\/a> ning Delfti tehnika\u00fclikoolil on oma insenerieetika ja tehnoloogiafilosoofia veebilehek\u00fclg<\/a>.\u00a0<\/p>\n Aalto \u00fclikool pakub lisaks uuringueetika ja \u00e4rieetika \u00f5ppele mitmeid kursusi, kus p\u00f5imuvad teadus, tehnoloogia, digiinnovatsioon ja eetika. Ilmselt ei ole vajadust lisada, et eetika uurimine ja \u00f5petamine<\/a> on lahutamatu osa MIT-i (Massachusetts Institute of Technology) tegevustest. K\u00f5ige tuntum on ehk autonoomsetes s\u00fcsteemides moraaliotsuste tegemise uurimine<\/a>, mis m\u00f5jutab n\u00e4iteks ises\u00f5itvate autode loomist.\u00a0<\/p>\n Selleks, et olla professionaalne insener, on vaja ka vastavaid teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Insenerieetika tegelebki inseneride hoiakutega. Tallinna Tehnika\u00fclikoolis on eetikakursus kohustuslik neljal \u00f5ppekaval inseneriteaduskonnas ja nendele tudengitele, kes l\u00f5petavad \u00fclikooli insenerikutsega. Samas on see vaid v\u00e4ike osa nendest \u00fcli\u00f5pilastest, kes hakkavad tulevikus t\u00f6\u00f6le inseneridena, olgu siis kutsetunnistusega v\u00f5i ilma.\u00a0<\/p>\n Kui insener seisab eetilise dilemma ees, millistest p\u00f5him\u00f5tetest oma professionaalses tegevuses l\u00e4htuda, peaks talle olema toeks insenerieetika koodeks. Koodeks on tavap\u00e4raselt tugeva professionaalse identiteedi formuleering ja eeldatavate hoiakute s\u00f5nastus. Eesti inseneride koodeks<\/a> v\u00f5eti vastu 1989. aastal ja seda pole tollest ajast muudetud. \u00dcli\u00f5pilased pole sellest tavaliselt aga midagi kuulnud.<\/p>\n Kui tahetakse osutada arsti, advokaadi v\u00f5i ametniku sobimatule k\u00e4itumisele, viidatakse sageli just vastavate kutsealade eetikakoodeksile. Inseneride koodeksile osutamist probleemseid juhtumeid k\u00e4sitlevates artiklites ma ei m\u00e4leta.\u00a0<\/p>\n Inseneril peab olema keerukustaju<\/p>\n Aleksandr Timofejev j\u00f5uab oma arvamusloos j\u00e4reldusele, et “\u00fcli\u00f5pilastele saab aga anda \u00fche konkreetse soovituse, nimelt, et valikaineid valides tasub m\u00f5elda sellegi peale, kas \u00f5ppekava pakub piisaval m\u00e4\u00e4ral aineid ja praktikat, mis toetaks mitte ainult tehniliste oskuste, vaid ka majandusliku m\u00f5tlemise arendamist”.<\/p>\n Sellest soovitusest j\u00e4\u00e4vad v\u00e4lja sotsiaalsed ja keskkondlikud perspektiivid. T\u00e4ielikult on fookusest puudu tehisintellekt, selle arendamine ja rakendamine ning inimkonna tulevik. Insener peab oskama kaaluda oma tegevuse konteksti ja v\u00f5imalikke tagaj\u00e4rgi.\u00a0<\/p>\n