Eestis on s\u00fcdame-veresoonkonnahaigused endiselt peamine surmap\u00f5hjus ning selles on sageli s\u00fc\u00fcdi k\u00f5rge kolesteroolin\u00e4it, mis on ligi 60 protsendil Eesti inimestest normist v\u00e4ljas. Kolesteroolih\u00e4ireid esineb \u00fcha enam ka noortel ja naistel ning seda eriti p\u00e4rast \u00fcleminekuiga, mil suureneb m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt s\u00fcdamehaiguste risk.<\/p>\n
Lihtsustatult saab kolesterooli jagada heaks ja halvaks. Hea kolesterooli \u00fclesanne on veresooni liigsest kolesteroolist puhastada. Halb ehk LDL-kolesterool teeb vastupidist. Mida rohkem seda veres on, seda kiiremini veresooned lupjuvad ja seda suurem on s\u00fcdamehaiguste oht.<\/p>\n
“Vaadates meie laboris tehtud kolesteroolide tulemusi, mis on tegelikult ikkagi v\u00e4ga ilus l\u00e4bil\u00f5ige kogu Eesti elanikkonna kolesteroolide v\u00e4\u00e4rtustest ja mille alusel saab teha ka \u00fcldistusi, on kolesteroolid korrast \u00e4ra ligemale 60 protsendil meie juures testi teinutest, mis on tegelikult v\u00e4ga hirmutav ja m\u00f5tlemapanev tulemus. Kui vaadata, kas need k\u00f5ik on vanemad inimesed, siis sugugi mitte,” r\u00e4\u00e4kis Synlabi laboriarst Anneli Raave-Sepp.<\/p>\n
Pea kolmandikul 19- kuni 25-aastastest Eesti noortest on kolesterooliga probleeme. Statistika n\u00e4itab, et probleem puudutab \u00fcha enam ka naisi ja just neid, kes on j\u00f5udnud \u00fcleminekkuikka. Naiste puhul on halva kolesterooli j\u00e4rsk t\u00f5us seotud naissuguhormooniga \u00f6strogeen, mida toodetakse munasarjas ja mille tootmine teatud vanusest l\u00f5ppeb.<\/p>\n
“Naiste s\u00fcdamehaigused avalduvad tavaliselt kuskil kaheksa kuni 10 aastat hiljem kui meestel ja ainuke, mida me selle eest t\u00e4nada saame, ongi seesama \u00f6strogeen. Aga p\u00e4rast seda naiste s\u00fcdamehaiguste esinemise sagedus t\u00f5useb v\u00e4ga kiiresti. Ja t\u00f5esti on v\u00e4ga suur andmel\u00fcnk kogu maailma teaduses ja meditsiinis, kuidas naistel s\u00fcdamehaigused kulgevad ja mis s\u00fcmptomid on. Ei ole uuritud spetsiifiliselt, mis ravimid v\u00f5i kuidas m\u00f5juvad. Enamik uuringuid on tehtud meestel ja t\u00f5epoolest see viib sageli selleni, et naiste s\u00fcdamehaigusi avastatakse hiljem ja nad saavad ka hiljem abi,” \u00fctles naistearst Made Laanpere.<\/p>\n
Seega on teada, et naiste suremus s\u00fcdamehaigustesse t\u00f5useb p\u00e4rast seda kui \u00f6strogeen neid enam ei teeninda. Suitsetamine on s\u00fcdamehaiguste puhul samuti \u00fcks riskitegur, aga naiste puhul on see eriti k\u00f5rge.<\/p>\n
“On n\u00e4idatud, et justnimelt noortel suitsetavatel naistel on oluliselt suurem infarkti tekke risk v\u00f5rreldes samas vanusegrupis olevate meestega. Ja naistel on erip\u00e4ra, et on teatud spetsiifilisi seisundeid nagu varajane menopaus, rasedusaegne diabeet, rasedusaegne k\u00f5rgenenud verer\u00f5hk, mis k\u00f5ik suurendavad ka hilisemate s\u00fcdame veresoonkonnahaiguste tekkeriski,” lausus kardioloog Martin Serg.<\/p>\n
Halba kolesterooli kutsutakse rahvakeeli ka vaikseks tapjaks. Seda seet\u00f5ttu, et temaga ei kaasne \u00fchtegi s\u00fcmptomit ning inimene ei tunneta kuidagimoodi, et tema kolesteroolin\u00e4itajad v\u00f5ivad paigast olla.<\/p>\n
“Esimene kaebus, mis v\u00f5ib tekkida on s\u00fcdamelihasinfarkt ja seet\u00f5ttu ongi v\u00e4ga oluline, et iga\u00fcks meist teaks oma v\u00e4\u00e4rtusi ja k\u00e4iks regulaarselt kontrollis,” \u00fctles Martin Serg.<\/p>\n
“Kui inimene l\u00e4heb oma digilukku v\u00f5i terviseandmeid vaatama, siis ta v\u00f5ib vaadata, et ohhoo, mul on rohelises v\u00f5i normis kolesterooliv\u00e4\u00e4rtused, aga tegelikult need normid on v\u00e4ga individuaalsed ja selle m\u00e4\u00e4rab \u00e4ra teie oma arst. Kui me r\u00e4\u00e4gime LDL kolesterooli ehk halva kolesterooli normtasemest tervel inimesel, siis see peaks olema alla kolme mmol\/l, aga kui on s\u00fcdamehaige, kellel on p\u00e4rgarterite haigus ehk s\u00fcdame isheemiat\u00f5bi, siis seal on normv\u00e4\u00e4rtus alla 1,4 mmol\/l m\u00f5ningal juhul ka alla \u00fche,” lausus Martin Serg.<\/p>\n
Umbes \u00fchel inimesel 200-st on aga k\u00f5rge kolesterool tingitud hoopis geneetilistest p\u00f5hjustest. Suuremal osal on see aga seotud elustiili valikutega.<\/p>\n
“Me oleme tegelikult teinud v\u00e4ga suuri edusamme viimase 30 aasta jooksul s\u00fcdame veresoonkonna haiguste osas, aga endiselt on meil ikkagi tapja number \u00fcks s\u00fcdame veresoonkonnahaigused ehk see peab olema prioriteet number \u00fcks,” \u00fctles Martin Serg.<\/p>\n
Kuna tervislikud eluviisid on s\u00fcdamehaiguste ennetamisel A ja O, siis mis muud, kui jooksutossud jalga ja \u00f5ue ilma nautima.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eestis on s\u00fcdame-veresoonkonnahaigused endiselt peamine surmap\u00f5hjus ning selles on sageli s\u00fc\u00fcdi k\u00f5rge kolesteroolin\u00e4it, mis on ligi 60 protsendil…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":135618,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[61152,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,11862,28,29,11010,52636,19,25,61151,23,24,22,20,30],"class_list":["post-135617","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-anneli-raave-sepp","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kolesterool","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-made-laanpere","tag-martin-serg","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sudame-ja-veresoonkonnahaigused","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116274616350847582","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/135617","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=135617"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/135617\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/135618"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=135617"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=135617"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=135617"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}