Tervishoid ei kuulu paraku teemade hulka, mida Toompeal igap\u00e4evaselt sisuliselt arutatakse. Aeg-ajalt kostub nurinat pikkade ravij\u00e4rjekordade \u00fcle v\u00f5i kritiseeritakse arste. Kui aga k\u00fcsida, mis pikkade ravij\u00e4rjekordade taga tegelikult peitub, j\u00e4\u00e4b arutelu sageli emotsioonide tasemele, sest faktid justkui puuduvad, kirjutab Diana Ingerainen.<\/p>\n
Tervishoid tundub iseenesestm\u00f5istetav, kuni tekib k\u00fcsimus, kas abi on piisav ja kas abi antakse \u00f5igel ajal. Iga p\u00e4ev tehakse Eestis tuhandeid arstivisiite, uuringuid, anal\u00fc\u00fcse ja diagnoose. Tervishoius liiguvad suured rahad, ootused on k\u00f5rged ning andmeid tekib meeletus koguses. K\u00fcsimus on aga lihtne: kuidas me teame, et ravi on \u00f5igeaegne, \u00f5iges kohas ja annab soovitud tulemuse? Sellele k\u00fcsimusele vastamiseks ongi vaja tervishoiu kvaliteedis\u00fcsteemi.<\/p>\n
Perearsti pilk s\u00fcsteemi seest<\/p>\n
Olen t\u00f6\u00f6tanud perearstina ja perearstikeskuse juhina \u00fcle veerandsajandi. Perearsti t\u00f6\u00f6 ei t\u00e4henda ainult patsientide vastuv\u00f5tmist. Suur osa t\u00f6\u00f6st on korralduslik ehk patsientide suunamine eriarstidele, koost\u00f6\u00f6 haiglatega, pere\u00f5dede t\u00f6\u00f6 korraldamine, praksise ligip\u00e4\u00e4setavuse tagamine ja teenuste kvaliteedi tagamine.<\/p>\n
Kui ma noore perearstina alustasin, oli mulle suureks toeks teiste perearstide kogemus, mis koondus Eesti Perearstide Seltsi. Meie eriala on Eestis v\u00e4ga noor, peaaegu sama vana kui taasiseseisvunud Eesti. Peremeditsiin on arenenud kiiresti ja see on toonud kaasa ka eba\u00fchtluse.<\/p>\n
Kui m\u00f5nes perearstikeskuses lahendatakse kuni 80 protsenti patsientide tervisemuredest, siis teistes j\u00e4\u00e4b see n\u00e4itaja umbes 30 protsenti juurde. See t\u00e4hendab, et suur osa patsientidest liiguvad edasi teistesse teenustesse v\u00f5i et nende mured j\u00e4\u00e4vad \u00fcldse lahendamata.<\/p>\n
Kuidas sellist erinevust m\u00f5\u00f5ta? Kuidas hinnata perearstikeskuste kvaliteeti? Nende k\u00fcsimuste lahendamiseks loodi 2006. aastal koost\u00f6\u00f6s perearstide seltsi ja tervisekassaga perearstide kvaliteedis\u00fcsteem (PKS).<\/p>\n
Alguses hinnati PKS-s, kuidas toimib laste ja krooniliste haigete ennetus ja j\u00e4lgimine. Hiljem lisandus perearstikeskuste organisatsioonilise v\u00f5imekuse hindamine, n\u00e4iteks millised on pere\u00f5dede t\u00f6\u00f6tingimused, keskuse ligip\u00e4\u00e4setavus ja ka perearsti meeskonna liikmete p\u00e4devused.<\/p>\n
See s\u00fcsteem ei s\u00fcndinud ministeeriumi kabinetis vaid rohujuure tasandilt. Selle algatasid perearstid ise, kuna m\u00f5istsid, et erinevates keskustes pakutavate teenuste kvaliteeti tuleb m\u00f5\u00f5ta. See on loonud aluse teadlikumale ja \u00fchtlasemale perearstiabile \u00fcle Eesti.<\/p>\n
“Kvaliteedi m\u00f5\u00f5tmine on p\u00e4riselt muutnud perearstikeskuste praktikaid ning kannustanud osutama veelgi paremat teenust esmatasandil.”<\/p>\n
N\u00fc\u00fcdseks osaleb kvaliteedis\u00fcsteemis enamik perearstikeskusi ning heade v\u00f5i v\u00e4ga heade tulemuste saavutanud meeskondade arv on kasvanud. Kui k\u00fcmnendi alguses said kvaliteeditasu vaid m\u00f5ned sajad praksised, siis viimastel aastatel on see arv ulatunud \u00fcle 600 perearstimeeskonna. See t\u00e4hendab, et kvaliteedi m\u00f5\u00f5tmine on p\u00e4riselt muutnud perearstikeskuste praktikaid ning kannustanud osutama veelgi paremat teenust esmatasandil.<\/p>\n
Kvaliteet ei s\u00fcnni juhuslikult<\/p>\n
Tervishoiu kvaliteedi kujunemiseks on vaja selgeid kokkuleppeid, usaldusv\u00e4\u00e4rseid andmeid ja nende j\u00e4rjepidevat anal\u00fc\u00fcsi. Praktikas pole see sugugi lihtne, kuna keeruline on otsustada, milline tase on piisav ja kas leppida sellega, et perearstikeskuste v\u00f5imalused ja teenused on erinevad.<\/p>\n
M\u00e4\u00e4rustega kehtestatud n\u00f5udeid nagu ruumide suurus v\u00f5i vajaliku aparatuuri olemasolu, on suhteliselt lihtne kontrollida. Palju keerulisem, kuid samav\u00f5rra oluline on hinnata, kuidas on tagatud patsiendiohutus v\u00f5i kui j\u00e4rjepidev on ravi. Ometi on just patsiendiohutus ja ravi j\u00e4rjepidevus need, mis n\u00e4itavad, kuidas s\u00fcsteem p\u00e4riselt toimib. Seet\u00f5ttu peab kvaliteedis\u00fcsteem arenema koos tervishoiuga.<\/p>\n
Tervishoiu kvaliteedis\u00fcsteemi vajalikkust v\u00f5ib selgitada lihtsa n\u00e4itega. Peaaegu igas kodus on k\u00fclmkapp. Me ei m\u00f5tle enam ammu sellele, kuidas selleni j\u00f5udsime, kuid teame, et k\u00fclmikus peab olema temperatuur 2\u20135 kraadi. Ei ole vahet, kas k\u00fclmkapp asub k\u00f6\u00f6gis, esikus v\u00f5i elutoas, n\u00f5uded on alati samad. Sama ootame ka tervishoiult. \u00dcksk\u00f5ik, kus inimene Eestis arstiabi saab, peaks kvaliteet olema sama.<\/p>\n
Meditsiini edu ja uus v\u00e4ljakutse<\/p>\n
Kolmk\u00fcmmend aastat tagasi, kui alustasin arstina, oli kasutusel umbes poole v\u00e4hem ravimeid kui praegu. Diagnostika on muutunud t\u00e4psemaks, raviv\u00f5imalused paremaks ja tehnoloogia areneb kiiresti. Meditsiini edu toob kaasa uue k\u00fcsimuse: kas \u00f5ige abi j\u00f5uab k\u00f5igi abivajajateni \u00f5igel ajal ja \u00f5iges kohas?<\/p>\n
Tervishoius tegutsevad v\u00e4ga erinevate huvidega osapooled: patsiendid, arstid, tervisekassa, perearstikeskused, haiglad, apteegid ja ka erinevad tehnoloogiaettev\u00f5tted. Iga\u00fcks vaatab s\u00fcsteemi oma vaatenurgast. Seet\u00f5ttu vajame \u00fchist kokkulepet, kuidas kvaliteeti m\u00f5\u00f5ta ja kuidas m\u00f5\u00f5tmise s\u00fcsteemi laiendada kogu tervishoius\u00fcsteemile.<\/p>\n
Eesti perearstide kvaliteedis\u00fcsteem oli 2006. aastal julge ja \u00f5ige samm. See n\u00e4itas, et kvaliteedi m\u00f5\u00f5tmine ei ole karistus, vaid v\u00f5imalus tervishoiuteenuseid paremaks muuta. N\u00fc\u00fcd, peaaegu kaksk\u00fcmmend aastat hiljem, seisame uue k\u00fcsimuse ees: kas suudame luua kogu tervishoidu h\u00f5lmava kvaliteedis\u00fcsteemi, mis \u00fchendab esmatasandi, haiglad ja patsiendiohutuse?<\/p>\n
Sest nii nagu igas kodus on k\u00fclmkapp, peab ka iga tervishoiu teenuse osutaja juures olema tagatud kvaliteetne teenus k\u00f5igile inimestele. Ilma selleta ei tea me tegelikult, kui h\u00e4sti meie tervishoid toimib ja kui otstarbekalt on kulutatud tervishoius\u00fcsteemi suunatav raha.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tervishoid ei kuulu paraku teemade hulka, mida Toompeal igap\u00e4evaselt sisuliselt arutatakse. Aeg-ajalt kostub nurinat pikkade ravij\u00e4rjekordade \u00fcle v\u00f5i…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":135928,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[4604,26,27,59867,37,33,35,44344,34,36,31,32,21,28,29,2538,19,15144,46413,25,559,50148,308,562,61262,23,24,22,20,30],"class_list":["post-135927","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-arstid","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-diana-ingerainen","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-perearstide-selts","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-meditsiin","tag-news","tag-perearstid","tag-perearstikeskused","tag-populaarseimad-lood","tag-ravi","tag-ravijarjekorrad","tag-tervis","tag-tervishoid","tag-tervishoiu-kvaliteedisusteem","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116277349088428508","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/135927","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=135927"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/135927\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/135928"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=135927"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=135927"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=135927"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}