Kas meil on privaatsus\u00f5igusi vaja<\/a>?” taustal v\u00f5ib k\u00fcsida, kas me t\u00f5esti peame j\u00e4lle tegelema j\u00e4rjekordse m\u00f5ttetu privaatsusvaidlusega.<\/p>\nKas andmekaitse ei ole mitte lihtsalt \u00fcks t\u00fc\u00fctu pidur ajastul, kus tehnoloogia muudab teenused kiiremaks, targemaks ja mugavamaks? See on m\u00f5istetav k\u00fcsimus. Lihtsustatult v\u00f5ttes taandub vastus l\u00f5puks sellele, kas me tahame elada \u00fchiskonnas, kus riik ja tehnoloogia n\u00e4evad meist \u00fcha rohkem, enne kui \u00fchiskond ise on l\u00e4bi vaielnud, kas aktsepteerime sellise j\u00e4lgimisega kaasnevaid riske ja kus peab piir jooksma.<\/p>\n
Asi ei ole selles, et digiriik, andmevahetus v\u00f5i nutikad teenused oleksid alati iseenesest halvad ja kahtlased. Vastupidi, Eesti edu ongi suuresti rajatud sellele, et me oleme osanud tehnoloogiat kasutada inimeste elu lihtsustamiseks.<\/p>\n
Kasutan ka ise igap\u00e4evaselt lahendusi ja teenuseid alates spordikellast kuni \u00fchtse sisselogimise ja automaatse andmevahetuseni\u00a0 ning pean loomulikuks, et selline mugavus eeldab ka isikuandmete kasutamist. Ent samal ajal on naiivne teeselda, et iga tehnoloogiline v\u00f5imekus on juba ainu\u00fcksi oma kasulikkuse t\u00f5ttu ka \u00f5igustatud.<\/p>\n
“Iga lahendus eraldi v\u00f5ib tunduda m\u00f5istlik, vajalik ja kasulik, aga milline pilt tekib siis, kui need lahendused kokku panna?”<\/p>\n
J\u00e4lgimis\u00fchiskond ei teki tavaliselt \u00fche suure v\u00f5i v\u00e4ikese otsusega, see ei saabu hetkega ega loosungi all. J\u00e4lgimis\u00fchiskond kujuneb v\u00e4ikeste sammudena. \u00d5igustatud eesm\u00e4rkide saavutamiseks. Turvalisuse nimel. Andmevahetuse t\u00f5hususe nimel. Riskide ennetamiseks. Iga lahendus eraldi v\u00f5ib tunduda m\u00f5istlik, vajalik ja kasulik, aga milline pilt tekib siis, kui need lahendused kokku panna?<\/p>\n
Just see ongi p\u00f5hjus, miks see teema on oluline ning miks planeeritavad riigi “superandmebaasid” on riskantsed. Mitte sellep\u00e4rast, et peaksime tehnoloogiat kartma, vaid sellep\u00e4rast, et peaksime suutma selle m\u00f5ju riigi k\u00e4es kainelt hinnata.<\/p>\n
Mida rohkem riik suudab n\u00e4ha, siduda, anal\u00fc\u00fcsida ja ennustada, seda olulisem on k\u00fcsida, kus jookseb piir. Kui palju on liiga palju? Millal muutub vajalik j\u00e4relevalve \u00fclem\u00e4\u00e4raseks j\u00e4lgimiseks? Millal hakkab inimene muutma oma k\u00e4itumist mitte seet\u00f5ttu, et ta teeb midagi valesti, vaid seet\u00f5ttu, et ta teab, et s\u00fcsteem v\u00f5ib teda pidevalt n\u00e4ha?<\/p>\n
Privaatsus on \u00fcks neist tingimustest, ilma milleta vaba \u00fchiskond ei p\u00fcsi. See kaitseb mitte ainult inimese andmeid, vaid tema v\u00e4\u00e4rikust, autonoomiat ja usaldust riigi vastu. Kui inimene ei saa enam m\u00f5istlikult eeldada, et tema elu ei ole pideva j\u00e4lgimise objekt, siis hakkab tasapisi muutuma ka see, kuidas ta m\u00f5tleb, k\u00e4itub ja osaleb avalikus ruumis.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu ei ole andmekaitse k\u00fcsimus selles, kas riik v\u00f5ib kunagi andmeid kasutada. Loomulikult v\u00f5ib. K\u00fcsimus on selles, millistel tingimustel, milliste tagatistega ja millise kontrolli all. Just p\u00f5hi\u00f5igusi riivava tehnoloogia puhul ei tohi me leppida umbm\u00e4\u00e4rase p\u00f5hjendusega, et eesm\u00e4rk on hea ja tehniline lahendus on olemas. Sellest ei piisa.<\/p>\n
Tehnoloogia areng ja nutikad lahendused on osa toimivast majandusest ja riigist. Siiski tuleb veenduda, et need lahendused on ka l\u00e4bi m\u00f5eldud ja neid rakendades on kasutusel ka asjakohased tagatised. Vastasel juhul v\u00f5ib \u00fchel hetkel selguda, et me ei m\u00e4rganud, millal olemegi samm-sammult j\u00f5udnud j\u00e4lgimis\u00fchiskonda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tehnoloogia areng ja nutikad lahendused on osa toimivast majandusest ja riigist. Siiski tuleb veenduda, et need lahendused on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":135958,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[1221,59962,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,48940,10474,28,29,36656,19,25549,25,9860,372,23,24,3137,22,20,30],"class_list":["post-135957","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-andmekaitse","tag-andmevahetus","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jalgimine","tag-jalgimisuhiskond","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-merlin-liis-toomela","tag-news","tag-pohioigused","tag-populaarseimad-lood","tag-privaatsus","tag-tehnoloogia","tag-top-stories","tag-topstories","tag-turvalisus","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116277478957009821","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/135957","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=135957"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/135957\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/135958"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=135957"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=135957"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=135957"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}