{"id":135966,"date":"2026-03-23T08:21:08","date_gmt":"2026-03-23T08:21:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/135966\/"},"modified":"2026-03-23T08:21:08","modified_gmt":"2026-03-23T08:21:08","slug":"aapo-ilves-kukerpillide-laulutekstid-olid-mulle-ornas-eas-suureks-abiks-vikerraadio","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/135966\/","title":{"rendered":"Aapo Ilves: Kukerpillide laulutekstid olid mulle \u00f5rnas eas suureks abiks | Vikerraadio"},"content":{"rendered":"

Laulus\u00f5nade autor, kirjanik ja muusik Aapo Ilves r\u00e4\u00e4kis saates “Heli n\u00e4lg” oma kujunemisest basskitarristiks ja t\u00f5des, et absurdipunkb\u00e4ndist restoranimuusikuks suundudes oli k\u00f5rtsis m\u00e4ngimine tema ainus muusikakool. Selles, et temast laulukirjanik sai, on Ilvese s\u00f5nul s\u00fc\u00fcdi Kukerpillide vinged laulutekstid.<\/p>\n

“Ma olen s\u00fcndinud V\u00f5handu kaldal ja elan V\u00f5handu kaldal,” \u00fctles R\u00e4pinast p\u00e4rit laulus\u00f5nade autor, kirjanik, muusik ja helilooja Aapo Ilves. “Ma \u00fcritan ise ka edukalt l\u00e4bi elu voolata.”<\/p>\n

Ilvese lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus 1970. aastate Eestis. “Muusikat kuulasin peamiselt raadiost ja m\u00e4letan hetke, kui ma kuulsin sealt esimest korda Gershwini “Rhapsody in Blue”. Ma olin siis v\u00e4ga v\u00e4ike ja oleksin nagu kosmosega vastu pead saanud, see l\u00f5i minus midagi lahti,” meenutas Ilves.<\/p>\n

Esimesed tosin aastat oma elust ei tekkinud tal v\u00e4himatki m\u00f5tet, et peaks ise ka muusikat tegema. “Sellel liinil, et minust laulukirjanik sai, on suur osa ansamblil Kukerpillid, sest nemad kasutasid alati v\u00e4ga vingeid tekste. See oli mulle v\u00e4ga abiks \u00f5rnas eas,” meenutas Ilves.<\/p>\n

Lapsep\u00f5lvest on Ilvesel veel meeles \u00fcks kirgas hetk seoses raadioga. “Autoraadios k\u00f5las bluus ja j\u00e4lle ma sain nagu labidaga molli selle muusikaga,” muheles Ilves.<\/p>\n

“Ema \u00f5petas mulle t\u00e4hed selgeks ja ise l\u00e4ks kodust \u00e4ra. Aga “T\u00e4heke” oli meil tellitud, kasutasin loogikat ja kui ema tuli koju, k\u00f5ndisin talle “T\u00e4heke” pihus vastu ja \u00fctlesin, et ma \u00f5ppisin lugema. Olin siis napilt nelja-aastane. Kirjatehnika oli j\u00e4lle see aine, kus ma v\u00e4ga edukas ei olnud, aga ma joonistasin v\u00e4ga h\u00e4sti. Nelja-aastaselt olin ma juba paras Picasso ja siis mind noomiti, et kolmeaastaselt sa joonistasid palju ilusamini,” nentis Ilves.<\/p>\n

Ilves oli 13-aastane, kui klassivennad hakkasid saladuslike n\u00e4gudega garderoobi kogunema ja selgus, et nemad on otsustanud hakata kultuurimajas b\u00e4ndi tegema. “Imbusin s\u00fcsteemi ja hakkasimegi b\u00e4ndi tegema. B\u00e4ndi pidi tegema sellep\u00e4rast, et olla v\u00f5imalikult lahe mees, muusikast ei teadnud keegi midagi. Kultuurimajas oli \u00fcks kor\u00fcfee, kes hakkas mulle kitarri \u00f5petama, pani laua peale basskitarri kolmk\u00f5lade tabeli ja r\u00e4\u00e4kis mulle pool tundi t\u00f5sise n\u00e4oga kuuekeelse kitarri akordidest. Viisakusest kuulasin selle l\u00e4ma \u00e4ra, \u00f5nneks \u00fcks vanem s\u00f5ber k\u00e4is P\u00f5lva muusikakoolis ja tema kaudu ma sain \u00f5petust,” meenutas Ilves.<\/p>\n

Klassivennad, kes garderoobis b\u00e4ndi kokku panid, kukkusid k\u00f5ik \u00f5ige varsti \u00e4ra, sest selgus, et on selline asi nagu andekus, aga seda neil ei olnud. “Andekuse puudumise korvab tahtmise ja t\u00f6\u00f6ga, aga kahjuks neil ei olnud seda ka, ja siis ma j\u00e4in nukralt \u00fcksinda,” nentis Ilves.<\/p>\n

Kultuurimaja juhataja suunas Ilvese vanemate poiste juurde, kelle b\u00e4ndis polnud bassimeest. “Niimoodi s\u00fcndis siis absurdipunkb\u00e4nd M\u00f5ra. Minu muusikataju ongi k\u00fcllaltki eklektiline. Minu sees on olemas nii punk kui metal kui rahvamuusika, d\u017e\u00e4ss, hea disko ja tore r\u00e4pp,” t\u00f5i Ilves v\u00e4lja.<\/p>\n

Muusikalist haridust Ilvesel pole. “Kogu kooliaeg oli nii, et milleks mul eeldusi oli, selle ma \u00f5ppisin kohe h\u00e4sti ruttu \u00e4ra ja milleks eeldusi polnud, seda ei suutnud keegi mulle ka \u00f5petada. Sinna hulka l\u00e4ks ka noodikirja lugemine,” muheles Ilves.<\/p>\n

Oma esimese loo kirjutas Ilves 1987. aasta kevadel.\u00a0<\/p>\n

P\u00e4rast keskkooli l\u00f5ppu astus ta punkmuusikast otse restoranimuusikasse. “\u00dcle nelja aasta olin k\u00f5rtsimuusik ja see on minu ainuke ja parim muusikakool. Restoranimuusikuks olemine n\u00f5uka aja l\u00f5pul ja krooni aja algul oli \u00fcsna tervistkahjustav t\u00f6\u00f6, alkoholikogused olid muljetavaldavad ja enne 200 grammi ei viitsinud keegi pilli h\u00e4\u00e4lde panna,” meenutas Ilves. “T\u00f6\u00f6raamatu sissekanne oli mul orkestrant.”<\/p>\n

“Laulukirjutajana olin ma ikkagi \u00fcsna hiline \u00e4rkaja. Kui ma olin kolmeaastane, siis keegi n\u00e4gi mu joonistust ja \u00fctles, et sa oled ju juba p\u00e4ris kunstnik. Siis ma vastasingi telefonile, kui meile keegi helistas, et kunstnik kuuleb. Kui ma lugema \u00f5ppisin, sain teada, et neid toredaid lugusid kirjutavad kirjanikud ja ma koheselt otsustasin, et ma hakkan kunagi kirjanikuks. P\u00e4rast k\u00f5rtsipillimehe t\u00f6\u00f6d pidasin aastaid kunstistuudiot ja m\u00fc\u00fcsin pilte, kuni koperdasin kirjandusse,” s\u00f5nas Ilves.<\/p>\n

Vabal ajal Ilves palju muusikat ei kuula, sest oma igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s kirjutab ta palju laulutekste.<\/p>\n

Ilves on ringi tuuritanud ka soome muusikutega. “Karjala rokikuninga Santa Karhu kidramehena. See pakkumine oli soomeugri maailma m\u00f5istes selline, nagu mulle oleks helistatud b\u00e4ndidest Metallica v\u00f5i AC\/DC,” meenutas Ilves.<\/p>\n

“Kirjandusministri juures. Muusika eri” Aapo Ilves Autor\/allikas: Kairit Leibold\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Laulus\u00f5nade autor, kirjanik ja muusik Aapo Ilves r\u00e4\u00e4kis saates “Heli n\u00e4lg” oma kujunemisest basskitarristiks ja t\u00f5des, et absurdipunkb\u00e4ndist…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":135967,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[4819,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-135966","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-aapo-ilves","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116277522304409095","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/135966","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=135966"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/135966\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/135967"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=135966"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=135966"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=135966"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}