{"id":135989,"date":"2026-03-23T08:43:09","date_gmt":"2026-03-23T08:43:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/135989\/"},"modified":"2026-03-23T08:43:09","modified_gmt":"2026-03-23T08:43:09","slug":"gravitatsioonilaine-jatab-valgusesse-teoreetiliselt-moodetava-jalje-tehnika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/135989\/","title":{"rendered":"Gravitatsioonilaine j\u00e4tab valgusesse teoreetiliselt m\u00f5\u00f5detava j\u00e4lje | Tehnika"},"content":{"rendered":"

Nii tugevaid gravitatsioonilaineid, mida on \u00fcldse lootust m\u00f5\u00f5ta ja m\u00e4rgata, tekib ainult k\u00f5ige v\u00f5imsamais kosmilisis plahvatusis. M\u00f5\u00f5tmise ja m\u00e4rkamise jaoks on seejuures tarvis kilomeetrite pikkusi seadmeid, mida nimetatakse laserinterferomeetriks.<\/p>\n

Rootsi ja Saksa teadlased on n\u00fc\u00fcd aga v\u00e4lja k\u00e4inud v\u00f5imaluse, kuigi praegu vaid teoreetilise, kuidas m\u00f5\u00f5ta ja m\u00e4rgata gravitatsioonilaineid palju v\u00e4iksema seadmega, mis suudab tuvastada gravitatsioonilainete toime \u00fcksikute aatomite ja footonite tasemel.<\/p>\n

Aatomitel on nimelt kombeks m\u00f5nikord valguseosakesi ehk footoneid v\u00e4lja kiirata, nagu v\u00f5ib veenduda kasv\u00f5i elektripirni, tuleleeki v\u00f5i jaaniussi vaadates.<\/p>\n

V\u00f5ib tekkida k\u00fcsimus, kust footon aatomi sisse \u00fcldse saab, ja vastus on lihtne.<\/p>\n

<\/p>\n

Kogu maailmaruumi t\u00e4idab pidevalt pulbitsev kvantelektromagnetv\u00e4li, mis aatomit alailma togib, kuni \u00fchel hetkel annab m\u00f5ni tuuma \u00fcmber tiirutav elektron osa oma energiat v\u00e4ljale \u00e4ra. V\u00e4li ergastub ja moodustabki footoni, mis lendab oma teed.<\/p>\n

Kui aga aatomist juhtub parajasti l\u00e4bi voogama gravitatsioonilaine, siis l\u00e4heb asi natuke keerulisemaks.<\/p>\n

Gravitatsioonilaine v\u00f5ngutab aegruumi ennast, surub seda kord kokku ja venitab siis j\u00e4lle laiali. Koos aegruumiga v\u00f5ngub kaasa ka kvantv\u00e4li.<\/p>\n

Kui n\u00fc\u00fcd sellises olukorras aatomituuma \u00fcmber tiirutav elektron v\u00e4ljale energiat annab, siis tuleb v\u00e4lja, et tekkiva footoni sagedus ehk lainepikkus ehk v\u00e4rvus erineb natuke oma tavap\u00e4rasest kindlast v\u00e4\u00e4rtusest ja s\u00f5ltub natuke sellest, millisesse suunda footon lendab \u2014 kas gravitatsioonilaine levimise suunda v\u00f5i selle laine v\u00f5nkumise suunda v\u00f5i mingisse hoopis muusse suunda.<\/p>\n

Jerzy Paczos Stockholmi \u00dclikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Physical Review Letters<\/a>, et teoreetiliselt on t\u00e4iesti v\u00f5imalik aatomitest eri suunas v\u00e4lja lendavate footonite sagedusi \u00fclit\u00e4pselt m\u00f5\u00f5tes tuvastada gravitatsioonilaine kohalolu ja saada teada ta omadusi.<\/p>\n

Piltlikult \u00f6eldes tuleb lihtsalt hoolega t\u00e4hele panna, mis v\u00e4rvi aatomid siit, sealt ja kolmandalt poolt vaadates paistavad, ja ongi gravitatsioonilaine m\u00e4rgatud ja m\u00f5\u00f5detud.<\/p>\n

Pildil on uuringu autor kujutanud kunstiliselt gravitatsioonilaineid, nende allikat ja m\u00f5\u00f5teseadet.<\/p>\n

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Nii tugevaid gravitatsioonilaineid, mida on \u00fcldse lootust m\u00f5\u00f5ta ja m\u00e4rgata, tekib ainult k\u00f5ige v\u00f5imsamais kosmilisis plahvatusis. M\u00f5\u00f5tmise ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":135990,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[61277,8086,26,27,37,33,35,3128,61275,34,36,31,32,61278,61276,21,61279,28,29,26406,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-135989","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-aatom","tag-aegruum","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elektromagnetvali","tag-elektron","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-footon","tag-gravitatsioonilaine","tag-headlines","tag-kvantvali","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-mootmine","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/135989","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=135989"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/135989\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/135990"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=135989"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=135989"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=135989"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}