Eesti \u00f5petajad soovivad v\u00e4iksemat t\u00f6\u00f6koormust, suuremat \u00fchiskondlikku v\u00e4\u00e4rtustamist ja rohkem palka, kuid enamik neist on oma t\u00f6\u00f6ga rahul. Sellest hoolimata ei kavatse neist 46 protsenti \u00f5petajaametisse rohkem kui viieks aastaks edasi j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n
Haridusministeerium tutvustas teisip\u00e4eval OECD rahvusvahelise \u00f5petajate ja \u00f5ppimise uuringu TALIS tulemusi.<\/p>\n
Eelmisel aastal l\u00e4bi viidud uuringu kohaselt on Eestis \u00f5petaja keskmine vanus 49, mis on veidi k\u00f5rgem OECD keskmisest \u2013 45 aastast. \u00dcle poole Eesti \u00f5petajatest on 50-aastased v\u00f5i vanemad ja nende osakaal on p\u00fcsinud viimastel aastatel muutumatuna, alla 30-aastasi on aga \u00fcheksa protsenti.<\/p>\n
84 protsenti \u00f5petajatest on naised, OECD keskmine on 70 protsenti. Samas on nais\u00f5petajad Eestis sama palju kui 2018. aastal.<\/p>\n
“\u00d5petate keskmine vanus on Eestist k\u00f5rgem Portugalis, Leedus, L\u00e4tis ja Ungaris,” t\u00f5i TALIS-e koordinaator, haridus- ja noorteameti esindaja Gunda Tire pressikonverentsil v\u00e4lja. “N\u00e4iteks Jaapanis on mees\u00f5petajaid peaaegu 60 protsenti ning OECD riikide keskmine on 30 protsenti.”<\/p>\n
Naiste osakaal koolidirektorite hulgas on tunduvalt kasvanud: kui eelmise, 2018. aasta uuringu ajal olid 57 protsenti koolijuhtidest naised, siis n\u00fc\u00fcdseks on naisdirektorite arv 72 protsenti. Keskmine koolijuht on 52,7 aastat vana ja pea k\u00f5igil on magistrikraad.<\/p>\n
Rahvusvahelises v\u00f5rdluses paistab Eesti silma \u00f5petajate k\u00f5rge haridustasemega. Nimelt on 73 protsenti pedagoogidest magistrikraadiga, samas kui OECD keskmine on 57 protsenti. Hariduss\u00fcsteemid on aga erinevad, sest m\u00f5nedes riikides ei n\u00f5uta \u00f5petajatelt magistrikraadi.<\/p>\n
Klassis distsipliini hoidmisele kulutavad Eesti \u00f5petajad v\u00e4hem aega kui seda tehakse paljudes teistes OECD riikides: vastavalt \u00fcheksa protsenti ja 15 protsenti. 84 protsenti tunni ajast saavad \u00f5petajad p\u00fchendada \u00f5ppimisele. Lisaks on uuringu kohaselt \u00f5petajatel Eestis v\u00f5rreldes teiste riikidega v\u00e4ga suur tegevusvabadus ja autonoomia oma \u00f5petamist korraldada.<\/p>\n
\u00d5pilaste mitmekesisus kasvab<\/p>\n
\u00d5petajaametit tajutakse v\u00e4hem v\u00e4\u00e4rtustatuna: vaid 10 protsenti \u00f5petajatest n\u00f5ustub, et poliitikakujundajad nende arvamust v\u00e4\u00e4rtustavad ja 20 protsenti tunneb end v\u00e4\u00e4rtustatuna \u00fchiskonnas.<\/p>\n
Siiski on 93 protsenti \u00f5petajatest \u00fcle\u00fcldiselt oma t\u00f6\u00f6ga rahul ja see \u00fcletab tunduvalt OECD keskmist. 76 protsenti neist valiks \u00f5petajaameti ka siis, kui saaksid uuesti otsustada. Samal ajal paistab Eesti silma suure \u00f5petajate ametist lahkumise riski poolest: 46 protsenti neist kavatseb selles ametis olla veel kuni viis aastat.<\/p>\n
Palgaga j\u00e4\u00e4b rahule v\u00e4hem \u00f5petajaid kui v\u00f5rdlusriikides. Eestis on rahulolijaid 30 protsenti, 2018. aastal oli neid 39 protsenti. Koolijuhtidest on oma t\u00f6\u00f6tasuga rahul 38 protsenti ja seegi on teiste riikidega v\u00f5rreldes madalam tulemus.<\/p>\n
Ka on \u00f5petajad v\u00e4sinud muudatustest ning tunnevad vajadust stabiilsuse j\u00e4rele.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli \u00f5petajahariduse professor \u00c4li Leijen t\u00f5i v\u00e4lja, et v\u00f5rreldes 2018. aastaga on \u00f5pilaskond nii keeleliselt, kultuuriliselt kui \u00f5pivajaduste poolest mitmekesisemaks muutunud.<\/p>\n
Veerand Eesti \u00f5petajatest t\u00f6\u00f6tab koolis, kus \u00fcle k\u00fcmnel protsendil \u00f5pilastest ei ole emakeeleks eesti keel. Ligi 64 protsenti \u00f5petajatest t\u00f6\u00f6tab koolides, kus v\u00e4hemalt \u00fcks protsent \u00f5pilasi on pagulased.<\/p>\n
“Murekoht on see, et viimase viie aasta jooksul on \u00f5petajakoolituse l\u00f5petajate hulgas v\u00e4henenud nende \u00f5petajate osakaal, kes tunnevad end ainealaselt h\u00e4sti ettevalmistatuna,” lausus Leijen.<\/p>\n
Koolides on rohkem haridusliku erivajadusega \u00f5pilasi<\/p>\n
Kui OECD riikides leiab 63 protsenti \u00f5petajatest, et nad suudavad oma \u00f5petamist \u00f5pilaste kultuurilise mitmekesisusega kohandada, siis Eestis on nende osakaal 45 protsenti. K\u00f5igest 20 protsenti \u00f5petajatest tunneb, et on mitmekultuurilises v\u00f5i -keelses keskkonnas t\u00f6\u00f6tamiseks h\u00e4sti ettevalmistatud.<\/p>\n
57 protsenti \u00f5petajatest t\u00f6\u00f6tab koolis, kus \u00fcle k\u00fcmnel protsendil \u00f5pilastest on hariduslik erivajadus. OECD keskmine on 46 protsenti. Eestis on see n\u00e4itaja v\u00f5rreldes 2018. aastaga 27 protsendipunkti v\u00f5rra kasvanud.<\/p>\n
43 protsenti \u00f5petajatest tunneb, et suudab selliste \u00f5pilaste jaoks \u00f5pi\u00fclesandeid kohandada, OECD keskmine on 62 protsenti. \u00dchtlasi on OECD-s 72 protsendil \u00f5petajatest v\u00f5imalus haridusliku erivajadusega lapsi klassis koos m\u00f5ne teise t\u00e4iskasvanuga \u00f5petada, Eestis on see v\u00f5imalus 64 protsendil \u00f5petajatest.<\/p>\n
Alustavad \u00f5petajad ootavad rohkem tuge ja kuulamist, keskfaasis \u00f5petajad paremaid karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalusi, kogenud \u00f5petajate soovide keskmes on \u00f5ppekava ja hindamise korrastamine, v\u00e4ga kogenud \u00f5petajad r\u00f5hutavad aga vajadust \u00fchiskondliku v\u00e4\u00e4rtustamise ja b\u00fcrokraatia v\u00e4hendamise j\u00e4rele. K\u00f5igis vanuser\u00fchmades on mureks t\u00f6\u00f6koormus, palk ja vajadus suurema v\u00e4\u00e4rtustamise j\u00e4rele.<\/p>\n
Uuringut TALIS viib OECD l\u00e4bi iga viie-kuue aasta tagant. Eestist osales uuringus 3338 seitsmenda kuni \u00fcheksanda klassi \u00f5petajat ning 192 koolijuhti.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti \u00f5petajad soovivad v\u00e4iksemat t\u00f6\u00f6koormust, suuremat \u00fchiskondlikku v\u00e4\u00e4rtustamist ja rohkem palka, kuid enamik neist on oma t\u00f6\u00f6ga rahul.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13604,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,8921,34,36,31,32,21,28,29,19,8850,8919,4865,8920,25,23,24,22,20,8922,30],"class_list":{"0":"post-13603","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-opetajad","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-oecd","23":"tag-opetajaamet","24":"tag-opetajate-palk","25":"tag-opetajate-tookoormus","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-uuring-talis","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13603","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13603"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13603\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13604"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13603"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=13603"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=13603"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}