maailma \u00f5nnelikkuse raport<\/a> n\u00e4itab, kuidas oleme uue elukorraldusega kohanenud. Meis v\u00f5ib tekitada juba eos stressi pelk meenutus teiste maade \u00f5nnest. Pelgame, et soomlased on j\u00e4lle k\u00f5ige tipus. Paraku on see t\u00f5si. Lisaks osutab raport naabrikadeduse ebamugavustunde k\u00f5rval millelegi palju valusamale.<\/p>\nEsmapilgul pakub kolmas peat\u00fckk naabrite kadestamise pitsitusele magus-valusat leevendust. Raportis \u00f6eldakse, et sotsiaalmeedia kahjustab noori sedav\u00f5rd suures ulatuses, et ohus on terved rahvad. Esmaj\u00e4rjekorras L\u00e4\u00e4ne-Euroopas, kuhu loetakse ka soomlasi. T\u00f5sisemas v\u00f5tmes on seis halb igal pool.<\/p>\n
Probleem ei ole paaris \u00f5nnetus inimeses. Murem\u00f5\u00f5dik koosneb andmetest, mis kajastavad, kuidas end tunnevad, m\u00f5tlevad, magavad ja \u00fcksteisega suhtlevad miljonid noored.<\/p>\n
Raport rajaneb seitsmel iseseisval t\u00f5endite kogumil. Nendeks on teismeliste ja nende vanemate k\u00fcsitlused, koolidest kogutud teave, kliinilised t\u00e4helepanekud ja mehhanismide oletusi kontrollivad eksperimendid. T\u00f5endite hulk ja kvaliteet on sedav\u00f5rd veenvad, et peat\u00fcki koostanud tuntud teadlased julgevad otse v\u00e4lja \u00f6elda, et tuntud sotsiaalmeediaplatvormid pole noorukitele ohutud.<\/p>\n
Selle, pikemat aega avalikult k\u00e4sitletud s\u00f5numiga t\u00e4helepanu ei saavutata. V\u00f5ib-olla peab t\u00e4helepanu saavutamiseks “\u00f5nnelikkuse raporti” \u00fcmber s\u00f5nastama “\u00f5nnetuks olemise tegurite \u00fclevaateks”. Raportis ei torgita kedagi teemal “Kas ma peaksin oma lapse ekraaniaega piirama?”. Sellest pole kasu olnud. N\u00fc\u00fcd k\u00fcsitakse juba: “Mis juhtub \u00fchiskonnaga, milles terve p\u00f5lvkond kasvab \u00fcles laste arengut vaevavas keskkonnas?”<\/p>\n
Saavutatud tulemuses pole \u00fcllatust ega midagi juhuslikku. See on vaikiv kooleraootus. T\u00e4nap\u00e4eva teismelised veedavad sotsiaalmeedias keskmiselt umbes viis tundi p\u00e4evas. See ei ole enam hobi, vaid elupaik. Vanuses 10 kuni 19 aastat on aju \u00e4\u00e4rmiselt plastiline. Vahest on tegu k\u00f5ige olulisema eluperioodiga, milles korduvad kogemused kujundavad k\u00f5ikide meeledimensioonide arengut.<\/p>\n
V\u00e4rske raport kirjeldab seda perioodina, kuhu koonduvad otsesed kahjud kiusamise, v\u00e4givalla ja \u00e4rakasutamise n\u00e4ol ning kaudsed kahjud \u00e4revuse, depressiooni, unepuuduse ja \u00fcksildusena. Need pole arvamused, vaid reaalne statistika. Kasutussagedusega suureneb v\u00f5imalus depressiooni tekkeks, m\u00f5nes uuringus on leitud risk kahekordne.<\/p>\n
Sotsiaalselt on k\u00f5ige kurioossem v\u00f5i inimloomust paljastavam, et sama kinnitavad k\u00f5ik osapooled. Nii teismelised, lapsevanemad, \u00f5petajad ja arstid kui ka sotsiaalmeediaettev\u00f5tete lekkinud sisedokumendid kinnitavad \u00fcht: probleem on reaalne, silmaga n\u00e4htav, meditsiiniliselt t\u00f5estatav ning selle pealt teenitakse kasumit. S\u00fcsteem ei ole katki. See toimib t\u00e4pselt nii, nagu k\u00f5ik paistavad soovivat.<\/p>\n
Seepeale \u00f6eldakse: “Jah, aga!”. Sotsiaalmeediast on ka kasu, s see aitab tunda end seotuna, loovana ja toetatuna. See muudab v\u00f5imalikuks kaugemate s\u00f5prussuhete hoidmise ja pakub kogukonnatunnet neile, kes v\u00f5ivad end muidu tunda isoleerituna.<\/p>\n
Maailmast \u00f5nnelikke kokku lugev raport seda ei eita. Keegi ei sea kasu kahtluse alla, mis oleks ka naeruv\u00e4\u00e4rne, sest nende p\u00e4rast ju teenuseid kasutataksegi. K\u00fcsimus on kasu suuruses ning selles, kui suur on kahju ja selle kannatajate arv.<\/p>\n
Paljudel asjadel on vajalikke omadusi. Oma kasu on ka alkoholil, autodel ja tugevatoimelistel ravimitel. Ometi reguleerivad \u00fchiskonnad neid halastamatult, sest k\u00f5ik teavad, et nendega kaasnevad riskid on suured ja s\u00fcsteemsed, mitte juhuslikud. Raporti p\u00f5his\u00f5num on selge: miljonid noored, kellele see keskkond toob rohkem kahju kui kasu, pole pelgalt t\u00fchine \u00e4\u00e4rem\u00e4rkus statistikas, vaid s\u00fcgav \u00fchiskondlik probleem.<\/p>\n
Telefoniga noor istub bussipeatuses, ent m\u00f6\u00f6duja m\u00f5te on muutunud. See pole enam pelgalt isiklik hetk, vaid osa v\u00e4ga suurest mustrist, mis kajastub riikide \u00f5nnetute statistikas. M\u00f5tlema ei sunni mitte see, kas konkreetsel tegevusel on mingi v\u00e4\u00e4rtus, vaid t\u00fckk aega hiljem kohale j\u00f5udev kahetsus. Seda t\u00f5deda on samal ajal tobe ja kurb. Ent astugem edasi, k\u00fcll see kuidagi laheneb.<\/p>\n
Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Bussipeatuses k\u00e4ed r\u00fcpes istuv ja \u00fcksisilmi t\u00e4navakive p\u00f5rnitsev teismeline v\u00f5ib tekitada \u00e4ratada m\u00f6\u00f6dak\u00e4ijate t\u00e4helepanu ja tekitada murem\u00f5tteid, kas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":136079,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,60222,19,1218,32828,25,397,25384,23,24,22,20,30],"class_list":["post-136078","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailma-onnelikkuse-raport","tag-news","tag-noored","tag-onnelikkus","tag-populaarseimad-lood","tag-sotsiaalmeedia","tag-teismelised","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/136078","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=136078"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/136078\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/136079"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=136078"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=136078"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=136078"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}