{"id":136157,"date":"2026-03-23T11:51:11","date_gmt":"2026-03-23T11:51:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/136157\/"},"modified":"2026-03-23T11:51:11","modified_gmt":"2026-03-23T11:51:11","slug":"ilm-ja-isiksused-muudavad-sookurgede-rannet-loodus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/136157\/","title":{"rendered":"Ilm ja isiksused muudavad sookurgede r\u00e4nnet | Loodus"},"content":{"rendered":"<p>Sookurgede populatsioon on viimastel aastak\u00fcmnetel j\u00f5uliselt kasvanud ning lindudel on tekkinud ka uued r\u00e4ndestrateegiad. Samal ajal hukkub asustustiheduse suurenemise t\u00f5ttu \u00fcha rohkem noorlinde.<\/p>\n<p>Kurnav r\u00e4ndelend n\u00f5uab lindudelt head tervist ja rikkalikku toitu. Euroopa p\u00f5llumajandus on aga viimastel aastak\u00fcmnetel arenenud ning sookured leiavad t\u00e4nu sellele ja t\u00f5husamale elupaikade kaitsele kergemini kehakinnitust. &#8220;Sookurg on \u00fcks nendest edulugudest, kes oli 60\u201370 aastat tagasi madalseisus, kuid ajapikku on tema arvukus t\u00f5usnud,&#8221; kinnitas Eesti Maa\u00fclikooli linnu\u00f6koloog Ivar Ojaste saates &#8220;Labor&#8221;.<\/p>\n<p>Samal ajal l\u00fchendavad kliimamuutused ja soodsamad toitumisv\u00f5imalused kurgede r\u00e4ndeteid oluliselt. Linnud lahkuvad \u00fcha hiljem. &#8220;Kui me alustame s\u00fcgisr\u00e4ndest, siis s\u00fcgisene lahkumine on meilt pigem nihkunud ja see on Eestis tegelikult erinev. L\u00e4\u00e4ne-Eestis l\u00e4hevad nad hiljem r\u00e4ndele, Ida-Eestis varem \u2013 vahe on keskeltl\u00e4bi isegi kaks n\u00e4dalat,&#8221; selgitas linnu\u00f6koloog.<\/p>\n<p>Teadlased n\u00e4evad tema s\u00f5nul laiemat mustrit, kus pikkade r\u00e4nnete osakaal langeb ja talvitusalad liiguvad p\u00f5hja poole. &#8220;Kui me r\u00e4\u00e4gime 60.\u201370. aastatest, siis sookurgede peamised talvitusalad j\u00e4id hoopis Marokosse. Sealt nihkusid nad juba 80.\u201390. aastatel Hispaaniasse ning viimased 15\u201320 aastat on toimunud nihe Prantsusmaa ja Saksamaa suunas,&#8221; lisas Ojaste.<\/p>\n<p>Uurija s\u00f5nul m\u00f5jutab seda lindude individuaalsus. &#8220;Mida suurem on populatsioon, seda rohkem on &#8220;isiksusi&#8221;, kellel on omad harjumused ja kelle k\u00e4itumist m\u00f5jutavad keskkonnamuutused. Kui tingimused lubavad, j\u00e4\u00e4daksegi pigem p\u00f5hja poole,&#8221; kinnitas teadlane.<\/p>\n<p>Vaatamata \u00fcldisele eduloole varjab suur arvukus murettekitavat suundumust noorte kurgede seas. Uurimisr\u00fchm anal\u00fc\u00fcsis 37 aasta pikkust v\u00e4rviliste m\u00e4rgistega r\u00f5ngastatud lindude ajalugu, et m\u00f5ista pikaealise liigi eluk\u00e4iku. Andmed n\u00e4itasid, et alates 1980. aastate keskpaigast langeb noorlindude elluj\u00e4\u00e4mise t\u00f5en\u00e4osus pidevalt. &#8220;Kui varem oli elumus 96\u201397 protsendi juures, siis t\u00e4nap\u00e4eval on see n\u00e4itaja kuskil 60 protsendi ringis ehk toimunud on midagi p\u00e4ris olulist,&#8221; t\u00f5des Ojaste.<\/p>\n<p>Teadlased seostavad noorte lindude hukku suurenenud pesitsustihedusega. Kui parimad pesapaigad saavad t\u00e4is, peavad linnud leppima kehvemate elupaikadega. Nendes piirkondades kasvanud lindudel on aga keerulisem t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikuks eluks valmistuda. Ojaste t\u00e4psustas: &#8220;On teada, et kehvemates tingimustes sirgunud noorlindude \u00fcldine konditsioon on n\u00f5rgem. Nad on tundlikumad negatiivsetele keskkonnamuutustele, ootamatutele k\u00fclmaperioodidele v\u00f5i suurenenud kisklusele \u2013 sealt need t\u00e4iendavad m\u00f5jurid kuhjuma hakkavad.&#8221;<\/p>\n<p>Loodusel on oma piirid ja sookurgede arvukus ei saa enam samas tempos kasvada. Ruumipuudus sunnib noori linde otsima uusi pesitsuskohti, laienedes seel\u00e4bi isegi oma ajaloolistele aladele Ungaris. &#8220;Toimub normaalne populatsiooni arvukuse k\u00f5ikumine. Liik on saavutanud oma lae, kuna keskkonna kandev\u00f5ime on t\u00e4itunud. Seda toetab teadmine, et sookurgede pesitsusala on nihkunud Saksamaal l\u00e4\u00e4ne ja ka l\u00f5una poole,&#8221; r\u00e4\u00e4kis Ojaste.<\/p>\n<p>Kliimamuutused ja lindude kohanemisv\u00f5ime kujundavad sookurgede tulevikku ka edaspidi. Tulevikuvaadet kommenteerides meenutas teadlane oma varasemat uuringut: &#8220;K\u00fcmmekond aastat tagasi tegime koos Aivar Leidoga artikli, kus tuli v\u00e4lja, et umbes 50 aasta p\u00e4rast j\u00e4\u00e4vad osad sookured t\u00f5en\u00e4oliselt suuremal hulgal talvituma juba siia Eestisse. See muutus on paratamatu.&#8221;<\/p>\n<p>K\u00e4esoleval aastal j\u00f5udsid esimesed Eesti satelliitm\u00e4rgistega sookured kodumaale eelmise n\u00e4dala keskpaigas. &#8220;L\u00f5viosa kurgedest on siiski alles kusagil Euroopas: Saksamaal, Poolas v\u00f5i Leedus,&#8221; s\u00f5nas Ojaste.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sookurgede populatsioon on viimastel aastak\u00fcmnetel j\u00f5uliselt kasvanud ning lindudel on tekkinud ka uued r\u00e4ndestrateegiad. Samal ajal hukkub asustustiheduse&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":136158,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,61375,28,29,19,25,1115,61374,23,24,22,20,30],"class_list":["post-136157","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-ivar-ojaste","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-ranne","tag-sookured","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116278347916315496","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/136157","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=136157"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/136157\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/136158"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=136157"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=136157"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=136157"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}