{"id":136236,"date":"2026-03-23T13:06:07","date_gmt":"2026-03-23T13:06:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/136236\/"},"modified":"2026-03-23T13:06:07","modified_gmt":"2026-03-23T13:06:07","slug":"wmo-kliimaraport-planeedi-ulatuslikku-soojenemist-varjavad-ookeanid-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/136236\/","title":{"rendered":"WMO kliimaraport: planeedi ulatuslikku soojenemist varjavad ookeanid | Keskkond"},"content":{"rendered":"

Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) v\u00e4rske raport<\/a> n\u00e4itab, et viimased 11 aastat on olnud m\u00f5\u00f5tmisajaloo k\u00f5ige kuumemad. L\u00f5viosa kliimas\u00fcsteemi j\u00e4\u00e4nud lisaenergiast talletas aga maailmameri, aeglustades sellega \u00f5hutemperatuuri t\u00f5usu.<\/p>\n

Ehkki inimesed tajuvad kliimamuutusi peamiselt suvekuumuse kaudu, talletub atmosf\u00e4\u00e4ris vaid \u00fcks protsent Maa kliimas\u00fcsteemi l\u00f5ksu j\u00e4\u00e4nud soojusest. Sellest suurema osa neelab hoopis maailmameri, mis on viimase 20 aasta jooksul talletanud aastas 18 korda rohkem energiat, kui tarbis sama aja jooksul terve inimkond. Seet\u00f5ttu annab \u00f5hutemperatuur \u00fcksinda soojenemise ulatusest organisatsiooni hinnangul \u00fcsna eksitava pildi. Kokku on alates 1970. aastatest Maa kliimas\u00fcsteemi lisandunud lisasoojusest neeldunud ookeanides 91 protsenti, vahendavad Nature<\/a> ja WMO<\/a>.<\/p>\n

Soojenemise ulatuse paremaks m\u00f5istmiseks kasutas WMO v\u00e4rskes kliimaraportis esmakordselt peamise kliiman\u00e4itajana Maa energiabilansi tasakaalutust (EEI). Kliimateadlased on kasutanud indeksit juba aastak\u00fcmneid, et hinnata P\u00e4ikeselt saabuva ja kosmosesse tagasi kiirguva energia vahet.\u00a0<\/p>\n

Teadlased leidsid, et m\u00f6\u00f6dunud aastal oli h\u00e4lve suurem kui kunagi varem, alates andmerea algusest 1960. aastal. Melbourne’i \u00fclikooli kliimateadlase Mandy Freundi s\u00f5nul on uus m\u00f5\u00f5dik pikaajaliste kliimamuutuste hindamisel aasta keskmiste temperatuuride v\u00f5rdlusest m\u00e4rksa selgem ja ausam n\u00e4itaja.<\/p>\n

Paigast nihkunud tasakaal m\u00f5jutab otseselt inimeste igap\u00e4evaelu. Tormid paisuvad ebatavaliselt soojade ookeanide toel suuremaks ja soojem maailmameri kiirendab ka polaaralade j\u00e4\u00e4 sulamist. Maismaal vaevlevad miljonid inimesed lisaenergia t\u00f5ttu \u00fcha sagenevate \u00e4\u00e4rmuslike ilmastikuolude k\u00e4es. Kuumalained ja \u00fcleujutused n\u00f5uavad elusid ning tekitavad miljarditesse eurodesse ulatuvat majanduskahju.\u00a0<\/p>\n

Lisaenergia koguneb kliimas\u00fcsteemi eesk\u00e4tt atmosf\u00e4\u00e4ri paisatud kasvuhoonegaaside t\u00f5ttu. Gaasid takistavad soojuskiirguse kosmosesse hajumist, rikkudes sellega planeedi energiabilansi. Raporti j\u00e4rgi kerkis s\u00fcsihappegaasi tase m\u00f6\u00f6dunud aastal atmosf\u00e4\u00e4ris rekordilise 423,9 osakeseni miljoni kohta.\u00a0<\/p>\n

Antarktika j\u00e4\u00e4puurs\u00fcdamike p\u00f5hjal pole olnud CO2 tase nii k\u00f5rge v\u00e4hemalt viimase kahe miljoni aasta jooksul. Teadlased kinnitavad, et praegune olukord j\u00e4\u00e4b kaugele v\u00e4ljapoole kliima loomulikku muutumist.\u00a0<\/p>\n

\u00dchtlasi on ookeanides neeldunud CO2 hulk piisav, et muuta nende keemilist koostist. Aastatel 2015\u20132024 talletus ligi kolmandik inimtegevusest p\u00e4rit s\u00fcsihappegaasist merevette. Pinnakihtides t\u00f5usis seel\u00e4bi vee happesus v\u00e4hemalt viimase 26 000 aasta k\u00f5rgeimale tasemele. Happelisem vesi kahjustab mere\u00f6kos\u00fcsteeme, mis v\u00e4hendab omakorda rannikuriikide toodetava toidu hulka.<\/p>\n

Lisaks kahanes Arktika merej\u00e4\u00e4 ulatus mullu satelliitm\u00f5\u00f5tmiste ajaloo madalaimale tasemele ning Islandil ja P\u00f5hja-Ameerikas sulasid hoogsalt mandriliustikud.<\/p>\n

M\u00f5ju inimestele<\/p>\n

Ookeanide ja mandriliustike k\u00f5rval m\u00f5jutab lisaenergia otseselt inimeste endi k\u00e4ek\u00e4iku. N\u00e4iteks loovad muutused sademete mustrites ja soojem kliima soodsa elukeskkonna s\u00e4\u00e4skedele. Nende levitatav dengue palaviku on muutnud maailma k\u00f5ige kiiremini levivaks viirushaiguseks, mis ohustab Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul juba poolt planeedi elanikkonnast.<\/p>\n

Temperatuurit\u00f5us v\u00f5imendab riske ka t\u00f6\u00f6keskkonnas. Raporti andmetel trotsib igal aastal ligikaudu 1,2 miljardit inimest oma argit\u00f6\u00f6s ohtlikku kuumastressi.<\/p>\n

Teadlased peavad kasvuhoonegaaside hulga kiiret v\u00e4hendamist endiselt h\u00e4davajalikuks. M\u00f5ngigaid kliimas\u00fcsteemis juba toimunud muutusi ei anna aga enam sadu aastaid tagasi p\u00f6\u00f6rata. Ookeanide soojenemine ja mereveetaseme t\u00f5us j\u00e4tkuvad isegi siis, kui inimesed l\u00f5petaks kasvuhoonegaaside \u00f5hkupaiskamise momentaalselt.<\/p>\n

P\u00f6\u00f6rdumatute muutuste t\u00f5ttu peab \u00fchiskond WMO hinnangul uute oludega kiiresti kohanema. Riigid peavad ehitama \u00fcmber oma taristu, et hooned peaksid vastu \u00e4\u00e4rmuslikumale kliimale. Tulevikku vaadates peavad teadlased h\u00e4davajalikuks ka varajaste hoiatuss\u00fcsteemide arendamist. “Kui ajalugu kordub \u00fcksteist korda, ei ole see enam kokkusattumus,” nentis \u00dcRO peasekret\u00e4r Ant\u00f3nio Guterres raporti valguses.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) v\u00e4rske raport n\u00e4itab, et viimased 11 aastat on olnud m\u00f5\u00f5tmisajaloo k\u00f5ige kuumemad. L\u00f5viosa kliimas\u00fcsteemi j\u00e4\u00e4nud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":136237,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,15636,21,668,17245,304,4326,2354,28,29,39961,95,12618,19,8390,25,24350,44153,280,18389,61397,23,24,22,48311,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-136236","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-globaalne-soojenemine","18":"tag-headlines","19":"tag-ilm","20":"tag-katastroof","21":"tag-keskkond","22":"tag-kliima","23":"tag-kliimamuutused","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-liustikud","27":"tag-maailm","28":"tag-maailmameri","29":"tag-news","30":"tag-ookeanid","31":"tag-populaarseimad-lood","32":"tag-soojenemine","33":"tag-sulamine","34":"tag-teadus","35":"tag-temperatuur","36":"tag-temperatuuri-mootmine","37":"tag-top-stories","38":"tag-topstories","39":"tag-uldised-uudised","40":"tag-uleilmne-soojenemine","41":"tag-uudised","42":"tag-viimased-uudised","43":"tag-world","44":"tag-world-news","45":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/136236","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=136236"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/136236\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/136237"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=136236"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=136236"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=136236"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}