![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3267306h9795t24.jpg\"\/)
Valeri Kirss koos oma ema ja kauaaegse s\u00f5bra Tarmo Urbig Autor\/allikas: Perekond Kirsi erakogu<\/p>\n“Alzheimeri t\u00f5bi\u00a0on nii salakaval haigus, et me perena saime aru, et midagi on muutuses, alles poolteist-kaks aastat tagasi, sest isa oskas seda v\u00e4ga h\u00e4sti peita. Ta oligi omamoodi ja tegi kogu aeg asju teistmoodi. Ta tegi selle haiguse avastamise meie jaoks ikkagi v\u00e4ga raskeks. L\u00f5puks ma sain juba tuttavatelt, kes teda kuskil n\u00e4gid ja on ise selle haigusega kokku puutunud, vihjeid, see oli v\u00f5ib olla see \u00e4ratus. Ma ise ei olnud varem selle peale m\u00f5elnud,” meenutas Liilit, kuidas ta isa haigusest teada sai.<\/p>\n
4. mail oleks Valeri Kirss saanud 81-aastaseks.<\/p>\n
Arsti juurde j\u00f5udis Valeri haiguse v\u00e4ga hilises faasis, Alzheimeri diagnoosi sai ta eelmise aasta 13. jaanuaril. “Veel aasta tagasi novembris s\u00f5itis isa autoga \u00f6\u00f6sel Virtsu. Me v\u00f5tsime auto tal k\u00e4est \u00e4ra ikkagi \u00fcsna j\u00f5uga, sest ta ei olnud sellega absoluutselt n\u00f5us.”<\/p>\n
Kuigi Valeri tundis oma pere kuni l\u00f5puni \u00e4ra, on tegemist v\u00e4ga traagiliselt kulgeva haigusega. “\u00dchel hetkel kodust v\u00e4lja minnes ei oska ta enam tagasi tulla, aga samas ise on muhe ja m\u00f5nus, justkui p\u00fchib selle oma \u00f5lalt maha, et see ei olnud ju midagi,” avas Liilit haiguse salakavalat tausta.<\/p>\n
Valerist j\u00e4i maha tohutult suur arhiiv<\/p>\n
Isa tohutult suurt arhiivi ja p\u00e4randit sorteerides leidis Liilit isa m\u00e4rkmed ja p\u00e4evikud, mille p\u00f5hjal v\u00f5is j\u00e4reldada, et Valeri ise kahtlustas ka endal seda haigust. “Kuigi v\u00f5ib tunduda, et mu isa oli v\u00e4ga avatud ja lahtine, siis tuleb v\u00e4lja, et mu isa oli tegelikult saladusi t\u00e4is,” nentis Liilit. “Tuli v\u00e4lja, et ta on elu aeg p\u00e4evikut pidanud, k\u00f5ik t\u0161ekid ja kogu oma kirjavahetuse alles hoidnud. Ta j\u00e4ttis endast maha v\u00e4ga p\u00f5hjaliku ajaloo, mida ma praegu uurin.”<\/p>\n
Virtsus asuva uunikumide muuseumi pani pere kinni, sest selle \u00fclalpidamine on v\u00e4ga kulukas. “Uunikumid vajavad tohutuid investeeringuid, lisaks armastust ja igap\u00e4evast hoolt. Isa m\u00f5tles selle peale iga p\u00e4ev, kogu aeg on sellega mure, ka temal ei k\u00e4inud l\u00f5pus sellest j\u00f5ud enam \u00fcle,” s\u00f5nas Liilit.<\/p>\n
Liiliti s\u00f5nul \u00fctles ta isale korduvalt, et keegi nende perest ei ole asjade koguja. “V\u00f5ib-olla see ongi meid traumeerinud, et meie Toompea kodu, kus isa elas, on nagu muuseum, see on nii tihkelt asju t\u00e4is, seal ei n\u00e4e seina v\u00e4rvigi ja see v\u00e4ga v\u00e4sitab,” nentis Liilit. “Ma \u00fctlesin isale ka, et ma ei j\u00e4ta neid asju alles, me ei saa sulle ehitada hauakambrit. Ma harutan need k\u00f5ik lahti, et nendest aru saada ja siis lasen neil asjadel minna, ei ole v\u00f5imalik neid k\u00f5ike ladustada.”<\/p>\n
Isa lemmikartistid olid vennad Urbid ja Silvi Vrait. “Tarmo on \u00fcks isa kahest k\u00f5ige vanemast ja paremast s\u00f5brast, nad on koolivennad. Nad on tulest ja veest koos l\u00e4bi k\u00e4inud ja neil oli tore traditsioon, et nad tegid Toompeal moosi s\u00f6\u00f6misi ja tee joomisi. Tarmo tuli siis, kui ta tuli, astus lihtsalt uksest sisse, tal oli Tarmoga v\u00e4ga eriline side,” kirjeldas Liilit.<\/p>\n
Valeri Kirss koos oma ema ja kauaaegse s\u00f5bra Tarmo Urbig Autor\/allikas: Perekond Kirsi erakogu<\/p>\n
Valeri oli pere liim, diplomaat ja kaitseingel<\/p>\n
Kui Valeri l\u00e4ks V\u00e4ike-Maarja hooldekodusse, kus ta oli umbes pool aastat, hakkas haigus progresseeruma ja ta pidi kolima Valklasse hooldekodusse, kus olid k\u00f5ik sama diagnoosiga inimesed. “Meie pere on m\u00f5lemale hooldekodule tohutult t\u00e4nulik. Tuleb endale anda armu, kui on k\u00e4es hetk, kus saad aru, et me ei saa ise enam hooldamisega hakkama ja peame k\u00fcsima abi, need tohutud s\u00fc\u00fcmepiinad, mis tekivad. Isa sai hooldekodudes olla alla aasta,” meenutas Liilt.<\/p>\n
Alzheimeri t\u00f5bi on Liiliti s\u00f5nul v\u00e4ga huvitav haigus. “\u00dchel hetkel sulle tundub, et inimene on \u00fclirahulik ja magab, sa lahkud toast, ja j\u00e4rgmisel hetkel on ta piltlikult \u00f6eldes lae alla roninud. On p\u00fcsti, sehkendab ringi, ja ei ole vahet, kas on \u00f6\u00f6 v\u00f5i p\u00e4ev. Miks ei saa selle haigusega inimest panna tavalisse hooldekodusse, on see, et seal ongi okei, et sa v\u00f5ib-olla magad vales voodis, s\u00f6\u00f6d valest kausist. Seal ongi need, kellel on sama diagnoos, nad ongi seal \u00f5nnelikud. Mulle ei meeldi see arusaam, et hooldekodu on koht, kuhu minnakse surema,” t\u00f5i Liilit v\u00e4lja.<\/p>\n
“Isa on mu kalju, meie perekonna liim, diplomaat, see on v\u00e4ga valus pill, mida alla neelata, et teda enam ei ole, ma ei ole sellega leppinud. Ma loodan, et isa on mu kaitseingel, ma tegin temaga diili,” t\u00f5des Liilit. “V\u00f5ib-olla peab t\u00f5esti elus esimest korda minema ps\u00fchholoogi vastuv\u00f5tule, aga kui ma sinna j\u00e4neseurgu l\u00e4hen, jumal teab, mis sealt veel v\u00e4lja tuleb.”<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3267312hbc30t24.jpg\"\/)
Liilit ja Valeri Kirss Autor\/allikas: Perekond Kirsi erakogu<\/p>\n
Dementsusest r\u00e4\u00e4gitakse liiga v\u00e4he<\/p>\n
Tennisem\u00e4ng oli Valeri jaoks \u00e4\u00e4retult oluline. “Tennis kindlasti pikendas tema eluiga. Alzheimeri t\u00f5be saab v\u00e4ltida, kui sa magad, teed sporti, s\u00f6\u00f6d normaalselt,” nentis Liilit. “Isa k\u00e4is eelmisel aastal veel 4. m\u00e4rtsil paaristennist m\u00e4ngimas.”<\/p>\n
Kolm n\u00e4dalat tagasi k\u00e4is Liilit koos oma kaheaastase poja Alfrediga isa hooldekodus vaatamas. “Ta oli heas tujus, k\u00f5ndis ringi. J\u00f5i koos Alfrediga kalja. Paar p\u00e4eva hiljem see juhtus, tal oli v\u00e4ike bronhiit, mis sai kiire l\u00f5ppm\u00e4ngu alguseks.”<\/p>\n
Valeri m\u00e4lestusi, m\u00e4rkmeid ja asju sorteerib Liilit. “Ma olen v\u00f5tnud selle teha, sest mu ema on arhitekt ja talle meeldivad t\u00fchjad ruumid. Vend elab Hiinas ja tal on seal oma elu. Ma tahan isa asjad l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada.”<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd tunneks ka Liilit Alzheimeri t\u00f5ve \u00e4ra. “Oskaksin olla k\u00e4ehoidja ja suunaja, \u00f6elda, mida tuleks teha. Ma ise otsisin ka igalt poolt tuge. Ma oleksin tahtnud olla hellem ja m\u00f5istvam, kui oleksin sellest haigusest varem teada saanud. See ei ole see, et ta on imelik, sest ta on juba vana,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Dementsusest r\u00e4\u00e4gitakse t\u00e4na Liiliti s\u00f5nul liiga v\u00e4he. “Samuti kui ma Alfredi sain, tegin ma enne seitse ringi IVF-i l\u00e4bi, aga ma ei r\u00e4\u00e4kinud sellest siis, kui ma seda tegin, vaid kui Alfred oli juba s\u00fcndinud. Tahan n\u00fc\u00fcd k\u00f5igile s\u00fcdamele panna, et nendes asjades ei pea olema \u00fcksi.”<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3267303ha110t24.jpg\"\/)
Liilit Kirss Vikerraadio “P\u00e4evatee” saates Autor\/allikas: Piret Kooli\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Alzheimeri t\u00f5bi\u00a0on nii salakaval haigus, et me perena saime aru, et midagi on muutuses, alles poolteist-kaks aastat tagasi,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":136309,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[3695,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,58528,19,25,23,24,22,20,22366,30],"class_list":["post-136308","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-alzheimeri-tobi","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liilit-kirss","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valeri-kirss","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116278953523060467","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/136308","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=136308"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/136308\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/136309"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=136308"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=136308"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=136308"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}