{"id":136402,"date":"2026-03-23T16:16:24","date_gmt":"2026-03-23T16:16:24","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/136402\/"},"modified":"2026-03-23T16:16:24","modified_gmt":"2026-03-23T16:16:24","slug":"atlandi-hoovuste-kollaps-tooks-eestisse-karmima-talve-ent-jataks-suvesooja-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/136402\/","title":{"rendered":"Atlandi hoovuste kollaps tooks Eestisse karmima talve, ent j\u00e4taks suvesooja | Keskkond"},"content":{"rendered":"

Atlandi ookeani hoovuste s\u00fcsteemi ehk AMOC-i v\u00f5imalikku kokkukukkumist peetakse \u00fcheks suuremaks kliimaohuks, \u00e4hvardades muuta P\u00f5hja-Euroopa drastiliselt k\u00fclmemaks. Eesti teadlaste osalusel valminud uuring<\/a> n\u00e4itab n\u00fc\u00fcd, et viimati p\u00e4\u00e4dis hoovuste n\u00f5rgenemine kr\u00f5bedamate talvedega j\u00e4ttes Eestisse suvesooja.<\/p>\n

AMOC ehk Atlandi meridionaalne \u00fcmberp\u00f6\u00f6rav tsirkulatsioon koosneb pinna- ja p\u00f5hjahoovustest, mis hoiavad P\u00f5hja-Euroopa kliima elamisk\u00f5lblikuna. Soe vesi liigub ekvaatorilt piki P\u00f5hja-Ameerika rannikut k\u00f5rgematele laiuskraadidele, mille k\u00e4igus see jahtub ja muutub aurustumise toimel soolasemaks.\u00a0<\/p>\n

“Soolane ja k\u00fclm vesi on raske. Islandi ja Gr\u00f6\u00f6nimaa vahele j\u00f5udes vajub see alla ning t\u00f5mbab hoovuse k\u00e4ima. Kliima soojenedes on aga ka vesi soojem ja kui samal ajal sulavad liustikud, muutub vesi magedamaks ehk \u00fchel hetkel see enam ei sukeldu,” kirjeldas AMOC-i aeglustumise protsessi Tallinna Tehnika\u00fclikooli geoloogiaprofessor ja \u00fcks uuringu kaasautoreid Siim Veski.<\/p>\n

Teadlased uurisid n\u00fc\u00fcd l\u00e4hemalt hilisdr\u00fc\u00fcase nimelist perioodi eelmise j\u00e4\u00e4aja l\u00f5pul, umbes 12 000 aastat tagasi, kui AMOC ootamatult n\u00f5rgenes. Teadlaste \u00fcllatuseks selgus, et kui talvised temperatuurid langesid praegusega v\u00f5rreldes kuni 10 kraadi, kohati isegi 22 kraadi, siis suvised soojakraadid j\u00e4id \u00fcllatavalt stabiilseks, ulatudes 12 kuni 16 kraadini. M\u00f5ned sooja armastavad taimed, nagu sanglepp ja hundinui, kasvasid siin ka k\u00f5ige karmimal perioodil.<\/p>\n

Geoloogi s\u00f5nul tingis erinevuse suvine p\u00e4ike, mis suutis hoida temperatuuri stabiilsena. “Suvine insolatsioon (pinnale langeva p\u00e4ikesekiirguse hulk, toim) oli tol ajal palju suurem kui praegu. P\u00f5hjapoolkera on suvel p\u00e4ikese poole p\u00f6\u00f6ratud ja see soojendab meid paremini. Talvel, kui oleme p\u00e4ikesest eemale p\u00f6\u00f6ratud, m\u00f5jutab meid rohkem AMOC-i soojus, ilma milleta on talvised temperatuurid selgelt k\u00fclmemad,” selgitas Veski.<\/p>\n

Veski s\u00f5nul oli juba ammu teada, et AMOC-i n\u00f5rgenedes kliima jaheneb. K\u00fcsimus oli aga selles, kas langeb aasta keskmine v\u00f5i konkreetselt suve- v\u00f5i talvetemperatuur. “Veel m\u00f5nik\u00fcmmend aastat tagasi ei olnud me mikrofossiilide andmestikuga v\u00f5imelised talvetemperatuure rekonstrueerima. T\u00e4nap\u00e4eval me seda suudame ehk me oskame \u00f6elda, mis on sesoonsus. Kasutades uusi mudeleid, saame r\u00e4\u00e4kida sellest, et talved jahenevad rohkem, suved aga v\u00f5ib-olla isegi mitte,” lisas Veski.<\/p>\n

Hilisdr\u00fc\u00fcase kliima anal\u00fc\u00fcsimiseks v\u00f5eti proove ka Eesti j\u00e4rvede setetest. “V\u00f5tame proovid, m\u00e4\u00e4rame vanused ja vaatame, millised mikrofossiilid seal on: n\u00e4iteks \u00f5ietolm, taimede suurj\u00e4\u00e4nused v\u00f5i vee-elukad,” selgitas Veski. Hiljem seotakse liigid ja kooslused keskkonnatingimustega, milles nad kasvada saavad.<\/p>\n

Eelnevad uuringud andsid suvise temperatuuri osas sageli ekslikke tulemusi, sest need ei arvestanud mandrilisemaks muutuva kliimaga. Uuringus kasutatud uus d\u00fcnaamiline meetod v\u00f5imaldas arvestada kogu piirkonnaga. Hoovuste puudumisel suutsid maismaa kohal laiuvad k\u00f5rgr\u00f5hkkonnad ookeanilt tuleva jaheda \u00f5hu blokeerida. Nii said j\u00e4\u00e4da suved vaatamata karmimatele talvedele soojaks<\/p>\n

Veski s\u00f5nul on valitsustevaheline kliimamuutuste n\u00f5ukogu IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) hinnanud, et enne 2100. aastat AMOC-i kokkukukkumist ei juhtu. Samas ilmub Veski s\u00f5nul uuringuid, mille kohaselt v\u00f5ib see juhtuda oluliselt varem, k\u00f5ige varem isegi 35 aasta p\u00e4rast. “N\u00fc\u00fcd on k\u00fcsimus, et kui \u00fcldine kliima soojenemine on tugev, siis kas see jahenemine on suurem \u00fcldisest soojenemisest,” selgitas Veski.\u00a0<\/p>\n

Geoloogi s\u00f5nul on v\u00f5imalik, et AMOC-i aeglustumine, eriti aga selle seiskumine, t\u00e4hendaks P\u00f5hja-Euroopa jaoks hilisdr\u00fc\u00fcasele sarnase kliima naasmist, kus suved on soojad, kuid talved seevastu v\u00e4ga k\u00fclmad. Samas ei saa tema hinnangul minevikus toimunud muutusi otse n\u00fc\u00fcdisaega \u00fcle kanda. “T\u00e4nap\u00e4eval on m\u00e4ngus ka inimene, kes on kliimaprotsessidesse sekkunud,” t\u00f5des ta.<\/p>\n

Teadlased kirjutavad enda avastustest l\u00e4hemalt ajakirjas Quaternary Science Reviews<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Atlandi ookeani hoovuste s\u00fcsteemi ehk AMOC-i v\u00f5imalikku kokkukukkumist peetakse \u00fcheks suuremaks kliimaohuks, \u00e4hvardades muuta P\u00f5hja-Euroopa drastiliselt k\u00fclmemaks. Eesti…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":136403,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[21463,61430,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21468,21,61429,4330,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-136402","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-amoc","9":"tag-atlandi-meridionaalne-umberpoorav-tsirkulatsioon","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-golfi-hoovus","20":"tag-headlines","21":"tag-hilisdruuas","22":"tag-kliima-soojenemine","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116279390524957157","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/136402","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=136402"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/136402\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/136403"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=136402"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=136402"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=136402"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}