{"id":13642,"date":"2025-10-07T11:04:09","date_gmt":"2025-10-07T11:04:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/13642\/"},"modified":"2025-10-07T11:04:09","modified_gmt":"2025-10-07T11:04:09","slug":"opilasuurimus-toukerattaonnetuste-vigastuste-kasitlus-on-vananenud-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/13642\/","title":{"rendered":"\u00d5pilasuurimus: t\u00f5ukeratta\u00f5nnetuste vigastuste k\u00e4sitlus on vananenud | Tervis"},"content":{"rendered":"

Eesti tervishoius puudub \u00fchtne s\u00fcsteem, millega edastada elektrit\u00f5ukeratastega juhtunud \u00f5nnetustes saadud kehavigastuste andmeid Tervisekassale, osutab \u00f5pilsuurimus<\/a>. Samuti kasutatakse selleks praegu vananenud klassifikatsiooni.<\/p>\n

Elektrit\u00f5ukerattad on muutunud linnaliikluses v\u00e4ga tavaliseks. Alates 2017. aastast kasvas elektriliste t\u00f5ukerataste arv ja kasutamine Euroopas plahvatuslikult. Eestis alustas selle teenuse pakkumisega esimesena 2018. aastal Bolt.<\/p>\n

Eesti Liiklusseaduse j\u00e4rgi on elektriline t\u00f5ukeratas kergliikur, mis m\u00f5istena seadustati 2021. aastal. Samas on palju elektrit\u00f5ukeratastega seonduvat veel reguleerimata. T\u00f5ukerataste arvu kasvuga on sagenenud ka nende osalusel toimunud liiklus\u00f5nnetused.<\/p>\n

Tallinna Saksa G\u00fcmnaasiumi \u00f5pilase Laureen Kalveti uurimist\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk oli uurida elektrit\u00f5ukeratastega juhtunud \u00f5nnetustes saadud kehavigastuste statistikat. Politsei hinnangul on nimelt kergliikuritega toimunud \u00f5nnetuste arv k\u00fcll v\u00e4henenud, kuid meditsiinit\u00f6\u00f6tajad seda ei kinnita. Vigastuse t\u00f5ttu haiglasse j\u00f5udnud juhtumitest peab haigla teatama nii tervisekassale, kes ravikulud h\u00fcvitab, kui ka transpordiametile, kirjutab ajakirja Akadeemiake juhatuse liige ja ravimiameti spetsialist Pille S\u00e4\u00e4lik.<\/p>\n

Rohem \u00f5nnetusi juhtub noorte meestega<\/p>\n

Algselt oli Laureen Kalvetil kavas teha kogu Eestit h\u00f5lmav uurimist\u00f6\u00f6. Siiski osutus esinduslike ja usaldusv\u00e4\u00e4rsete andmete saamine kogu Eestist liiga keeruliseks. Seda p\u00f5hjusel, et Eestis kasutusel oleva rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK) versioon (RHK-10) ei erista elektriliste t\u00f5ukeratastega toimunud \u00f5nnetusi teistest erikonstruktsiooniga mootors\u00f5idukitega \u2013 nt elektrirula, tasakaaluliikur, monoratas \u2013 juhtunud \u00f5nnetustest.<\/p>\n

Kuna riiklikult on kokku leppimata, kuidas elektrilise t\u00f5ukerattaga juhtunud \u00f5nnetusi RHK-10 j\u00e4rgi kodeerida, teevad tervishoiuteenuste osutajad seda v\u00e4ga erinevalt. P\u00e4rnu maakonnas on elektriliste t\u00f5ukeratastega juhtunud \u00f5nnetuste kodeerimine RHK-10 j\u00e4rgi k\u00f5ige selgemini kokku lepitud. Seet\u00f5ttu valis Laureen uuritavaks piirkonnaks just selle maakonna.<\/p>\n

Ta leidis, et kahe aasta (2021\u20132022) v\u00e4ltel j\u00f5udsid inimsed P\u00e4rnu maakonnas juhtunud ja arstiabi vajanud elektrit\u00f5ukerataste \u00f5nnetuste j\u00e4rel P\u00e4rnu haigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO) 97 korral. Valdav osa ehk 68 protsenti elektrit\u00f5ukeratastega s\u00f5itmisel juhtunud vigastusi oli seotud meestega. Suur osakaal ehk 20 \u00f5nnetusjuhtumit toimus ka 5\u201314-aastaste poiste ja noorukitega.<\/p>\n

Lisaks tervisekassa teavitamisele peavad haiglad esitama \u00f5nnetuste kohta andmed ka transpordiametile. Samas polnud v\u00e4ga t\u00e4pset v\u00f5rdlust transpordiametisse j\u00f5udnud andmetega uurimist\u00f6\u00f6 k\u00e4igus v\u00f5imalik teha. Selle \u00fcks olulisi p\u00f5hjuseid oli, et transpordiamet kasutab andmekogus teisi vanuser\u00fchmi.<\/p>\n

Siiski sai Laureen j\u00e4reldada, et ka transpordiameti andmetel oli suurim viga saanute r\u00fchm nooremad mehed: t\u00e4psemalt 18\u201324 ja 25\u201334 aastased. Veel nooremad vanuser\u00fchmad ei tulnud transpordiameti statistikas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt esile, kuigi P\u00e4rnu haigla andmetel oli 5\u201314-aastaseid poisse vigastatute hulgas enim. Autor j\u00e4reldas seet\u00f5ttu, et transpordiameti andmetes on nooremate poistega juhtunud \u00f5nnetuste arvu tugevasti alahinnatud.<\/p>\n

Vigastuste k\u00e4sitlusalus on uuendmata<\/p>\n

Haiglad peavad teatama transpordiametile liiklus\u00f5nnetustes viga saanute andmeid Liiklusseaduse rakendusakt nr 54 “Liiklus\u00f5nnetuse registreerimise, asjaolude v\u00e4ljaselgitamise ja arvestuse kord ning liiklus\u00f5nnetuste andmekogu pidamise p\u00f5him\u00e4\u00e4rus” alusel. Laureeni t\u00f6\u00f6 \u00f5pilaste teadusajakirjas Akadeemiake avaldamise protsessi k\u00e4igus transpordiametiga suheldes selgus, et see on uuendamata. Samuti ei too see elektrit\u00f5ukeratast kui liiklusvahendit eraldi v\u00e4lja. Leid v\u00f5ib muu hulgas haiglate edastatud andmetes ebat\u00e4psusi tekitada.<\/p>\n

P\u00e4rnu haiglas registreeritud elektrit\u00f5ukeratastega juhtunud \u00f5nnetustes saadud vigastuste anal\u00fc\u00fcsil selgus, et enamik vigastusi olid kergemad pindmised vigastused \u2013 neid esines 46 protsendil juhtudest. Pindmine vigastus on n\u00e4iteks marrastus, po\u0303rutus, verevalum, vigastus ilma lahtise haavata.<\/p>\n

Pindmistele vigastustele j\u00e4rgnesid 27 protsendil juhtudest luumurrud. Neist esines enim ehk seitsmel juhul k\u00fc\u00fcnarvarremurde ning kuuel juhul randme- ja k\u00e4epiirkonna luumurde. Viiel juhul teatati kanna- ja jalamurrust, neljal kolju- ja n\u00e4oluumurrust ning kolmel juhul \u00f5lapiirkonna luumurrust. Esinemise sageduselt kolmandal kohal olid 12 ravijuhuga haavad, mille hulgas oli suur osakaal peahaavadel.\u00a0<\/p>\n

Vigastatutest 13 pidi j\u00e4\u00e4ma haiglaravile. Nende patsientide keskmine haiglas viibimise aeg oli keskmiselt 6,3 p\u00e4eva, kuid see n\u00e4itaja varieerus suuresti. Enamik patsiente vajas suhteliselt l\u00fchiajalist haiglaravi, kuid pikim haiglas viibitud aeg oli 33 p\u00e4eva.<\/p>\n

Uuritud kahe aasta jooksul olid P\u00e4rnu maakonnas elektrit\u00f5ukerataste \u00f5nnetustes vigastatute otsesed ravikulud 47\u00a0560\u00a0eurot. Ravijuhtumi keskmine kulu oli 485\u00a0eurot, mediaanv\u00e4\u00e4rtus aga 49\u00a0eurot. See t\u00e4hendab, et poolte ravijuhtude kulu oli v\u00e4iksem kui 49\u00a0eurot. Kuna mediaanv\u00e4\u00e4rtus on palju madalam kui keskmine, viitab see, et \u00fcksikud t\u00f5sised ja seet\u00f5ttu ka v\u00e4ga kulukad ravijuhtumid t\u00f5stsid keskmise kulu oluliselt k\u00f5rgemaks.<\/p>\n

K\u00f5ige t\u00f5sisema 11 juhtumi ravikulu oli k\u00f5igil \u00fcle 800 euro ja kokku kulus neile 40\u00a0417\u00a0eurot. Tegemist oli koljusiseste vigastustega, \u00f5lapiirkonna- ja \u00f5lavarremurdude ning k\u00fc\u00fcnarvarreluumurdudega. Autor toob v\u00e4lja, et kindlasti v\u00e4hendaks elektrit\u00f5ukeratastega juhtunud \u00f5nnetuste t\u00f5sidust kiivri kandmine.<\/p>\n

Laureen Kalveti \u00f5pilasuurimus “Elektriliste t\u00f5ukeratastega juhtunud \u00f5nnetustega kaasnevad kehavigastused P\u00e4rnu maakonna n\u00e4itel” \u00a0p\u00e4lvis 2025. aasta \u00f5pilaste teadust\u00f6\u00f6de riiklikul konkursil g\u00fcmnaasiumiastme III preemia ja Rakendusk\u00f5rgkoolide Rektorite N\u00f5ukogu t\u00e4nukirja. T\u00f6\u00f6d juhendasid \u00f5petaja Liisa-Marie L\u00e4\u00e4ne (Tallinna Saksa G\u00fcmnaasium) ja Jane Idavain (Tervise Arengu Instituut). Uurimist\u00f6\u00f6ga saab p\u00f5hjalikumalt tutvuda \u00f5pilaste teadusajakirja Akadeemiake erinumbris<\/a> ja ajakirjas Eesti Arst<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti tervishoius puudub \u00fchtne s\u00fcsteem, millega edastada elektrit\u00f5ukeratastega juhtunud \u00f5nnetustes saadud kehavigastuste andmeid Tervisekassale, osutab \u00f5pilsuurimus. Samuti kasutatakse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13643,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[8943,131,130,37,33,35,8946,8948,34,36,8950,8945,8485,8941,8942,8947,8949,3242,8944],"class_list":{"0":"post-13642","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-akadeemiake","9":"tag-ari","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-elektritoukeratas","15":"tag-elektritoukeratta-onnetus","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-laureen-kalvet","19":"tag-opilasuurimus","20":"tag-pille-saalik","21":"tag-toukeratas","22":"tag-toukerattad","23":"tag-touks","24":"tag-touksid","25":"tag-vigastus","26":"tag-vigastused"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13642","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13642"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13642\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13643"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13642"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=13642"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=13642"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}