Hinnat\u00f5usu p\u00f5hjustas mitme teguri koosm\u00f5ju. Esiteks langes p\u00e4ikeseenergia tootmine kogu Baltikumis k\u00fclmema ilma ja p\u00e4evade l\u00fchenemise t\u00f5ttu umbes 35%. Teiseks oli Soome ja Eesti vaheline EstLink 1 \u00fchendus (350 MW) suure osa kuust rikkis, mis v\u00e4hendas impordiv\u00f5imekust 1000 MW-lt 650 MW-le. <\/p>\n
Samuti langes L\u00e4ti h\u00fcdroenergia toodang p\u00e4rast erakordselt tugevat suve umbes 50% v\u00f5rreldes augustiga. Nende m\u00f5jude tulemusena pidi Balti elektris\u00fcsteem tiputarbimise hetkedel tuginema rohkem kohalikule p\u00f5levkivile ja teistele fossiilk\u00fctustel p\u00f5hinevatele tootmisviisidele, mis ka elektrihinda kergitas.<\/p>\n
Fossiilk\u00fctuste osakaal j\u00e4i rekordmadalaks<\/p>\n
Hoolimata jahedamatest ilmadest, kaeti Enefiti andmetel suur osa Eesti elektritarbimisest impordi ja taastuvenergia abil. Importelekter moodustas Eesti tarbimisest 47% (augustis oli see 54%), mis on viimase k\u00fcmne aasta septembrikuude k\u00f5rgeim n\u00e4itaja. P\u00e4ikese- ja tuuleenergia moodustasid kokku umbes kolmandiku tarbimisest, p\u00f5levkivist toodetud elekter andis ligi 10% ning \u00fclej\u00e4\u00e4nu toodeti uttegaasist, biomassist ja v\u00e4iksematest tootmisallikatest.<\/p>\n
Septembris toodeti Eestis 311 GWh elektrit, mis on samuti madalaim septembrikuine n\u00e4itaja viimase k\u00fcmne aasta jooksul. Samas oli elektritoodang 20% k\u00f5rgem kui augustis, kuid 20% madalam kui 2024. aasta septembris.<\/p>\n
Kuigi EstLink 1 oli septembris suure osa ajast rivist v\u00e4ljas (nagu ka EstLink 2 2024. aasta septembri alguses), olid imporditingimused sel aastal siiski paremad seoses p\u00f5hjamaade ekspordiv\u00f5imekusega. See v\u00f5imaldas parema ligip\u00e4\u00e4su P\u00f5hjamaade elektrile ning suurendas importi.<\/p>\n
Millised jaamad kujundavad elektri hinna?<\/p>\n
Elektri hind kujuneb turul viimase pakkuja j\u00e4rgi, kes veel puuduoleva energiakoguse turule pakub. Kui hind j\u00e4\u00e4b 6\u20137 sendi kanti kWh kohta, on hinnakujundajateks sageli p\u00e4ikese-, tuule- v\u00f5i P\u00f5hjamaade impordienergia. Kui hind t\u00f5useb 100 \u20ac\/MWh juurde, on viimaseks pakkujaks Baltikumis tavaliselt gaasijaam. Kui hind \u00fcletab 150 \u20ac\/MWh on hinnakujundajaks sageli Eesti p\u00f5levkivijaamad.<\/p>\n
Kui tiputarbimise tunnid v\u00e4lja arvata ning \u00fchendusv\u00f5imsused on t\u00f6\u00f6korras, t\u00e4idab odavam taastuvenergia \u2013 P\u00f5hjamaade h\u00fcdro, Eesti ja Leedu tuul ning p\u00e4ike, L\u00e4ti h\u00fcdro \u2013 Baltikumi n\u00f5udluse kiiresti. Sellistes tingimustes ei suuda fossiilk\u00fctustel p\u00f5hinevad jaamad konkurentsis p\u00fcsida.<\/p>\n
Hinnavahed v\u00e4henevad<\/p>\n
Eesti elektrihind liikus septembris tihedalt koos Soome ja L\u00f5una-Rootsi hindadega. T\u00e4pselt sama hind Soomega esines 29,3% septembrikuu tundidest. Kui 0,1 \u20ac\/MWh erinevused v\u00e4lja arvata kattus hind Soomega 33,1% ja L\u00f5una-Rootsiga 5% tundidest. J\u00e4lgides tunde, kus hind erines v\u00e4hem kui 1 \u20ac\/MWh, oli kattuvus Soomega oli 35,7% ja Rootsiga 16,9% tundidest.<\/p>\n
Vaadates Baltikumi, liikus Eesti hind peaaegu \u00fcks-\u00fchele koos L\u00e4ti ja Leeduga. T\u00e4pselt sama hind p\u00fcsis L\u00e4tiga 80% tundidest ning Leeduga 78,9% tundidest. See n\u00e4itab, et Balti hinnapiirkonnad toimivad \u00fchendusv\u00f5imsuste t\u00f5rgete puudumisel sisuliselt \u00fche s\u00fcsteemina – kord s\u00f5ltub elektrihind L\u00f5una-Rootsi viimasest tuulikust, kord Narva p\u00f5levkivist, kord Leedu gaasijaamadest.<\/p>\n
Eesti elektrihind liikus septembris tihedalt koos Soome ja L\u00f5una-Rootsi hindadega. T\u00e4pselt sama hind Soomega esines 29,3% septembrikuu tundidest. Kui 0,1 s\/kWh suurused hinnaerinevused k\u00f5rvale j\u00e4tta, kattus hind Soomega 35,7% tundidest, L\u00f5una-Rootsiga koguni ligi 17%. J\u00e4lgides tunde, kus hind erines v\u00e4hem kui 1 s\/kWh, kasvas kattuvus L\u00f5una-Rootsiga 52%-ni ning Soomega 45%-ni. See n\u00e4itab selgelt, et Eesti elektrihinnad on m\u00f5jutatud eelk\u00f5ige Soome ja L\u00f5una-Rootsi hinnapiirkondadest l\u00e4bi EstLink \u00fchenduste kui ka Leedu-Rootsi NordBalt \u00fchenduse kaudu.<\/p>\n
Oktoober toob hooajalise muutuse<\/p>\n
Septembri l\u00f5pus n\u00e4gime juba varatalvele omaseid tingimusi – l\u00fchemad p\u00e4evad ning k\u00fclmad hommikud. Oktoobris suureneb k\u00fcttevajadus, mis kasvatab elektritarbimist veelgi. P\u00e4ikeseenergia osakaal on samal ajal j\u00e4rk-j\u00e4rgult v\u00e4henemas. Hinnad s\u00f5ltuvad seega eelk\u00f5ige tuuleoludest ja P\u00f5hjamaade ekspordiv\u00f5imekusest. <\/p>\n
Tuuliste ja soojemate ilmadega p\u00e4evad toovad ka madalamad elektrihinnad. Tuulevaiksete ja k\u00fclmemate ilmadega peavad n\u00f5udluse katmiseks reageerima gaasi- v\u00f5i p\u00f5levkivijaamad ning elektrihinnad t\u00f5usevad. Samuti v\u00f5ivad hindu t\u00f5sta EstLink 2 hooldus oktoobri l\u00f5pus ja Leedu\u2013Rootsi \u00fchenduse hooldus oktoobri alguses.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
\n Saada
\n
\n Kommenteeri
\n <\/a>
\n Loe kommentaare (34) <\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hinnat\u00f5usu p\u00f5hjustas mitme teguri koosm\u00f5ju. Esiteks langes p\u00e4ikeseenergia tootmine kogu Baltikumis k\u00fclmema ilma ja p\u00e4evade l\u00fchenemise t\u00f5ttu umbes…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":12590,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,7276,5826,34,36,8418,4396,2596],"class_list":{"0":"post-13651","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-elektri-borsihind","14":"tag-estlink","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-paikeseenergia","18":"tag-paikesepark","19":"tag-taastuvenergia"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13651","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13651"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13651\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/12590"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13651"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=13651"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=13651"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}