\u00d6strogeeni taseme langus \u00fcleminekueas toob kaasa ulatuslikud muutused naise organismis, mille \u00fcks t\u00f5sisemaid tagaj\u00e4rgi on s\u00fcdame-veresoonkonnahaiguste riski kiire kasv.<\/p>\n
Peamist naissuguhormooni \u00f6strogeeni toodetakse munasarjas ja sel on t\u00e4ita m\u00e4rksa kaalukam roll kui vaid viljakuse tagamine. Rakutasandil toimib see t\u00f5elise multitalendina. Hormoon aitab laiendada aktiivselt veresooni, eemaldada m\u00fcrkaineid ja osaleb rakusiseste j\u00f5ujaamade ehk mitokondrite t\u00f6\u00f6s.<\/p>\n
Naise elus saabub aga bioloogiline murdepunkt, kus munasarjad seda kaitsvat hormooni enam ei tooda. Muutus pole pelgalt elukaare loomulik osa, vaid see k\u00e4tkeb endas t\u00f5siseid terviseriske, millest paljud naised ei pruugi teadlikud olla.<\/p>\n
Nimelt avalduvad naiste s\u00fcdame-veresoonkonna haigused tavaliselt kaheksa kuni k\u00fcmme aastat hiljem kui meestel. Selle bioloogilise kingituse eest v\u00f5lgnevad naised t\u00e4nu just \u00f6strogeenile, mis hoiab veresooned elastsetena ja kontrollib rasvade ainevahetust. Kui munasarjade t\u00f6\u00f6 lakkab, kasvab s\u00fcdamehaiguste esinemissagedus naiste seas ehmatava kiirusega, seades nad meestega samasugusesse ohtu.<\/p>\n
\u00dcleminekuiga ei saabu alati hiilivalt, vaid v\u00f5ib organismi jaoks olla \u00fcsna dramaatiline p\u00f6\u00f6re. Naistearst Made Laanpere selgitas, et munasarjad ei l\u00f5peta tegevust sugugi m\u00e4rkamatult. “\u00dchel hetkel munasarjad vaikselt, mitte tegelikult nii vaikselt, \u00fcsna h\u00e4\u00e4lekalt, hakkavad sellist t\u00f6\u00f6d l\u00f5petama ja naise organism j\u00e4\u00e4b \u00f6strogeenist ilma,” lausus ta. V\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral toodetakse hormooni edasi rasvkoes. Seda eritub aga liiga v\u00e4he, et asendada munasarjadest p\u00e4rinevat ressurssi, millele v\u00f5lgnevad naised suure osa oma tervisekasudest.<\/p>\n
P\u00f5hiline kahju s\u00fcnnib veresoontes ja s\u00fcdamet\u00f6\u00f6s, kus \u00f6strogeeni puudus vallandab negatiivse ahelreaktsiooni. Ilma hormonaalse toeta t\u00f5useb veres halva kolesterooli tase j\u00e4rsult, mitte enam sujuva kaarena. See omakorda p\u00e4rsib veresoonte v\u00f5imet laieneda ja rakkudele kahjulike vabade radikaalide eemaldamist.<\/p>\n
Laanpere s\u00f5nul tuleb see periood naistele sageli ootamatult. “Mina nimetaks seda isegi plahvatuseks. Muidugi tulevad need v\u00e4ga paljud muutused neile h\u00e4sti ootamatult ja kui me r\u00e4\u00e4gime kasv\u00f5i kehakaalust, siis see v\u00f5ib m\u00f5jutada ju pingutusi, mida tervisliku elustiili j\u00e4tkamiseks v\u00f5i alustamiseks vaja on,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Metaboolne paratamatus<\/p>\n
Paljude naiste jaoks on \u00fcleminekuea \u00fcks n\u00e4htavamaid ja h\u00e4irivamaid muutusi kehakaalu t\u00f5us, mis kantakse sageli ekslikult vaid elustiili arvele. Tegelikkuses on tegu metaboolse paratamatusega, mis on otseselt seotud \u00f6strogeeni taseme langusega.<\/p>\n
Made Laanpere r\u00f5hutas, et protsess on bioloogiliselt etteprogrammeeritud: “Lihasmassi v\u00e4henemine ja selle asendumine rasvkoega on metaboolne paratamatus. Ma ei taha aga siinkohal inimesi hirmutada ja \u00f6elda, et see on midagi, mis meiega juhtub ja midagi teha ei ole”. Tekkiv rasv ei kogune seejuures enam lihtsalt naha alla, vaid siseorganite \u00fcmber.<\/p>\n
\u00d6strogeen vastutab lisaks insuliinitundlikkuse eest, mis t\u00e4hendab, et selle kadudes muutub suhkruainevahetus kohmakamaks. Vistseraalne rasv on seega metaboolselt aktiivne ning tegutseb s\u00fcdametervise vastu, suurendades p\u00f5letikke ja s\u00fcdamehaiguste riski.\u00a0<\/p>\n
Teaduse andmel\u00fcnk ja s\u00fcmptomite peitusem\u00e4ng<\/p>\n
Hoolimata riskide suurusest, vaevleb meditsiinimaailm endiselt t\u00f5sise andmel\u00fcnga k\u00e4es. S\u00fcdameuuringuid tehti aastak\u00fcmneid peamiselt meestel, eirates naiste bioloogilisi erip\u00e4rasid, nagu ts\u00fcklilisi hormoonk\u00f5ikumisi v\u00f5i rasedusega seotud komplikatsioone.\u00a0<\/p>\n
“Naiste terviseuuringud ei ole seda \u00fcldse arvesse v\u00f5tnud igasuguste tobedate vabanduste t\u00f5ttu, n\u00e4iteks on m\u00e4rgitud, et naised v\u00f5ivad uuringu ajal rasedaks j\u00e4\u00e4da. Nagu rasedad ei vajaks uuringuid,” r\u00e4\u00e4kis Laanpere.<\/p>\n
See on viinud olukorrani, kus naiste s\u00fcdamehaigusi diagnoositakse hiljem, sest neil esinevad s\u00fcdamehaiguste s\u00fcmptomid v\u00f5ivad olla teistsugused kui meestel.\u00a0 “Kogu maailmas on teada, et naiste suremus t\u00f5useb p\u00e4rast seda, kui kaitsvad \u00f6strogeenid meid enam ei teeninda,” nentis Laanpere. Tema s\u00f5nul on selle p\u00f5hjuseks nii erinev haiguse kulg kui ka asjaolu, et senised ravimeetodid ei pruugi naistel olla nii t\u00f5husad.<\/p>\n
Viimastel aastatel on olukord siiski hakanud maailmas muutuma ja naisi kaasatakse uuringutesse \u00fcha rohkem. Teadlased on m\u00f5istnud, et naiste tervist ei saa uurida, v\u00f5tmata arvesse nende bioloogilist ainulaadsust. Kuigi bioloogilised protsessid on elukaarde sisse kirjutatud, on teadlikkus see, mis v\u00f5imaldab riske maandada.<\/p>\n
Kaks aastat tagasi ilmunud Eesti naiste tervise uuring n\u00e4itas aga kurba t\u00f5de: teadlikkus perimenopausist on madal ja vaid veerand naistest teab sellest enne 40. eluaastat piisavalt palju.<\/p>\n
“Seda uuringut poleks mul olnud \u00fcldse p\u00f5hjust tehagi. Teadsin tegelikult juba arstikabinetis istudes, et teadlikkus on v\u00e4ga v\u00e4ike, sest sellest teemast ju ei r\u00e4\u00e4gita. Sellest on v\u00e4ga kahju, sest n\u00e4iteks kaalut\u00f5us hakkab pihta palju varem. Kui naised teaksid, millega see seotud on, siis nad suudaksid palju paremini oma elustiili korrigeerida v\u00f5i parandada,” \u00fctles naistearst.<\/p>\n
\u00dchiskonnas on paraku Made Laanpere s\u00f5nul valdav arusaam, et kaalulangetus on inimestel ainult k\u00e4ttev\u00f5tmise asi ja kui nad seda ei tee, siis on nad lihtsalt laisad ja lohakad.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\t“Aktuaalne Kaamera. N\u00e4dal”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00d6strogeeni taseme langus \u00fcleminekueas toob kaasa ulatuslikud muutused naise organismis, mille \u00fcks t\u00f5sisemaid tagaj\u00e4rgi on s\u00fcdame-veresoonkonnahaiguste riski kiire…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":136615,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,36617,28,29,11010,46251,61487,43631,19,60958,61489,25,61488,23,24,22,20,30],"class_list":["post-136614","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hormoonid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-made-laanpere","tag-menopaus","tag-naissuguhormoon","tag-naiste-tervis","tag-news","tag-ostrogeen","tag-perimenopaus-ehk-uleminekuiga","tag-populaarseimad-lood","tag-tartu-ulikooli-meditsiiniteaduste-valdkond","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116280565648604604","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/136614","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=136614"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/136614\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/136615"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=136614"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=136614"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=136614"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}