{"id":136827,"date":"2026-03-24T06:45:13","date_gmt":"2026-03-24T06:45:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/136827\/"},"modified":"2026-03-24T06:45:13","modified_gmt":"2026-03-24T06:45:13","slug":"supertoidud-mille-eestlased-on-taiesti-ara-unustanud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/136827\/","title":{"rendered":"Supertoidud, mille eestlased on t\u00e4iesti \u00e4ra unustanud"},"content":{"rendered":"

Toitumisterapeut ja personaaltreener Artur Minenko<\/a> on p\u00fchendunud selgitust\u00f6\u00f6le, et panna inimesi taas neid \u00fclimalt v\u00e4\u00e4rtuslikke supertoite s\u00f6\u00f6ma.<\/p>\n

\"Toitumisterapeut<\/p>\n

\u201eJust rupskid on \u00fched k\u00f5ige toitainetihedamad toidud. Need sisaldavad rohkelt B-vitamiine, omastatavad h\u00e4sti rauda, tsinki<\/a> ja mitmeid bioaktiivseid \u00fchendeid, mida tavalisest lihast saab v\u00e4hem. Vanarahvas ei kasutanud neid juhuslikult \u2013 see oli osa tasakaalustatud toitumisest,\u201c r\u00e4\u00e4gib Minenko.<\/p>\n

Kui miks siis t\u00e4nap\u00e4eva inimesed rupskeid pigem v\u00e4ldivad?<\/p>\n

\u201eArvan, et peamine p\u00f5hjus on harjumuste muutus. T\u00f6\u00f6stuslik toidukultuur on meid viinud sinna, kus eelistatakse fileed \u2013 see on lihtne, neutraalse maitsega ja ei vaja erilist ettevalmistust. R\u00e4\u00e4kimata valmistoitudest ning ultrat\u00f6\u00f6deldud toitudest, mis on ainult soojaks vaja lasta.\u201c Mehe s\u00f5nul n\u00f5uavad rupskid kokkadelt veidi rohkem teadmisi ja oskusi.<\/p>\n

Eriti kasulikud rupskid on:<\/p>\n

Toitumisteadlased peavad maksa \u00fcheks k\u00f5ige toitainerikkamaks loomseks toiduks \u00fcldse, kuna selles toimub suur osa vitamiinide<\/a> ja mineraalide ainevahetusest. Seet\u00f5ttu sisaldab maks v\u00e4ga palju A-vitamiini, B12-vitamiini, folaate, rauda, tsinki, seleeni.<\/p>\n

Lisaks on maksas palju kvaliteetset valku ja v\u00e4ga v\u00e4he s\u00fcsivesikuid. Just selle t\u00f5ttu nimetavad paljud toitumisspetsialistid maksa looduslikuks multivitamiiniks. Kanamaks on eriti v\u00e4\u00e4rtuslik inimestele, kellel on kalduvus rauapuudusele.<\/p>\n

Erinevalt maksast v\u00f5i neerudest on s\u00fcda tegelikult v\u00e4ga tugev lihas ja t\u00f6\u00f6tab terve elu ilma pausideta. Seet\u00f5ttu sisaldavad s\u00fcdamekoed rohkelt koens\u00fc\u00fcmi Q10 (CoQ10) \u2013 ainet, mis osaleb rakkude energia tootmises. Lisaks on selles palju kvaliteetset valku, B-grupi vitamiine, rauda, tsinki.<\/p>\n

Neerud on organ, mis osaleb organismis vedelikutasakaalu reguleerimises, mineraalide ainevahetuses, ainevahetusj\u00e4\u00e4kide eemaldamises. Unustatud mineraalipomm! Neerud on head allikad B12-vitamiinile, riboflaviinile (B2), rauale, tsingile, seleeniile, kvaliteetsele loomsele valgule<\/p>\n

Keel on tegelikult v\u00e4ga tugev lihasorgan, mis t\u00f6\u00f6tab kogu looma elu. Selle t\u00f5ttu sisaldab see palju kvaliteetset valku, B-grupi vitamiine, rauda, tsinki, kollageeni. Kollageen on oluline liigeste, naha, sidekoe, k\u00f5hrede toetamiseks.<\/p>\n

K\u00f5ik need t\u00e4iendavad \u00fcksteist ja annavad kokku v\u00e4ga mitmekesise toitainete profiili.<\/p>\n

Seejuures on muidugi oluline rupskite tarbimise kogus. \u201eN\u00e4iteks maks on v\u00e4ga toitainerikas, kuid sisaldab palju A-vitamiini, mist\u00f5ttu ei ole seda vaja s\u00fc\u00fca iga p\u00e4ev. M\u00f5\u00f5dukus on siin v\u00f5tmes\u00f5na ehk \u00fcks kuni kaks korda n\u00e4dalas v\u00e4iksem portsjon on enamasti t\u00e4iesti piisav. Samuti m\u00e4ngib rolli tooraine kvaliteet \u2013 eelistada v\u00f5iks v\u00f5imalusel usaldusv\u00e4\u00e4rset ja puhast p\u00e4ritolu,\u201c nendib Minenko.<\/p>\n

Kes rupskeid seni toidus kasutanud ei ole, saab alustada v\u00e4ikeste kui lihtsate sammudega, lisades n\u00e4iteks maksa v\u00f5i s\u00fcdant hakkliha hulka, teha kord n\u00e4dalas maksarooga ning keeta aeg-ajalt luupuljongit v\u00f5i s\u00fclti, kasutades selleks ka sabasid.<\/p>\n

Lisaks tasub proovida klassikalisi retsepte. \u201eKui maitse ja harjumus tekivad, muutub see loomulikuks osaks men\u00fc\u00fcst,\u201c teab spetsialist r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n

Millised m\u00fc\u00fcdid levivad?<\/p>\n

Minenko s\u00f5nul on k\u00f5ige levinum m\u00fc\u00fct see, et rupskid \u201ekoguvad m\u00fcrke\u201c. <\/p>\n

\u201eTegelikult ei ole see nii! Maks ja neerud t\u00f6\u00f6tlevad aineid, kuid ei talleta neid sellisel kujul, nagu sageli arvatakse. Teine m\u00fc\u00fct puudutab kolesterooli. Jah, m\u00f5nes rupskis on seda rohkem, kuid toidust saadav kolesterool ei t\u00f5sta enamikul inimestel otseselt vere kolesteroolitaset. Palju suuremat rolli m\u00e4ngib \u00fcldine elustiil ja toitumine.\u201c<\/p>\n

Kui s\u00fc\u00fca erinevaid loomseid osi, saab organism k\u00e4tte rohkem mikrotoitaineid, rohkem mineraalaineid, rohkem bioloogiliselt aktiivseid \u00fchendeid. Siiski toonitab mees, et rupskid ei ole \u201eimevahendid\u201c, vaid pigem loomulik viis rikastada men\u00fc\u00fcd.<\/p>\n

Ta lisab: \u201eV\u00f5ib-olla k\u00f5ige olulisem m\u00f5te on see, et tervis ei tule ainult kallitest supertoitudest. V\u00e4ga sageli on see peidus lihtsates ja traditsioonilistes toitudes, mida meie vanaemad kasutasid igap\u00e4evaselt. Rupskid on hea n\u00e4ide sellest \u2013 nad on toitainerikkad, rohkem taskukohased ja aitavad muuta toitumise terviklikumaks.\u201c<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (69)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Toitumisterapeut ja personaaltreener Artur Minenko on p\u00fchendunud selgitust\u00f6\u00f6le, et panna inimesi taas neid \u00fclimalt v\u00e4\u00e4rtuslikke supertoite s\u00f6\u00f6ma. \u201eJust…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":136828,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[48887,61568,31090,25250,37,33,35,173,34,36,61571,61570,61567,61566,5085,140,31091,11864,22002,58399,61569,7861,31081,37380,31092],"class_list":["post-136827","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-artur-minenko","tag-bataat","tag-c-vitamiin","tag-d-vitamiin","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-kanasuda","tag-kanasudamed","tag-kodujuust","tag-magu","tag-maks","tag-meelelahutus","tag-mineraalained","tag-munad","tag-neer","tag-neerude-tervis","tag-rupskid","tag-tervislik-toitumine","tag-tsink","tag-veri","tag-vitamiinid"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116282806924287808","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/136827","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=136827"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/136827\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/136828"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=136827"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=136827"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=136827"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}