{"id":136848,"date":"2026-03-24T07:11:08","date_gmt":"2026-03-24T07:11:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/136848\/"},"modified":"2026-03-24T07:11:08","modified_gmt":"2026-03-24T07:11:08","slug":"eesti-taimeteadlased-astusid-sammu-saagikama-odra-suunas-loodus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/136848\/","title":{"rendered":"Eesti taimeteadlased astusid sammu saagikama odra suunas | Loodus"},"content":{"rendered":"<p>Taime saagikust saab osaliselt m\u00f5jutada selle \u00f5hul\u00f5hede kaudu. Seni on neid taime ainevahetust korraldavaid pilusid uuritud eesk\u00e4tt m\u00fc\u00fcrloogal. N\u00fc\u00fcd <a href=\"https:\/\/academic.oup.com\/jxb\/advance-article\/doi\/10.1093\/jxb\/erag037\/8436255?login=false\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">n\u00e4itasid<\/a> Eesti taimeteadlased geenmuundatud odra n\u00e4itel, et aretuses v\u00e4\u00e4rivad t\u00e4helepanu samad \u00f5hul\u00f5hede t\u00f6\u00f6d juhtivad valgud.<\/p>\n<p>Lahendades suuri proovikive, nagu t\u00f5stmaks taimede p\u00f5uakindlust v\u00f5i saagikust, uudistavad teadlased taime juures \u00f5ige v\u00e4ikest osa: \u00f5hul\u00f5hesid. Tegu on mikroskoopiliste avadega taime lehtede ning teiste elundite, nagu varte, \u00f5ite tupplehtede ja m\u00f5nede viljade, epidermis ehk kattekoes.\u00a0<\/p>\n<p>\u00d5hul\u00f5hesid on oluline uurida, sest nende kaudu toimub taime gaasivahetus: fotos\u00fcnteesiks kasutatav CO2 p\u00e4\u00e4seb sisse ja veeaur v\u00e4lja. \u00d5hul\u00f5hede avanemist ja sulgumist reguleerivad neid \u00fcmbritsevad sulgrakud. Sulgrakupaarides t\u00f6\u00f6tavad keerulised signaalrajad tagavad aga \u00f5hul\u00f5hede avatuse vastavalt keskkonnatingimustele.\u00a0<\/p>\n<p>Stressita keskkonnas v\u00f5imaldavad avatud \u00f5hul\u00f5hed taimel rohkem s\u00fcsihappegaasi siduda ja saaki anda. Samas on oluline kuiva mulla v\u00f5i suhtelise \u00f5huniiskuse v\u00e4henedes sulgeda, sest muidu v\u00f5ib taim \u00e4ra kuivada.\u00a0<\/p>\n<p>\u00d5hul\u00f5hede sulgumisprotsessis on suur osa t\u00e4ita taime stressihormoonil ehk abstsiishappel (ABA): see paneb t\u00f6\u00f6le sulgrakkudes sulgumisele suunatud signaalraja. ABA signaalrada on seni v\u00e4ga p\u00f5hjalikult uuritud m\u00fc\u00fcrloogas kui mudeltaimes. Praeguseks on teada k\u00f5ik selle raja p\u00f5hikomponendid alates ABA-ga seonduvatest retseptoritest ja l\u00f5petades sulgrakkude plasmamembraanis paiknevate anioonkanalitega, mis sulgumise l\u00f5pule viivad.\u00a0<\/p>\n<p>M\u00fc\u00fcrloogast on teada ka ABA signaalraja valk OST1. Sulgrakkude ABA sisalduse t\u00f5ustes vabaneb see oma piirajatest, hakkab t\u00f6\u00f6le ja tagab \u00f5hul\u00f5hede sulgumise. Geneetiliselt muudetud m\u00fc\u00fcrlooga taimedel, millel OST1 valk on puudu, on \u00f5hul\u00f5hed v\u00e4ga lahti ja need ei suuda sulguda ka vastavate stressisignaalide korral. Samas on puuduva OST1-ga m\u00fc\u00fcrloogad heades niiskustingimustes metsikt\u00fc\u00fcbiga v\u00f5rreldes suuremad.\u00a0<\/p>\n<p>Mis toimub p\u00f5lluviljas?<\/p>\n<p>Taimebioloogias on oluline k\u00fcsimus, kas m\u00fc\u00fcrlooka uurides saadud teadmised on \u00fcks-\u00fchele \u00fcle kantavad teistele taimedele. Kas sarnastest valkudest moodustuv ABA signaalrada tagab \u00f5hul\u00f5hede sulgumise ka n\u00e4iteks \u00fcheidulistes taimedes, mille hulka kuuluvad p\u00f5llumajanduslikult olulised teraviljad?<\/p>\n<p>Uurisime Tartu \u00dclikooli tehnoloogiainstituudi eestvedamisel koos maaelu teadmuskeskuse teadlastega seda k\u00fcsimust odra n\u00e4itel. Meie \u00e4sja ilmunud artikkel on esimene eesti teadlaste avaldatud tulemus geneetiliselt muudetud odrast.\u00a0<\/p>\n<p>Tegime andmebaaside abil kindlaks kaks odra valku, mis olid aminohapete j\u00e4rjestuste poolest v\u00e4ga sarnased m\u00fc\u00fcrlooga OST1-ga. Seej\u00e4rel l\u00f5ime ilma OST1 valguta m\u00fc\u00fcrloogad, millesse viisime emma-kumma neist odra geenidest. Nii oli n\u00e4ha, kas need suudavad m\u00fc\u00fcrloogas puuduvat OST1 funktsiooni asendada.\u00a0<\/p>\n<p>Selgus, et \u00fcks odra geenivariantidest, HvSnRK2.7, oli edukas \u2013 see tegi h\u00e4iritud \u00f5hul\u00f5hede k\u00e4itumisega m\u00fc\u00fcrloogast normaalselt k\u00e4ituva ehk siis metsikt\u00fc\u00fcbiga sarnase m\u00fc\u00fcrlooga. Teine mainitud odra geenivariant, HvSnRK2.9, nii t\u00f5hus ei olnud, kuid mingid OST1 funktsioonid suutis ka tema m\u00fc\u00fcrlooka sisse viiduna osaliselt taastada.<\/p>\n<p>Seet\u00f5ttu tellisime Suurbritanniast, John Innese keskusest geneetiliselt muudetud odrad, milles HvSnRK2.7 ja HvSnrk2.9 geenid ning seega ka vastavad valgud olid puudu.\u00a0<\/p>\n<p>Niisuguste odra kaksikmutantide lehtede mikroskoopilisel uurimisel selgus, et nende \u00f5hul\u00f5hed on v\u00f5rreldes metsikt\u00fc\u00fcbiga rohkem avatud. Samas polnud \u00f5hul\u00f5hede tiheduses ehk \u00f5hul\u00f5hede arvus lehe pinna\u00fchiku kohta kaksikmutantide ja metsikt\u00fc\u00fcbi vahel suurt erinevust.\u00a0<\/p>\n<p>Gaasivahetusm\u00f5\u00f5tmised kinnitasid \u00f5hul\u00f5he laiemat avatust. Kaksikmutantide \u00f5hul\u00f5hede juhtivus oli oluliselt suurem ning tundlikkus ABA ja madala \u00f5huniiskuse suhtes v\u00f5rreldes metsikt\u00fc\u00fcbiga oluliselt v\u00e4iksem.\u00a0<\/p>\n<p>Suurema \u00f5hul\u00f5hede juhtivusega peaks kaasnema kiirem fotos\u00fcntees, kuna rohkem CO2 p\u00e4\u00e4seb lehte sisse. Meie m\u00f5\u00f5tmised n\u00e4itasid, et kaksikmutantide fotos\u00fcntees oli t\u00f5epoolest kiirem kui metsikt\u00fc\u00fcbil. Siiski j\u00e4i fotos\u00fcnteesi t\u00f5us oodatust tagasihoidlikumaks. M\u00e4\u00e4rasime ka terasaagi, millest selgus, et see oli taime kohta kaksikmutantidel ja metsikt\u00fc\u00fcbil statistiliselt sarnane.\u00a0<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3273651\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3273651he309t24.jpg\"\/>GM-otrade \u00f5hul\u00f5hed olid rohkem avatud v\u00f5rreldes metsikt\u00fc\u00fcbiga nii alumisel kui \u00fclemisel lehek\u00fcljel. Skaala: 20 mikromeetrit. Autor\/allikas: Kajal Samantara<\/p>\n<p>Suurem saagikus vajab veel uurimist<\/p>\n<p>Teadlased peavad fotos\u00fcnteesi hoogustamist \u00fcheks p\u00e4riselt kasutatavaks viisiks, kuidas tulevikus p\u00f5llumajanduslike taimede saaki t\u00f5sta. Kui \u00fcle kogu lehestiku ja terve taime kasvuperioodi jooksul toimub isegi tagasihoidlik fotos\u00fcnteesi t\u00f5us, v\u00f5iks see kokkuv\u00f5ttes anda olulise saagit\u00f5usu.\u00a0<\/p>\n<p>Meie artikli tulemused n\u00e4itasid, et asi ei ole siiski nii lihtne. Statistiliselt olulist terasaagi kasvu suurema \u00f5hul\u00f5hede avatuse ja fotos\u00fcnteesiga kaksikmutantidel ei tuvastatud. Seega v\u00f5ib oletada, et meie katse otradel piirasid fotos\u00fcnteesi pigem mingid \u00f5hul\u00f5hedest mittes\u00f5ltuvad tunnused \u2013 need m\u00e4\u00e4ravad juba lehte sisenenud CO2 edasise liikumise ja fotos\u00fcnteesis sidumise kiiruse. Taimede kasvatamine kasvuhoones, kus valgus oli madalam kui p\u00e4ikeselisel p\u00e4eval p\u00f5llul, ei v\u00f5imaldanud \u00fcsna t\u00f5en\u00e4oliselt neil oma t\u00e4it saagipotentsiaali saavutada.\u00a0<\/p>\n<p>Uuringud, mis m\u00f5\u00f5davad geneetiliselt muudetud p\u00f5llumajanduslike taimede tunnuseid erinevates arengustaadiumites kuni terasaagini v\u00e4lja, v\u00f5imaldavad hinnata v\u00e4ljapakutud aretusstrateegiate potentsiaali. Samas peaks selge pildi saamiseks saagikust m\u00f5\u00f5tma v\u00f5imalikult elul\u00e4hedastes tingimustes, ent praegu pole geneetiliselt muudetud p\u00f5llukultuuride kasvatamine nende kasvukeskkonnas, st p\u00f5llul, v\u00f5imalik.<\/p>\n<p>Uuring avaldati ajakirjas <a href=\"https:\/\/academic.oup.com\/jxb\/advance-article\/doi\/10.1093\/jxb\/erag037\/8436255?login=false\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Journal of Experimental Botany<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Taime saagikust saab osaliselt m\u00f5jutada selle \u00f5hul\u00f5hede kaudu. Seni on neid taime ainevahetust korraldavaid pilusid uuritud eesk\u00e4tt m\u00fc\u00fcrloogal.&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":136849,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[10980,26,27,61581,37,33,35,34,36,31,32,61578,21,28,29,30257,61579,19,3687,61577,25,61580,2424,52513,23,24,22,20,30],"class_list":["post-136848","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-aretus","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ebe-merilo","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gmo-geneetiliselt-muundatud","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maaelu-teadmuskeskus","tag-muurlook","tag-news","tag-oder","tag-ohulohed","tag-populaarseimad-lood","tag-saagikus","tag-tartu-ulikool","tag-teravili","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116282909201311932","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/136848","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=136848"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/136848\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/136849"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=136848"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=136848"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=136848"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}