R\u00e4\u00e4gi alustuseks oma minevikust \u2014 kes sa oled, kust sa tuled, kuidas sa omadega siia j\u00f5udsid?<\/p>\n
Geograafilises plaanis tulen Ida-Virumaalt ehk t\u00e4psemalt tuhapilve seest, mis katab seda maad, mida kaevurite vaprad k\u00e4ed iga p\u00e4ev v\u00f5idukalt \u00f5\u00f5nes\u00adtavad. Kuna mulle meeldis juba v\u00e4iksena korvpall ja ma ei tahtnud kaevuriks saada, siis palusin Jumalat, et ta mind v\u00f5imalikult kiiresti NBAsse saadaks. Tegin h\u00e4sti palju trenni ja palvetasin pool aastat igal \u00f5htul, kuid mitte midagi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset sellest ei tulnud. Alla ma muidugi ei andnud ning asusin hoopis oma \u00f5htuseid palveid t\u00e4psustama \u2014 \u00fchest ilusast \u00f5htust alates soovisin, et Jumal muudaks mind mustanahaliseks, kuna siis oleks mu \u0161anss oluliselt suurem. P\u00e4rast pikaajalist vaatlust sain aru, et ka see palve ilmselgelt ei realiseeru, ning asusin hoopis pungiga tegelema. Haarasin palli asemel pulgad ja hakkasin neid vastu trumminahku p\u00f5rgatama.\u00a0<\/p>\n
Aga miks just punk? Kas suurest frustratsioonist, et Jumal sinust korvpallurit ei voolinud?<\/p>\n
Kindlasti oli frustratsioonil oma roll, kuid pigem tulenes see teismelise \u00e4ngist ja vihast iseendaga mitte toime tulemise p\u00e4rast ja \u00fcmbritseva maailma vastu laiemalt. Kui on ikka suur probleemne purakas sees, siis on vaja leida v\u00e4ljundit pakkuv vorm, et energia kuhugi suunata, ja minu jaoks oli see punk. 90-ndate Eesti ja eriti idablokk oli teismeliste jaoks suhteliselt kalk koht. Koolis andsid tooni Stalini-aegsed \u00f5petajad, kel oli endalgi taasiseseisvumise j\u00e4rel juhe t\u00e4iesti koos, r\u00e4\u00e4kimata lastest. Maailm oli \u00fcle\u00f6\u00f6 muutunud, aga nemad hoidsid ikka vanadest kasvatusmeetoditest ja harjumustest kinni. Kauboikapitalism ja saamahimu olid k\u00f5ikidele p\u00e4he l\u00f6\u00f6nud, kaotatud aeg ja raha tuli tagasi teha. T\u00e4navatel liikusid ringi vene kambad ja gangsterid. V\u00e4givalda oli kohutavalt palju. Iga p\u00e4ev l\u00f6\u00f6di keegi kasti ja p\u00e4ris tihti olid \u00f5nnelik, et j\u00f5udsid \u00fcldse terve nahaga \u00f5htul koju. Aga see ei hoidnud muidugi 13-aastast mind kodus. Mingi j\u00f5ud ajas ikka v\u00e4lja hulkuma. Mulle tundub, et enne punki ma olingi lihtsalt tavaline hulgus, aga siis tuli punk ja see andis hulkurlusele mingi erilise v\u00e4rvingu ja m\u00f5tte. J\u00e4rgmine samm oli b\u00e4ndi tegemine, see v\u00f5ttis aina rohkem v\u00f5hma niisama ringi kondamise arvelt ja aitas emotsioonidega kontakti saada. See on tagantj\u00e4rele vast isegi k\u00f5ige olulisem, mis ma sellest v\u00f5itsin. Me tunneme v\u00e4ga palju tundeid ja kuna need pole tihti kuigi meeldivad, siis t\u00f5ukame nad endast \u00e4ra. Selle taga on hirm, mis tuleb oma tunnetega samastumisest. T\u00e4nap\u00e4eval r\u00e4\u00e4gitakse sellest juba v\u00e4ikelastele, v\u00e4hemalt ma \u00fcritan seda teha oma lastega, et nad oskaksid v\u00e4ltida tundel\u00f5kse, aga siis lendasid terved p\u00f5lvkonnad m\u00f6\u00f6da, saamata aru, mis toimub nende sees ja \u00fcmber.<\/p>\n
Ja siis sa j\u00f5udsid v\u00e4lja Tartu \u00dclikooli usuteaduskonda\u2026<\/p>\n
Usuteaduskond oli kooli l\u00f5puks\u00a0j\u00f5udnud juba mitut teed pidi minu huviorbiiti, aga tegelikult oli \u00fcks konkreetne t\u00f5uge, miks ma l\u00f5puks sinna l\u00e4ksin. Sattusin lugema s\u00f5bra soovitusel Bulgakovi “Meistrit ja Margaritat”. S\u00f5brale oli seda omakorda soovitanud meie \u00fchine punkroki-iidol Freddy Grenzmann [Psychoterrori Freddy, kellest valmis 2018. aastal Indreku k\u00e4e all ka dokfilm “Enam kui elu” \u2014\u00a0Toim.]. Raamat s\u00fctitas minus huvi selle vastu, mis kirjanduse taga k\u00f5ik p\u00e4riselt peituda v\u00f5ib. Paljud asjad ja teemad olid minu jaoks justkui m\u00fcstilise looriga kaetud. See lummas mind ja ma tahtsin omandada v\u00f5imeid neist paremini aru saada.\u00a0<\/p>\n
Olid sa ka varem kuidagi usuga seotud? Lapsena ju palvetasid?\u00a0<\/p>\n
Vanaema s\u00f5navaras oli palju kilde piiblist ja see n\u00e4is moodustavat \u00fchtse terviku okupatsioonieelse vabariigi vaimuga, mida ta endaga kandis.\u00a0 Kui 90-ndad tulid, muutus enda ristiusustamine j\u00e4rsku mingiks \u00fcle\u00fcldiseks h\u00fcsteeriaks, millega taheti justkui kinnitada oma kuulumist okupatsioonieelse vabariigi v\u00e4\u00e4rtusruumi, kuigi tegelikult olid eestlased ka siis \u00fcsna (risti)usuleiged. See oli tugevalt seotud sakstevihaga. Aga viisk\u00fcmmend aastat n\u00f5ukaelu andis k\u00f5igele eelnevale tagasiulatuvalt rahvusromantilise v\u00e4rvingu. Ma lasin ennast koos emaga \u00e4ra ristida, kui ma olin 11-aastane. See tundus kuidagi k\u00e4mp ja lahe. Eesti ABBA ehk S\u00f5najalg m\u00fc\u00fcs staadionikontserte v\u00e4lja ja Jeesus, kes oli olnud pool sajandit p\u00f5lu all, n\u00e4is lokkide lehvides ise juhatavat neid sel teel.\u00a0<\/p>\n
Kuidas sul praegu usuga lood on?<\/p>\n
Ma p\u00e4ris usklikuks mingis konfessionaalses m\u00f5ttes ennast ei pea, kuigi paberite j\u00e4rgi olen luterlane. Selline t\u00fc\u00fcpiline leige agnostikust eestlase vastus muidugi. Esimene probleem on minu jaoks institutsionaliseeritud usk. Kui usust saab s\u00fcsteem, kerkib esile dogma ja tekivad kohe v\u00f5imupositsioonid \u2014 meie vahendame teile usku, meie teame ja \u00fctleme, kuidas on \u00f5ige, ja selline asi mulle ei meeldi. Vahendatud institutsionaalses religioonis on tegelikult k\u00f5ik totalitarismi tunnused. Ehk nagu \u017di\u017eek sedastab \u2014 totalitarismi allikaks on dogmaatiline klammerdumine ametliku s\u00f5nastuse k\u00fclge: naeru iroonilise distantsi puudumine. \u00c4\u00e4rmine p\u00fchendumus Heale v\u00f5ib ise muutuda suurimaks Kurjaks: t\u00f5eline Kuri on just fanaatiline dogmatism \u00fcksk\u00f5ik millisel kujul, eriti aga siis, kui seda tehakse \u00fclima Hea nimel. Naeru irooniline distants on minu jaoks ehk isegi v\u00f5tmes\u00f5na. Naer on parim viis s\u00e4ilitamaks selget meelt ja hoidmaks ennast kalav\u00f5rku p\u00fc\u00fcdmise eest.\u00a0<\/p>\n
Teine probleem on see, et kristluses on palju selgeks r\u00e4\u00e4kimata asju. Esiteks kogu tema v\u00e4givaldne minevik ja ajalugu, ning veelgi enam pelutab see talaarides ringi hiiliv pervertide armee, kes kiusavad lapsi.\u00a0<\/p>\n
Enda jaoks olen viimasel ajal uue ringiga avastanud hoopis judaismi k\u00e4sulauad. Kunagi m\u00f5tlesin k\u00fcll, et mis kuradi k\u00e4sud, milleks peab mind millekski k\u00e4skima ja sundima. See tuleb ilmselt traumast, mille on j\u00e4tnud meie paljukiidetud hariduss\u00fcsteem. Aga jah, olen aja jooksul aru saanud, et k\u00e4su tuum on anda juhiseid, kuidas mitte olla munn. Nagu mu s\u00f5ber \u00fctleb: Olla munn \u2014 see on p\u00f5rgu esimene ring. \u00dches\u00f5naga, ma \u00fcritan k\u00f5igest v\u00e4est mitte olla munn ja hoida p\u00f5rgut endast v\u00f5imalikult kaugel, aga ega see alati nii lihtne ei ole ka. Kuid me ei teegi seda sellep\u00e4rast, et see on lihtne, vaid vastupidi, meile on antud seda teha, sest see pole lihtne.\u00a0<\/p>\n
Inimloom paistab sulle v\u00e4ga huvi pakkuvat. Kas hakkasid filme ja eriti just dokumentaalfilme tegema seet\u00f5ttu, et erinevaid karvaseid ja sulelisi kinni p\u00fc\u00fcda?<\/p>\n
K\u00f5ik algas tegelikult sellest, et tegin b\u00e4ndi ja oli tarvis muusikavideoid teha. Siis tekkis tunne, et niisama lihtsalt filmida on ka p\u00e4ris \u00e4ge, ja selleks hetkeks, kui sain l\u00f5puks aru, et mul on p\u00e4riselt ka mingi s\u00fcgavam vajadus ja huvi filme teha, olin tegelikult juba kaks filmi valmis teinud. Kui vastata n\u00fc\u00fcd su k\u00fcsimusele, siis jah, film pakub mulle k\u00f5ige paremat v\u00f5imalust uurida inimeseks olemise v\u00f5lu ja valu. Mis on huvitavam kui inimese n\u00e4gu suures plaanis? Eriti kui ta on omadega kimpus ja peab otsustama, kas teha kurja v\u00f5i j\u00e4tta see tegemata, v\u00f5i saab j\u00e4rsku aru, et on k\u00f5ik p\u00f6\u00f6rdumatult perse keeranud.<\/p>\n
Film on ka megahea v\u00f5imalus peegelduseks. Enda leidmiseks l\u00e4bi teise. Marxi j\u00e4rgi sarnaneb inimene kaubaga. Kaup A v\u00f5ib v\u00e4ljendada oma v\u00e4\u00e4rtust \u00fcksnes viidates teisele kaubale B, mis n\u00f5nda saab tema ekvivalendiks. Kuna ta ei tule ilma, peegel k\u00e4es, filosoofina, kes \u00fctleb: “Mina olen mina”, siis vaatab ta end k\u00f5igepealt m\u00f5nest teisest inimesest otsekui peeglist. Inimene Indrek hakkab suhtuma iseendasse kui inimesse alles siis, kui ta hakkab suhtuma inimesse Koljasse kui omasugusesse. \u00dchtlasi aga muutub ka Kolja tema silmis kogu naha ja karvadega, kogu koljalikus kehalikkuses liigi “inimene” avaldumisvormiks. Kuna avalikus ruumis peetakse teiste inimeste j\u00f5llitamist taunitavaks, pakub film oivalise v\u00f5imaluse teist inimest l\u00e4hedalt uurida.<\/p>\n
Aga miks sa siis ikkagi Velikije Lukist filmi tegid?<\/p>\n
Selleni viis j\u00e4rgnev s\u00fcndmuste k\u00e4ik. Juhtusin korraldama 2017. aasta novembris Velikije Luki 35. s\u00fcnnip\u00e4eva kontserti. Umbes-t\u00e4pselt neli aastat hiljem kohtasin Balti jaama turul Ivo Uukkivi, kes teatas, et v\u00e4hem kui aasta p\u00e4rast on j\u00e4lle suurem juubel tulemas\u00a0 ja et seekord v\u00f5iks v\u00e4he korralikumalt teha ning hakata kontserdi korraldamisega veidi varem pihta, mitte nagu tavaliselt, nii n\u00e4dal v\u00f5i kaks enne s\u00fcndmust. Ma vastasin talle kohe, et siis v\u00f5iks teha ka kerge dokumentaalfilmi. Nii promo m\u00f5ttes. Tundsin, et ei viitsi j\u00e4lle lihtsalt kontserti korraldada. See on k\u00fcll lahe tunne, kui pidu \u00f5nnestub ja nii, aga see ei pakkunud mulle enam filmitegemisega v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rset r\u00f5\u00f5mu. Algselt pidi see tulema selline lihtne, kerge, kiire teledokk.\u00a0 J\u00e4rgmisel hetkel oli juba suvi, me istusime Ivoga tema aias ja saime aru, et kuu v\u00f5i kahega me juubeliks enam filmi kokku panna ei j\u00f5ua. Polnud ju ka mingeid vahendeid selleks. Ja siis Ivo r\u00e4\u00e4kis mulle loo, kuidas nad Villuga (Tamme) k\u00fcpsetasid N\u00f5ukogude Liidu 60. juubeli puhul NSVL 60-kujulise piparkoogi, l\u00e4ksid sellega Russalka juurde, murdsid t\u00fckkideks ning ilutulestiku s\u00e4ras alla kugistasid, ja just selle voodoo-aktiga andsid hoo sisse N\u00f5ukogude Liidu lagunemisele. See kujund hakkas mulle v\u00e4ga meeldima ja andis kohe ka filmi tonaalsuse k\u00e4tte. Sain aru, et kui natuke rohkem ajalugu filmi tuua ja veits vinti peale keerata, v\u00f5ib sellest loost saada palju rohkem k\u00e4tte kui \u00fche j\u00e4rjekordse punkrokk-biograafia.\u00a0<\/p>\n
Vaatamata sellele, et “\u00d5nn elada me maal” on dokumentaalfilm, on paljud kaadrid sellest m\u00e4ngufilmile omaselt lavastatud ja filmitud. Miks nii?<\/p>\n
Kui hakkasime Taavi (Taavi Aavik, montaa\u017eire\u017eiss\u00f6\u00f6r) ja Robertiga (Robert K\u00f5rvits, toimetaja) filmi kokku panema, saime \u00fcsna kiiresti aru, et arhiivimaterjali peal me kuigi kaugele ei purjeta. Ivo leidis mingi hetk koolivenna filmitud 8-mm kaadrid, kus Ivo teeb oma esimesed filmirollid, aga ka neist ei piisanud ja siis ma kibedusega m\u00f5tlesin endamisi, et miks see koolivend ei v\u00f5inud rohkem filmida. Kas t\u00f5esti linti ei j\u00e4tkunud? V\u00f5i oli siis t\u00f5esti kihk elada suurem kui seda j\u00e4\u00e4dvustada? Vahepeal tilkus veel siit-sealt infot, et \u00fchel v\u00f5i teisel filmientusiastil peaks olema materjale tollest ajast ja s\u00fcndmustest, mis meid huvitavad,\u00a0 aga hiljem selgus, et need on kas h\u00e4vinud v\u00f5i kadunud. Ja siis see kerge \u00e4ng ja ahastus viis l\u00f5puks omakorda lahenduseni \u2014 mis siis, kui me l\u00e4hme ajas tagasi 40 aastat ja filmime k\u00f5ik need stseenid ise. Ja nii me hakkasime vaikselt katsetama. Omajagu aega v\u00f5ttis, et leida \u00f5iged t\u00fc\u00fcbid kehastama noori lukilasi, aga siis, kui \u00fchte ruumi ja stseeni sattus tuumik (Christofer N\u00f5mm, Kevin Daniel Servellon, Raul ja Romet Esko) kokku, l\u00e4ks k\u00f5ik juba lepase reega.\u00a0<\/p>\n
Milliseid seoseid oled dokumentaale tehes punkarite vahel leidnud? On neil n\u00e4iteks midagi \u00fchist maailmavaates?<\/p>\n
Nii nagu inimesed \u00fcldiselt, jagunevad ka punkarid kahte leeri: \u00fched v\u00f5tavad seda pungi asja liiga t\u00f5siselt, muutuvad liiga poliitiliseks ja kehtestavad endale hullult palju reegleid, ja siis on teised, kes hindavad absurdi ja lasevad liugu maheda v\u00f5llanalja peal. Mulle istuvad just need viimased ja olenemata sellest, kas tegemist on punkariga v\u00f5i mitte, nali on see, mis tekitab \u00fchendusl\u00fclisid erinevate ajude vahel ja toob hinged kokku.\u00a0<\/p>\n
80-ndate pungilaine on t\u00e4naseks omandanud selgelt rahvusromantilise maigu. Punkarid on t\u00f5stetud pje\u00addestaalile kui esimesed avaliku vastupanu osutajad kehtivale N\u00f5uko\u00adgude re\u017eiimile. Kuidas sulle tundub, kas nende vastuhakk oli p\u00e4riselt nii s\u00fcsteemne, nagu nad ise vahel muljet j\u00e4tta p\u00fc\u00fcavad?<\/p>\n
See polnud kindlasti s\u00fcsteemne, pigem intuitiivne kulgemine kaose keerises. See eneseteadlik vastupanukuvand on meil kuidagi v\u00e4ga ilustatult ja rahvusromantiliselt tagantj\u00e4rele k\u00e4ibele l\u00e4inud. Villu on korduvalt \u00f6elnud, et mitte keegi ei uskunud tollal, et n\u00f5ukogude k\u00f6idikutest vabanemine v\u00f5iks \u00fcldse v\u00f5imalik olla. Arvati, et heal juhul paar aastat kestab see kerge Gorbat\u0161ovi sula ja siis tullakse ja taotakse sap\u00f6\u00f6rilabidaga j\u00e4lle k\u00f5igil kuplid kinni.\u00a0<\/p>\n
Isegi 1991. aastal enne augustiput\u0161i anti sisse riiklik tellimus 200 000 paari k\u00e4eraudade peale, et k\u00f5ik “isehakanud aktivistid” kinni v\u00f5tta ja k\u00fclmale maale saata. \u00d5nneks kukkus put\u0161 l\u00e4bi. T\u00e4htede seis oli hea ja meil tegelikult ropult vedas, et me vabaks saime. See k\u00f5ik oleks v\u00f5inud ka v\u00e4ga r\u00f5vedalt l\u00f5ppeda, nagu l\u00e4ks n\u00e4iteks Ungaris 1956 ja T\u0161ehhoslovakkias 1968. Kuigi tegelikult Vilniuses ju toimuski 1991. aastal veresaun, v\u00e4ike v\u00f5rreldes Prahaga, aga inimelusid n\u00f5udis see sellegipoolest.<\/p>\n
Villu oli ja on v\u00e4ga tundliku sotsiaalse n\u00e4rviga inimene ja tema selleaegsed lood osutavad \u00fcmbritseva \u00fchiskonna valupunktidele v\u00e4ga t\u00e4pselt. Kui me r\u00e4\u00e4gime juba perestroikaaegsetest J.M.K.E. lugudest 80-ndate l\u00f5pul, siis 80-ndate algul veel nii lahtise tekstiga lajatada ei saanud. Luki lugude protestivaim peitus pigem esitamise viisis, mitte otseselt s\u00f5numis. Kui panna k\u00f5rvuti tolleaegsete lugude l\u00fc\u00fcrika ja n\u00f5ukogude retoorika, siis need kaks langevad t\u00e4ielikult kokku ja \u00fchtivad massimeedias levitatud ideoloogiaga. Seega jah, see oli k\u00fcll teadlik t\u00f6\u00f6 \u00fchiskonna \u00e4rritamiseks, aga midagi s\u00fcsteemset siin polnud.<\/p>\n
Mind ennast on tegelikult \u00f5udselt h\u00e4irinud see totakas punkarluse tagantj\u00e4rele heroiseerimine ja rahvusromantilise vankri ette rakendamine, kuna punk oli ja on minu jaoks midagi palju enamat. Kui sa seod selle mingi rahvusromantikaga, siis seal on juba mingi muu mekk man ja v\u00f5lu kaob \u00e4ra. Kui sa vaatad t\u00e4nap\u00e4eva poliitikuid, kes r\u00f5hutavad oma retoorikas eriti tugevalt rahvuslikku aspekti ja r\u00e4uskavad nagu 13-aastased tolbajoobid, siis nii imelik, kui see ka pole, see on paljude jaoks punk. Aga tegelikult on see hoopis pungi vastand ja mul tuleb okse peale neid vaadates. Asjadel v\u00f5ivad olla sarnased tunnused, aga see ei t\u00e4henda, et nad langevad olemuslikult kokku.\u00a0<\/p>\n
Sellegipoolest andis filmis “\u00d5nn on elada me maal” see absurdimoment v\u00f5imaluse gaas t\u00e4iega p\u00f5hja vajutada ja \u00fchtaegu nii p\u00f5listada kui ka t\u00fchistada seda rahvusromantilist ja s\u00fcsteemse tegutsemise aspekti.\u00a0<\/p>\n
Tuleme tagasi t\u00e4nap\u00e4eva. 80-ndatest on varsti pool sajandit m\u00f6\u00f6das, aga punk pole kuhugi kadunud. Vastupidi, \u00fcha enam on hakanud laineid l\u00f6\u00f6ma uued ja noored kooslused (nt Ave Maria, Skoone, STD jne). Mis v\u00f5iks olla selle p\u00f5hjuseks?<\/p>\n
Kusjuures \u2014 meil oli filmi jaoks noori punkareid vaja ja kui me neid otsima hakkasime, siis olin ikka v\u00e4ga h\u00e4mmingus sellest, kui palju on neid j\u00e4rsku peale kasvanud. Ma olin p\u00f5gusalt kursis, et \u00dclases [\u00dclase 12 klubi \u2014\u00a0Toim.] miskit toimub, kuid see, et see skeene, kus tegutseb nii palju b\u00e4nde, nii mastaapseks on kasvanud, niitis ikka m\u00f5nuga.<\/p>\n
Punk ei hakka kunagi \u00f5itsema\u00a0ex nihilo. Selleks peavad olema soodsad \u00fchiskondlikud tingimused. K\u00f5ik on muidugi ja alati perses jooksval liinil ja\u00a0pastajanno, aga kui \u00fchiskondlik \u00e4revuse tase kerkib \u00fcle teatud p\u00fcgala, hakatakse aktiivsemalt otsima sellest frustratsioonist v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su. Just eriti noored. Esimese pungilaine t\u00f5i 70-ndate UKs Thatcheri-aegne masendus ja rokkmuusika mandumine sisutuks poosiks. See, et 70-ndate l\u00f5pu ja 80-ndate alguse eesti noored sellest keset n\u00f5ukastagnatsiooni ja punaterrorit Soome TV vahendusel tuld v\u00f5tsid, pole ju ka mingi ime. 90-ndate \u00fclemineku\u00fchiskonna h\u00fcsteeria l\u00f5i samuti soodsa pinna toonaseks pungiplahvatuseks.\u00a0<\/p>\n
See, mis praegu toimub, on veel eriti haige ja me ei tea, kuhu see k\u00f5ik v\u00e4lja viia v\u00f5ib. Ebakindlus kehtiva maailmakorra suhtes on v\u00e4ga suur, inimesed on j\u00e4rjest vaesemad, suur s\u00f5da on \u00f5hus, v\u00f5i see k\u00e4ibki juba igal rindel, TI-ga seoses kaob j\u00e4rgneva k\u00fcmne aasta jooksul suurem hulk t\u00f6\u00f6kohti. Iga p\u00e4ev imbub v\u00e4lja uusi asit\u00f5endeid, et meie \u00f5itsva l\u00e4\u00e4nemaailma eliit ei koosne ainult korrumpeerunud ja rahaahnetest sulidest, vaid seal annavad tooni saatanat kummardavad pedofiilid, kes teevad sihiteadlikku t\u00f6\u00f6d selle nimel, et teha meid iga p\u00e4ev vaesemaks, v\u00f5\u00f5randada meid meist endist ning naelutada meie meeled kinni telodesse. Ja selle d\u00fcstoopiaperspektiivi ainukeseks alternatiiviks on Putin. Ikka p\u00e4ris nukker seis. Ma ise usun, et Euroopal on veel lootust, aga me k\u00f5nnime praegu noateral ja liisk on kohe langemas.<\/p>\n
Mark Aleksander Ummelas kirjutas M\u00fc\u00fcrilehes \u00dclase kogukonna kohta, et selle pealisideedeks on DIY [Do It Yourself\u00a0\u2014\u00a0Toim.]ja kogukondlikkus: inimesed tulevad kohale, et olla osa millestki suuremast. Mis v\u00f5iks sinu arvates olla pungi eesm\u00e4rk t\u00e4nap\u00e4eval? Kas t\u00e4nap\u00e4eva punk seisnebki hoolivuses ja kogukondlikkuses?<\/p>\n
Hoolivus ja kogukondlikkus on minu arvates alati pungi osa olnud. Mulle tundub, et noorte koosolemise ihalus tuleneb pigem sellest, et neil pole enam t\u00e4nap\u00e4eva maailmas niisugust inimlikku kontakti, nagu meil enne nutitelefone oli. Vaata kas v\u00f5i Netflixi sarju (mida ma ise ei vaata ega soovita ka teistel seda teha, sest need on maitsetud), mis praegu noorte seas k\u00f5ige populaarsemad on. Nende k\u00f5igi tegevus toimub 1980\u201390-ndatel. See aeg m\u00f5jub praegustele noortele v\u00e4ga romantiliselt. Ja teisalt kujuta ette, kui tehtaks film v\u00f5i sari t\u00e4nap\u00e4eva maailmast. Ei oleks just kuigi p\u00f5nev vaadata, kuidas inimesed isekeskis ekraanide vahendusel tundide viisi\u00a0chat’ivadja k\u00e4ib ainult mingi mentaalne t\u00fchja panemine ja laikimine, p\u00e4ris asjaks kunagi ei l\u00e4he. Noori punkareid kannustab igatsus p\u00e4rismaailma j\u00e4rele. Soov kokku saada, koos karjuda, tunda higiseid kehasid \u00fcksteise vastu h\u00f5\u00f5rdumas. Jagada vahetult olemasolemise kogemust.<\/p>\n
L\u00f5petuseks kolm kiiret k\u00fcsimust. Mis on su lemmik pungifilm l\u00e4bi aega\u00adde?<\/p>\n
“Sid & Nancy” (1986, re\u017e. Alex Cox)! See film m\u00f5jutas mind hullult. Laenasin 1999. aastal s\u00f5bralt videomaki ja vaatasin seda filmi VHSi pealt hommikust \u00f5htuni n\u00e4dal v\u00f5i kaks jutti, p\u00e4rast mida tundsin, et olen surematu.<\/p>\n
Kellest v\u00f5i millest tahaksid oma j\u00e4rgmise filmi teha?<\/p>\n
Mul on m\u00f5ned ideed, mille kallal olen t\u00f6\u00f6d teinud. Tahaks teha vahelduseks paar t\u00e4ispikka m\u00e4ngufilmi. Olen seda kunstivormi juba m\u00f5nda aega uurinud ja stsenaariume poleerinud. Ma usun, et olen selleks katsumuseks valmis. Mind huvitavad inimsuhted nende k\u00f5igis ilminguis ja ma tahaksin neid ja inimeseks olemist n\u00fc\u00fcd l\u00e4hemalt uurida.\u00a0<\/p>\n
On sul praegustele punkaritele midagi kaasa anda v\u00f5i soovitada?<\/p>\n
Pole m\u00f5tet minna liiga kettasse \u00fcmbritsevast masendusest ja persevestidest, kel pole sinust sooja ega k\u00fclma, sest k\u00f5ige suurem lurjus, kellega sul tuleb elus rinda pista, oled sa ise. P\u00fcsi vankumatult loll ja \u00e4ra usu valmis t\u00f5de. Pea meeles, et k\u00f5ige parem nali on alati sinu kulul. Tee k\u00f5ike valesti seni, kuni \u00fchiskond loobub sind \u00fcmber kasvatamast. Ja kui \u00fckskord j\u00f5uad ise nii kaugele, et leiad endas piisavalt materjali ja enesekindlust tulla teistele elamise kunsti \u00f5petama, siis k\u00e4i perse.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"R\u00e4\u00e4gi alustuseks oma minevikust \u2014 kes sa oled, kust sa tuled, kuidas sa omadega siia j\u00f5udsid? Geograafilises plaanis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":136884,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[3192,37,33,35,173,34,36,22021,140,19907,8481,6635,6637,13855],"class_list":["post-136883","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-dokfilm","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-indrek-spungin","tag-meelelahutus","tag-onn-on-elada-me-maal","tag-punk","tag-teater-muusika-kino","tag-temuki","tag-velikije-luki"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116283117728137250","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/136883","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=136883"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/136883\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/136884"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=136883"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=136883"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=136883"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}