Laboris loodud kude v\u00f5ib tulevikus aidata lapsi, kes s\u00fcnnivad s\u00f6\u00f6gitoru v\u00e4\u00e4rarenguga ning t\u00e4iskasvanuid, kelle lihaskude on v\u00e4hi t\u00f5ttu kahjustunud.<\/p>\n
Teadlased kasutasid s\u00f6\u00f6gitoru loomiseks t\u00fcvirakke, misj\u00e4rel siirdasid nad elundi edukalt sigadele. Loomad said sellega vaevata neelata ja s\u00fc\u00fca. Sarnaseid laboris kasvatatud elundeid v\u00f5iks tulevikus kasutada inimeste raviks, kellel on kahjustunud s\u00f6\u00f6gitoru.\u00a0<\/p>\n
Londoni \u00dclikooli lastekirurgi ja teadlase Paolo De Coppi t\u00f6\u00f6r\u00fchm otsis viise, et ravida s\u00f6\u00f6gitorul\u00f5hega s\u00fcndinud lapsi viisil, et see neid v\u00f5imalikult v\u00e4he kahjustaks. Praegu ravitakse s\u00f6\u00f6gitoru atreesiat kirurgiliselt. Enne s\u00f6\u00f6gitoru alumise ja \u00fclemise osa kokku \u00f5mblemist peavad kirurgid sulgema ebanormaalse \u00fchenduse s\u00f6\u00f6gi- ja hingetoru vahel.<\/p>\n
Selleks siirdas De Coppi t\u00f6\u00f6r\u00fchm laboris kasvatatud s\u00f6\u00f6gitorul\u00f5ikude siirdamist sigadele. S\u00f6\u00f6gitoru enda kasvatamiseks alustasid teadlased v\u00e4ikestest lihas- ja sidekoeproovidest, mis v\u00f5eti doonorsigadelt.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6r\u00fchm muutis need kahte t\u00fc\u00fcpi t\u00fcvirakkudeks, mis suudavad edasi arendada erinevateks rakut\u00fc\u00fcpideks. Lisaks v\u00f5tsid teadlased 16 teiselt noorelt sealt p\u00e4rit s\u00f6\u00f6gitorud ja eemaldas neist algsed rakud, et luua t\u00fcvirakkude tarbeks tugistruktuurid.<\/p>\n
Iga selline struktuur t\u00e4ideti doonorsea t\u00fcvirakkudega, millel lasti jaguneda kahe kuu jooksul, mille l\u00f5puks moodustasid siiriku. Seej\u00e4rel eemaldasid kirurgid kaheksalt sealt 2,5-sentimeetrised s\u00f6\u00f6gitorul\u00f5igud ja asendasid need laboris kasvatatud siirikutega. Need kaeti biolaguneva v\u00f5rktoruga, mis ergutas veresoonte teket.<\/p>\n
Teadlased kasutasid katsetes k\u00fcmne kiloseid minisigu, et j\u00e4ljendada v\u00f5imalikult h\u00e4sti laste kehaehitust, kelle raviks meetod tulevikus sobida v\u00f5iks. Kogu kuuekuulise katseperioodi elas \u00fcle viis siga. Siirdatud elunditega loomadel arenesid v\u00e4lja t\u00e4ielikult toimivaid lihased, n\u00e4rvid ja veresooned, mis v\u00f5imaldas neil iseseisvalt neelata. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kolm looma tuli nende kannatuste leevendamiseks varem hukata.<\/p>\n
Sigadelt inimesteni<\/p>\n
Kasutatud koetehnoloogia k\u00f5ige praktilisema rakendusena n\u00e4hakse selliste organite v\u00f5i kudede kasvatamist, mis iseseisvalt ei parane v\u00f5i mida on\u00a0 doonoritelt raske eemaldada, sh hingetoru. Samuti v\u00f5iks t\u00f5usta katseklaasis kasvatatud koest kasu kasvajakoe asendamiseks.<\/p>\n
De Coppi s\u00f5nul uurib t\u00f6\u00f6r\u00fchm n\u00fc\u00fcd, kas on v\u00f5imalik kasvatada pikemaid, kuni 10\u201315 sentimeetri pikkuseid s\u00f6\u00f6gitorut\u00fckke. Selleks on vaja luua elundisse ka toimiv veresoonte v\u00f5rgustik, mis v\u00f5imaldaks siirikul p\u00e4rast operatsiooni ellu j\u00e4\u00e4da ja normip\u00e4raselt toimida.<\/p>\n
Teadlased valmistuvad ka kliinilisteks katseteks inimestel, mis v\u00f5ivad alata kolme kuni nelja aasta jooksul.<\/p>\n
Enne seda on vaja teha uuringuid, mis hindaksid siirikute toimimist pikema aja jooksul. Kui meetod osutub t\u00f5husaks ka pikemate s\u00f6\u00f6gitorul\u00f5ikude puhul, v\u00f5iks see aidata t\u00e4iskasvanuid, kellel tuleb s\u00f6\u00f6gitoru osi asendada v\u00e4hist v\u00f5i s\u00f6\u00f6vitavatest ainetest tingitud raskete kahjustuste leevendamiseks. V\u00f5rreldes praeguste raviv\u00f5imalustega oleks tegemist oluliselt v\u00e4hem invasiivse protseduuriga.<\/p>\n