{"id":137056,"date":"2026-03-24T11:29:09","date_gmt":"2026-03-24T11:29:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/137056\/"},"modified":"2026-03-24T11:29:09","modified_gmt":"2026-03-24T11:29:09","slug":"professor-suurim-oht-euroopale-ei-tule-mitte-valjast-vaid-seest-uhiskond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/137056\/","title":{"rendered":"Professor: suurim oht Euroopale ei tule mitte v\u00e4ljast, vaid seest | \u00dchiskond"},"content":{"rendered":"

L\u00e4\u00e4ne meedias r\u00e4\u00e4gitakse palju nn uuest maailmakorrast ja reeglitep\u00f5hise s\u00fcsteemi kokkuvarisemisest. Teie hinnangul pole see aga mitte uus ajastu, vaid tagasip\u00f6\u00f6rdumine vana normaalsuse ehk mitmepooluselise maailma juurde, mida iseloomustab suurriikide vaheline heitlus. Kui k\u00fclma s\u00f5ja j\u00e4rgne L\u00e4\u00e4ne hegemoonia oli vaid ajalooline anomaalia, siis millised on selle uue-vana maailma m\u00e4ngureeglid, mille Euroopa peab omaks v\u00f5tma?<\/p>\n

Minu v\u00e4ide on kaheosaline. Esiteks ei tohi me, eriti L\u00e4\u00e4ne-Euroopas, unustada, et suurriigid on alati teinud koost\u00f6\u00f6d, konkureerinud ja omavahel v\u00f5istelnud. See on normaalne. Mitmepooluselisus on normaalne. Selle maailma pingete leevendamiseks l\u00f5ime reeglitep\u00f5hise korra \u2013 mitmepoolse ja universaalse reeglistiku. Kuigi paljudele meeldib \u00f6elda, et see s\u00fcsteem on kadunud v\u00f5i kord on muutunud, on see tegelikult praegu veel alles. Venemaa tegutseb sellest muidugi v\u00e4ljaspool, sest tungis Ukrainasse. Teised riigid j\u00e4rgivad aga enam-v\u00e4hem kehtestatud reegleid.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd on tekkinud veider olukord, kus USA t\u00f5mbub s\u00fcsteemist eemale. Pole teada, kui kaugele see protsess l\u00e4heb. Kujutagem ette, et Trump \u00fctleb h\u00fcpoteetiliselt: “Mul on oma rahun\u00f5ukogu, mis t\u00f6\u00f6tab v\u00e4ga h\u00e4sti, sest olen selle esimees. Miks mul on vaja \u00dcRO julgeolekun\u00f5ukogu?” J\u00e4relikult ei ilmu USA suursaadik \u00dcROs enam kohale \u2013 t\u00e4pselt nii, nagu tegid N\u00f5ukogude Liidu esindajad 1950. aastatel.<\/p>\n

Mis saab siis s\u00fcsteemist, mille ehitas \u00fcles USA ja mis koondus USA \u00fcmber? Mida teevad hiinlased? Hiina on selles s\u00fcsteemis oma m\u00f5ju v\u00e4ga nutikalt laiendanud. Kas nad hakkavad seal domineerima v\u00f5i leiavad nad, et kord ilma USA-ta polegi mingi kord, lahkuvad samuti ja katsetavad paralleelselt uue maailmas\u00fcsteemi loomisega? Mis saab siis meist? Elame ohtlikul hetkel.<\/p>\n

Praegu n\u00e4eme, kuidas USA ja Iisrael alustasid s\u00f5da Iraani vastu, j\u00e4ttes Euroopa v\u00e4hemalt esialgu pealtvaatajaks. Kas see n\u00e4itab, et Trumpi juhitud USA ei otsi enam partnereid, vaid eeldab allumist ja meie peame tegelema tagaj\u00e4rgedega?<\/p>\n

On selge, et praegune administratsioon ei tunne mingit vajadust Euroopa liitlastega n\u00f5u pidada. Eeldatakse, et astume nendega automaatselt \u00fcht sammu. Ma ei v\u00e4ida, et k\u00f5ik Trumpi teod on halvad. Viimastel kuudel on Trump kohtunud paljude selle piirkonna riigipeadega \u2014 Armeenia, Aserbaid\u017eaani, T\u00fcrgi, S\u00fc\u00fcria ja teistega \u2014 ning s\u00f5lminud kokkuleppeid. Need ei pruugi k\u00f5ik olla Euroopale kahjulikud, kuid ilmselgelt ei pea USA administratsioon vajalikuks meid teavitada. Peame seda v\u00f5tma paratamatusena.<\/p>\n

Probleem on ka heitlikkuses. USA sammud l\u00e4hevad vastuollu nende endi v\u00e4ljakuulutatud strateegiaga. Strateegia n\u00e4eb ette, et re\u017eiimivahetusi enam ei toimu. N\u00fc\u00fcd alustasid nad s\u00f5da just sellel eesm\u00e4rgil. Peame k\u00fcsima, mis on sellise poliitika v\u00e4\u00e4rtus ja kuidas tulla toime suurriigiga, mis r\u00e4\u00e4gib \u00fcht, kuid teeb teist.<\/p>\n

Intervjuu Sven Biscopiga. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n

Olete \u00f6elnud, et EL-i ebakindel ja kohati kannatuste suhtes pime reaktsioon Gaza s\u00f5jale h\u00e4vitas meie legitiimsuse globaalse l\u00f5una silmis. R\u00e4\u00e4gime Aafrikale ja Aasiale inim\u00f5igustest, kuid muu maailm n\u00e4eb silmakirjalikkust. Kas v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hise v\u00e4lispoliitika aeg on Euroopa jaoks l\u00e4bi ning peame Hiina ja Venemaaga konkureerimiseks tegutsema pragmaatilise reaalpoliitika p\u00f5him\u00f5tetest l\u00e4htudes?<\/p>\n

Reaalpoliitika on ainus v\u00f5imalus. Minu jaoks ei t\u00e4henda see aga, et eesm\u00e4rk p\u00fchitseb abin\u00f5u. See t\u00e4hendab, et iga eesm\u00e4rk n\u00f5uab vahendeid. Kui eesm\u00e4rkide saavutamiseks pole ressursse, on m\u00f5ttetu tegutseda. V\u00e4lispoliitikas on v\u00e4\u00e4rtustele ruumi, kuid v\u00e4hem, kui meile sageli r\u00e4\u00e4gitakse, sest v\u00f5imalused neid eksportida v\u00f5i peale suruda on piiratud.<\/p>\n

Minu meelest on v\u00e4\u00e4rtuste koht eesk\u00e4tt selles, et peame alati austama enda v\u00e4\u00e4rtusi ja v\u00e4ltima nende rikkumist. Isegi siis, kui huvid sunnivad tegema koost\u00f6\u00f6d kellegagi, kes neist lugu ei pea, tuleb j\u00e4lgida, et me ei muutuks kaasosalisteks milleski kohutavas. See ongi v\u00e4\u00e4rtuste koht.<\/p>\n

Strateegia keerleb loomulikult huvide \u00fcmber. Strateegia eesm\u00e4rk on kaitsta ja s\u00e4ilitada meie eluviisi. Lisaks saame n\u00e4idata \u00fcles v\u00e4\u00e4rtustel p\u00f5hinevat solidaarsust. Isegi kui v\u00e4\u00e4rtused pole otseselt ohus, v\u00f5ime otsustada olla solidaarsed n\u00f5rkade ja r\u00f5hututega seal, kus meil on selleks piisavalt m\u00f5juv\u00f5imu. Nii saavad v\u00e4\u00e4rtused t\u00e4iendada reaalpoliitika k\u00fclmaverelist kalkulatsiooni, mis peab olema strateegia alus.<\/p>\n

Olete nimetanud eurooplaste aastak\u00fcmneid kestnud pimedat toetumist ameeriklastele vaimuh\u00e4ireks. Kuidas saab Euroopa end vasallistaatusest vabastada?<\/p>\n

M\u00f5nes m\u00f5ttes kujutab Trump meile ohtu, sest ta \u00f5\u00f5nestab kaudselt heidutust ja suurendab eelk\u00f5ige Venemaalt l\u00e4htuvat ohtu. Samas aitab praegune olukord meil selgemini m\u00f5ista, et peame kokku hoidma, sest USA administratsioon ei pruugi meid alati toetada.<\/p>\n

Loodan, et Gr\u00f6\u00f6nimaa kriis oli p\u00f6\u00f6rdepunkt, mil saime aru, et kui \u00fcks NATO liitlane palub teisel liitlasel territooriumist loobuda ja sellele j\u00e4rgneb karistus, siis on mindud liiga kaugele. Valmistasime ette vastumeetmed ja seej\u00e4rel v\u00f5ttis Trump oma n\u00f5ude tagasi, v\u00e4hemalt praeguseks. Loodan, et see veenis meid, et isegi s\u00f5pradele tuleb vajadusel n\u00e4idata j\u00f5udu ja t\u00f5mmata oma punased jooned.<\/p>\n

Intervjuu Sven Biscopiga. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n

Kuni 2022. aastani k\u00e4sitles Euroopa Liit Ukrainat puhverriigina, praegu on see L\u00e4\u00e4ne piiririik. USA uus administratsioon on v\u00e4lja k\u00e4inud rahuplaani, mis n\u00f5uab Ukraina armee drastilist k\u00e4rpimist, NATO liikmesuse v\u00e4listamist ja territooriumide loovutamist, minnes t\u00e4ielikult m\u00f6\u00f6da EL-i otsustusprotsessist. Kas Euroopal on praegu poliitilist tahet ja s\u00f5jalist j\u00f5udu ise sekkuda \u2014 n\u00e4iteks saata kohale rahuvalvev\u00e4gesid \u2014 v\u00f5i oleme sunnitud vaikides aktsepteerima uut geopoliitilist Jaltat, mida dikteerivad Trump ja Putin?<\/p>\n

Mitte p\u00e4ris! Meil on m\u00f5juv\u00f5imu ja meie enda sanktsioonid. EL-i kontrolli all on k\u00f5ik k\u00fclmutatud varad ja me toetame Ukrainat iseseisvalt. Balti- ja P\u00f5hjamaade, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, \u00dchendkuningriigi ja Beneluxi riikide n\u00e4ol on olemas \u00fcsna sihikindel tahtekoalitsioon. See on tegevuse j\u00e4tkamiseks piisav kriitiline mass.<\/p>\n

K\u00f5ik Euroopa riigid ei pruugi k\u00fcll olla p\u00f5him\u00f5tteliselt veendunud, et peame Ukrainale kindlaks j\u00e4\u00e4ma, kuid nad ei l\u00f5ika ka toetust l\u00e4bi seni, kuni see koalitsioon p\u00fcsib otsusekindlana. Selles m\u00f5ttes v\u00f5ime olla optimistlikud, et me ei h\u00fclga Ukrainat. Paraku on raske olla optimistlik s\u00f5ja kiire l\u00f5pu suhtes. V\u00f5ib juhtuda hoopis vastupidine. Ma ei usu, et Euroopa toetus kiiresti raugeb, kuid peame olema valmis pikaks s\u00f5jaks.<\/p>\n

Lisaks v\u00e4lisele survele seisab Ukraina silmitsi legitiimsusprobleemiga, sest s\u00f5jaseisukorra ajal ei saa vabu valimisi korraldada. Kuidas saab EL \u00fchelt poolt toetada Ukrainat s\u00f5jas, kuid teiselt poolt v\u00e4ltida liigset v\u00f5imu koondumist ja n\u00f5uda demokraatlike institutsioonide toimimist?<\/p>\n

\u00dchegi riigi suurim oht pole v\u00e4line, vaid sisemine. Oht peitub ilmselgelt antidemokraatlikes j\u00f5ududes. Kui m\u00f5ni Ukraina otsus n\u00e4is minevat vastuollu demokraatlike printsiipide v\u00f5i liikmelisuse eeltingimustega, juhtis Euroopa Liit sellele t\u00e4helepanu ja Ukraina t\u00fchistas need meetmed.\u00a0<\/p>\n

Seega v\u00f5ime olla \u00fcsna optimistlikud. Kui valimisi ei saa korraldada, saame selles s\u00fc\u00fcdistada vaid Venemaad \u2013 seda ei saa Ukrainale ette heita. Samas olen \u00fcsna kindel, et Ukraina j\u00e4tkab demokraatlikul kursil.<\/p>\n

Ajakirjandus ja poliitikud r\u00e4\u00e4givad sageli Xi Jinpingi ja Vladimir Putini suhtest kui piirideta partnerlusest. Teie olete seda aga nimetanud pragmaatilist mugavusabieluks, mis toimib Hiina tingimustel ja kus Venemaa on taandatud tooraine-ripatsiks. Kuidas peaks EL oma Hiina-strateegiat kohandama, et riske maandada, kuid samal ajal seista vastu USA survele siduda Euroopa majandus Hiinast t\u00e4ielikult lahti?<\/p>\n

Hiina pole meie s\u00f5ber, aga ta pole ka meie vaenlane. Minu moto on endiselt: tee koost\u00f6\u00f6d, kui saad, astu vastu, kui pead, ja anna vastul\u00f6\u00f6k, kui vaja. Me kipume seda nn autokraatlikku telge \u00fclet\u00e4htsustama ja see muutub iset\u00e4ituvaks ennustuseks. Hiinlased ei taha muidugi Venemaa t\u00e4ielikku l\u00fc\u00fcasaamist, sest n\u00e4evad temas elulist vastukaalu USA-le. Samas ei lase nad kunagi Venemaal endale valikuid dikteerida. Elame t\u00f5eliselt mitmepooluselises maailmas.<\/p>\n

Euroopa jaoks ei ole Hiina suurriigistaatus iseenesest probleem. K\u00f5ik s\u00f5ltub sellest, mida nad oma v\u00f5imuga teevad. Seni kuni on v\u00f5imalik leida kompromisse ja p\u00fcsida \u00fchises reeglistikus, peame seda proovima. Ennetavalt uksi paugutada pole mingit p\u00f5hjust. Kui nemad ukse kinni l\u00f6\u00f6vad, siis olgu nii. See n\u00f5uab meilt lihtsalt rohkem pingutust.<\/p>\n

Kui teeme Hiinaga koost\u00f6\u00f6d aga olukorras, kus nad tajuvad, et me oleme arad, muutub koost\u00f6\u00f6 domineerimiseks. Meil on majanduslikku m\u00f5juv\u00f5imu. Hiina on majanduslikes raskustes. Nad vajavad meid ja neil on vaja Euroopasse eksportida.<\/p>\n

Seega on meil rohkem hoobasid, kui tavaliselt arvatakse. Peaksime neid \u00f5iglasema majanduspositsiooni saavutamiseks j\u00f5ulisemalt kasutama. Praegu ei ole suhted head, sest varem v\u00e4ga pragmaatiliselt k\u00e4itunud Hiina on muutunud palju ideoloogilisemaks ja keskendub rohkem re\u017eiimi julgeolekule. Kompromissidele on j\u00e4etud v\u00e4ga v\u00e4he ruumi.<\/p>\n

Intervjuu Sven Biscopiga. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n

Adam Tooze on hiljuti v\u00e4itnud, et kujunemas on uus k\u00fclm s\u00f5da elektririikide, nagu Hiina, ning naftariikide \u2013 n\u00e4iteks USA, Venemaa ja Saudi Araabia \u2013 vahel. Kui USA p\u00f6\u00f6rdub Trumpi juhtimisel tagasi fossiilk\u00fctuste juurde ja Hiina domineerib samal ajal rohetehnoloogias, siis mis saab EL-i roheleppest? Kas meid \u00e4hvardab oht muutuda strateegiliselt ebaoluliseks \u2013 ei naftariigiks ega ka rohet\u00f6\u00f6stuse liidriks?<\/p>\n

Seda on teataval m\u00e4\u00e4ral n\u00e4ha, kuid ma ei t\u00e4htsustaks seda l\u00f5het \u00fcle. See on vaid \u00fcks element ega m\u00e4\u00e4ra tervikuna, kes kellega liitub. Kui USA vaatab rohep\u00f6\u00f6rde t\u00e4ielikult \u00fcmber, peegeldab see l\u00fchin\u00e4gelikkust, mis toob pikemas plaanis kaasa probleeme. Meie peaksime olema nutikamad, hajutama riske ja j\u00e4tkama \u00fcleminekut. Samas t\u00e4hendab energiaallikate hajutamine t\u00f5en\u00e4oliselt ka seda, et tuumaenergiale j\u00e4\u00e4b oma roll.<\/p>\n

Te v\u00e4idate, et EL-i strateegia p\u00f5hieesm\u00e4rk peab olema maailma koos hoidmine, et v\u00e4ltida suletud majandusblokkide teket. Kui realistlik on see maailmas, kus riigid kasutavad majandust relvana ning suurriigid eelistavad avatud turgudele \u00fcha enam autarkiat ja protektsionismi?<\/p>\n

See on kindlasti muutunud keerulisemaks, kuid tegemist on ts\u00fcklilise, pendli moodi liikumisega. Laias maailmas on meil siiski partnereid, kes tahavad hoida maailma avatud rohkem, kui me ehk arvame, sest keegi ei taha alluda \u00fche suurriigi diktaadile.\u00a0<\/p>\n

K\u00fcsimus on aga selles, kas me oleme nende riikide jaoks atraktiivsed. Alates Trumpi teisest ametiajast oleme j\u00e4tnud endast pigem alistuja mulje. Kui alistume ise USA-le, ei suuda me seista ka teiste eest. N\u00fc\u00fcd, kui me loodetavasti seda kurssi muudame ja kirjutame uut Euroopa julgeolekustrateegiat, peaks sellest dokumendist saama koondumispunkt, mis aitab mobiliseerida teisi sarnase n\u00e4gemusega riike.<\/p>\n

Intervjuu Sven Biscopiga. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n

Olete \u00f6elnud, et suurim oht Euroopale pole mitte Venemaa ega Hiina, vaid meie endi sisemised, polariseerunud ja antidemokraatlikud j\u00f5ud. Mis peab muutuma, et peatada \u00e4\u00e4rmusluse t\u00f5us ja taastada kodanike usk demokraatiasse?<\/p>\n

Ma v\u00e4ga sooviksin, et mul oleks sellele vastus. N\u00f5ustun, et see on meie ajastu peamine v\u00e4ljakutse. Kui Macronile j\u00e4rgnevad Prantsusmaal parem\u00e4\u00e4rmuslased, siis mis saab Euroopa projektist ja tahtekoalitsioonist? Praegu on ohtlik hetk. K\u00f5ik, mis toimub USA-s ja Ungaris, v\u00f5ib juhtuda igas Euroopa riigis. Peaaegu k\u00f5ikjal on parem\u00e4\u00e4rmuslased t\u00f5usnud suuruselt esimeseks v\u00f5i teiseks parteiks.<\/p>\n

Seega tuleks meil harjuda julgeolekust m\u00e4rksa avaramalt m\u00f5tlema ehk tankidest ja rakettidest olulisemadki on \u00fchiskondlik sidusus ja toimetulek?\u00a0<\/p>\n

Kogu Euroopa stabiliseerimise \u00fcks olulisemaid osi on heaoluriigi ja tugeva sotsiaalhoolekandes\u00fcsteemi \u00fclesehitamine. Just see tagab sisemise stabiilsuse. Samal ajal hoiavad Euroopa integratsioon ja s\u00f5jaline liit v\u00e4list stabiilsust. Need kaks peavad k\u00e4ima k\u00e4sik\u00e4es, et k\u00f5ik inimesed tunneksid end t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslike \u00fchiskonnaliikmetena. See k\u00f5lab v\u00f5ib-olla kli\u0161eena, kuid ma usun sellesse siiralt.<\/p>\n

Sven Biscopi tuntakse geopoliitika uurijate seas kui \u00fcht viimaste aastak\u00fcmnete teravamat ja m\u00f5jukamat Euroopa julgeoleku ja strateesagilise positsiooni m\u00f5testajat. Muuhulgas on ta Br\u00fcsseli poliitikamaastiku s\u00fcdames tegutseva EGMONTi m\u00f5ttekoja direktor. Tartut k\u00fclastas Biscop Balti Kaitsekolled\u017ei igaastase Venemaa-teemalise konverentsi<\/a> raames.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"L\u00e4\u00e4ne meedias r\u00e4\u00e4gitakse palju nn uuest maailmakorrast ja reeglitep\u00f5hise s\u00fcsteemi kokkuvarisemisest. Teie hinnangul pole see aga mitte uus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":137057,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[61690,26,27,37,33,35,61689,34,36,112,590,31,32,620,3055,61688,21,326,5327,1925,498,28,29,95,54,19,25,6242,61687,23,24,463,262,22,325,20,21175,96,30,92,93,94],"class_list":["post-137056","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-avar-julgeolek","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-egmont","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa","tag-euroopa-liit","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gaza","tag-geopoliitika","tag-ghenti-ulikool","tag-headlines","tag-hiina","tag-inimoigused","tag-iraan","tag-julgeolek","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-nato","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-strateegia","tag-sven-biscop","tag-top-stories","tag-topstories","tag-trump","tag-ukraina","tag-uldised-uudised","tag-usa","tag-uudised","tag-vaartused","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/137056","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=137056"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/137056\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/137057"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=137056"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=137056"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=137056"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}