{"id":137079,"date":"2026-03-24T11:51:07","date_gmt":"2026-03-24T11:51:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/137079\/"},"modified":"2026-03-24T11:51:07","modified_gmt":"2026-03-24T11:51:07","slug":"harri-tiido-veel-uks-soda-aga-teisel-pool-iraani-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/137079\/","title":{"rendered":"Harri Tiido: veel \u00fcks s\u00f5da, aga teisel pool Iraani | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Vikerraadio saatesarjas “Harri Tiido taustajutud”<\/a> on seekord vaatluse all Afganistan ja Pakistan. Afganistani jaoks on seis raske seet\u00f5ttu, et nende ainus v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s merele oli l\u00e4bi Pakistani, kuid praegu on see l\u00e4bi l\u00f5igatud, m\u00e4rgib Tiido.<\/p>\n

Maailma uudistevoos on k\u00f5rgel kohal s\u00f5jategevus Iraanis ja selle \u00fcmber, kuid samal ajal on t\u00e4helepanust k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4nud teine s\u00f5da, mis j\u00e4\u00e4b Iraani vahetusse idanaabrusesse ja mis vallandus just enne USA ja Iisraeli r\u00fcnnakut Iraanile.<\/p>\n

Jutt on Afganistani ja Pakistani relvakonfliktist, mille Pakistani kaitseminister 26. veebruaril ametlikult s\u00f5jaks kuulutas. Eks osalejad ole v\u00e4hema kaaluga kui Iraani puhul, kuid k\u00f5igil s\u00f5dadel on oma taust ja m\u00f5ju ka laiemalt.<\/p>\n

Piirikonflikte ja vastastikuseid v\u00e4iksemaid r\u00fcnnakuid on seal olnud aastaid ja konflikt ise ulatub juba Pakistani riigi tekke aegadesse. V\u00f5i isegi aastasse 1893, kui briti koloniaalametnik Mortimer Durand t\u00f5mbas kaardile joone, mille ta kuulutas Afganistani ja briti koloniaalvalduse India Raj’i piiriks. Piir sai pliiatsihoidja j\u00e4rgi nimeks “Durandi liin”, mida \u00fckski Afganistani valitsus ei ole ametliku riigipiirina tunnistanud.<\/p>\n

Durandi liin jagas pu\u0161tu h\u00f5imud kahte eri riiki. Pu\u0161tud kuuluvad kokku umbes 350 h\u00f5imu, mis laiali mitmel pool regioonis. Afganistanis on neid hinnanguliselt 15\u201326 miljonit, kuid t\u00e4pset arvu ei oska keegi \u00f6elda. Pakistanis v\u00f5ib neid olla umbes viiendik elanikkonnast ja hinnanguliselt 14 miljoni ringis. Igal juhul on neid kahes riigis kokku \u00fcle 30 miljoni ja seet\u00f5ttu on ka m\u00f5istetav, et keele ja usu ning kultuuri l\u00e4bi \u00fchendatud rahvas on soovinud hoopis oma riigi, Pu\u0161tustani loomist.<\/p>\n

Kuid 2600 kilomeetri pikkune Durandi liin ehk n\u00fc\u00fcd siis riigipiir, jagab rahva endiselt kaheks. Afganistanis on v\u00f5imul Taliban, aga Pakistaniski on oma Taliban, millel tihedad sidemed Kabuli v\u00f5imudega, kuid \u00e4ge vastasseis Islamabadi valitsusega.<\/p>\n

1990. aastate alguses olid Pakistan ja Afganistan liitlased ja Taliban kui liikumine olla s\u00fcndinud Pakistani eriteenistuste toetusel. Kuni 2001. aastani abistas Pakistan Talibani re\u017eiimi Afganistanis n\u00f5unike, ekspertide ja s\u00f5jatehnika kasutamist \u00f5petavate asjatundjatega. Kui Pakistan liitus USA ja NATO globaalse s\u00f5jaga terrorismi vastu, muutus abi taliibidele mitteametlikuks. Igal juhul oli l\u00e4\u00e4ne s\u00f5jalise kohaloleku ajal Afganistanis sealsete taliibide jaoks Pakistan see koht, kus sai puhkamas k\u00e4ia ja varusid t\u00e4iendada.<\/p>\n

USA v\u00e4gede lahkudes 2021 ja Talibani v\u00f5imule tulles kuulutas Islamabad oma toetusest neile. Seda aga vaid l\u00fchikest aega. Pakistani enda Taliban, mis moodustati 2007 Afganistanis v\u00f5idelnud pakistanlastest taunis Islamabadi toetust ameeriklastele ja hakkas korraldama r\u00fcnnakuid Pakistani julgeolekuj\u00f5udude vastu, kuulutama avalikult l\u00e4\u00e4nevastasust ja kehtestama rangeid islamiseaduseid nende kontrolli all olevatel aladel.<\/p>\n

Alates 2013 toimus Pakistani Talibani l\u00e4henemine al-Qaeda j\u00f5ududega ehk kohalik Taliban muutus Pakistani v\u00f5imude peamiseks peavaluks, lisaks samas tegutsevale Islamiriigi kohalikule harule.<\/p>\n

Taliibid Kabulis toetasid Pakistani aatekaaslaste v\u00f5itlust ja Islamabadi vaen kandus \u00fcle ka Afganistani re\u017eiimile. Talibani r\u00fcnnakuid v\u00f5imude vastu on olnud lugematu hulk, ainu\u00fcksi mullu olevat neid olnud umbes 300.<\/p>\n

“Ainu\u00fcksi mullu saadeti piiri taha \u00fcle miljoni inimese ja v\u00f5ib eeldada, et v\u00e4hemalt osa neist p\u00fc\u00fcab n\u00fc\u00fcd mujale, sealhulgas ka Euroopasse suunduda.”<\/p>\n

Mullu s\u00fcgisel l\u00e4ksid kahe riigi suhted sedav\u00f5rd teravaks, et vallandus l\u00fchiajaline avalik relvakonflikt, milles Pakistan kasutas ka \u00f5huv\u00e4ge. Siis \u00f5nnestus puhkenud leek pisut maha suruda, seda Katari, T\u00fcrgi ja Saudi Araabia vahendusel. Kehtestati habras relvarahu, mis aga ei p\u00fcsinud kuigi kaua, nagu praegused s\u00fcndmused n\u00e4itavad. Juba varem oli Islamabad alustanud ka miljonite Afganistanist saabunud pagulaste kodumaale tagasi saatmist. Ainu\u00fcksi mullu saadeti piiri taha \u00fcle miljoni inimese ja v\u00f5ib eeldada, et v\u00e4hemalt osa neist p\u00fc\u00fcab n\u00fc\u00fcd mujale, sealhulgas ka Euroopasse suunduda.<\/p>\n

S\u00f5jaliselt on konfliktis tegemist justkui Afganistani jaoks lootusetu olukorraga. Pakistani relvaj\u00f5ududes on kokku umbes 1,1 miljonit meest. Afganistani armees alla 200 000. \u00d5huj\u00f5ude Afganistanil ei ole, Pakistanil on aga 1397 lahingulennukit. Pluss umbes 2700 tanki, mida Kabulil peale m\u00f5ne maha j\u00e4\u00e4nud vana USA masina samuti ei ole.<\/p>\n

Lisaks on Pakistanil ka tuumarelv, mida k\u00fcll antud konfliktis oleks t\u00e4iesti m\u00f5ttetu kasutada. Kuid nagu k\u00f5ik Afganistanis s\u00f5dinud riigid on kogenud, ei ole sealseid r\u00fchmitusi v\u00f5imalik l\u00f5plikult v\u00f5ita. Talibanil on pikaajalised sissis\u00f5ja kogemused, nad v\u00e4ldivad suuri kokkup\u00f5rkeid ja on osavad korraldama sihitud r\u00fcnnakuid.<\/p>\n

V\u00e4listest j\u00f5ududest on India n\u00e4idanud toetust Afganistanile, kuna konflikt v\u00f5tab Pakistanilt j\u00f5ude ja t\u00e4helepanu konfliktilt Indiaga Kashmiri p\u00e4rast. Hiina on pakkunud end vahendajaks, kuna j\u00e4rjekordne s\u00f5jaleek Afganistanis koos v\u00e4iksemate kolletega Pakistanis takistab hiinlaste kaubateede toimimist regioonis.<\/p>\n

Vahendust on pakkunud ka Venemaa, mis on seni ainus riik, mis on Talibani re\u017eiimi Kabulis ametlikult tunnustanud. Moskva on viimasel k\u00fcmnendil arendanud suhteid ka Pakistaniga ja hoiab seet\u00f5ttu madalat profiili.<\/p>\n

Olukorra arengust on huvitatud ka Kesk-Aasia riigid, kuna s\u00f5jategevus nende l\u00f5unapiiril v\u00f5ib anda hoogu Afganistanis tegutsevatele usbeki ja tad\u017eiki radikaalidele. Tad\u017eikid ehk Afganistani p\u00f5hjaosas Pant\u0161iri orus tegutsevad Talibani re\u017eiimi vastased j\u00f5ud on meeltm\u00f6\u00f6da Pakistanile, kes n\u00e4eb neis m\u00f5ttelisi liitlasi Kabuli v\u00f5imude n\u00f5rgendamisel. Vastutasuks vaatab Kabuli Taliban sooja pilguga Pakistani Belut\u0161istanis tegutsevat separatistlikku liikumist, mis Islamabadi v\u00f5imudele aastak\u00fcmneid pinnuks silmas.<\/p>\n

Afganistani jaoks on seis raske seet\u00f5ttu, et nende ainus v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s merele oli l\u00e4bi Pakistani, kuid praegu on see l\u00e4bi l\u00f5igatud. Ja probleeme on ka p\u00f5hja suunas kulgevate kaubateedega, kuna need s\u00f5ltuvad sealsete h\u00f5imude aktiivsusest ja Kesk-Aasia riikide suhtumisest. Ja ka niigi teosammul liikunud gaasijuhtme ehitamise kavad l\u00e4bi Afganistani on taas toppama j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes on tegemist \u00fche keerulise, mitmekihilise ja pisut lootusetu piirkonna ning olukorraga. N\u00e4ib aga, et Pakistani eesm\u00e4rk on mitte Talibani re\u017eiimi kukutamine, vaid selle n\u00f5rgendamine ja Pakistanis tegutsevate taliibide toetuse l\u00e4bil\u00f5ikamine. Kusagile uudistevoo k\u00f5rvalharusse j\u00e4\u00e4b see teema aga ilmselt veel pikaks ajaks.<\/p>\n

Viited lugemishuvilistele<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vikerraadio saatesarjas “Harri Tiido taustajutud” on seekord vaatluse all Afganistan ja Pakistan. Afganistani jaoks on seis raske seet\u00f5ttu,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":121731,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[1201,26,27,37,33,35,34,36,31,32,4271,4273,21,1925,2030,28,29,95,19,330,25,1538,23,24,22,325,20,96,30,2511,92,93,94],"class_list":["post-137079","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-afganistan","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-harri-tiido","tag-harri-tiido-taustajutud","tag-headlines","tag-iraan","tag-kesk-aasia","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-pakistan","tag-populaarseimad-lood","tag-taliban","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-usa","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-vikerraadio","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116284010372066856","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/137079","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=137079"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/137079\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/121731"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=137079"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=137079"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=137079"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}