{"id":137080,"date":"2026-03-24T11:52:07","date_gmt":"2026-03-24T11:52:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/137080\/"},"modified":"2026-03-24T11:52:07","modified_gmt":"2026-03-24T11:52:07","slug":"karl-pajusalu-lounaeesti-keelt-voib-kuulda-ka-pohja-eestis-kultuur","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/137080\/","title":{"rendered":"Karl Pajusalu: l\u00f5unaeesti keelt v\u00f5ib kuulda ka P\u00f5hja-Eestis | Kultuur"},"content":{"rendered":"

Uus \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamat samastab tartu keele laiemalt l\u00f5unaeesti keelega, mis on kultuurilooliselt m\u00f5istetav. Samas eirab selline lihtsustus teiste kohalike murdekeelte ja iidsete h\u00f5imukeelte ajaloolist kujunemist, kirjutab akadeemik ning eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu keelen\u00f5usarjas “Akadeemikute eri<\/a>“.<\/p>\n

Eesti kirjakeele normi j\u00e4rgi tuleb praegu kohanimelised t\u00e4iendid kirjutada suure t\u00e4hega, n\u00f5nda siis m\u00f5ne jaoks harjumusp\u00e4rase soome kelgu (ehk t\u00f5ukekelgu) asemel on \u00f5ige kirjakuju Soome kelk. Oma \u00f5ppej\u00f5ukogemusest tean, et \u00fcha rohkem \u00fcli\u00f5pilasi kirjutabki nii ning kas selle reegli v\u00f5i siis inglise keele m\u00f5jul kiputakse suure esit\u00e4hega kirjutama keelte nimetusigi, kuigi keeli peaks ikka kirjutama v\u00e4ikese esit\u00e4hega. Teisis\u00f5nu, endiselt on \u00f5ige soome keel, mitte Soome keel (\u00d5S 2025 \u2013 soome keel<\/a>).<\/p>\n

Keelte nimetustest erinevalt on normitud murrete nimetusi, mille puhul t\u00e4iend peab vastama t\u00e4psemalt kohanime kirjapildile. Seega on \u00f5ige Tartu murre, aga tartu keel \u2013 viimane siis, kui ei m\u00f5elda lihtsalt Tartus r\u00e4\u00e4gitavat keelt, vaid tartu keel t\u00e4histab tallinna keele k\u00f5rval kasutatud teist ajaloolist eesti kirjakeelt, mida \u00f5petati kunagi ka V\u00f5rumaa koolides.<\/p>\n

Uus \u00d5S v\u00f5rdsustab tartu keele l\u00f5unaeesti keelega (\u00d5S 2025 \u2013 tartu keel<\/a>). See on kultuurilooliselt m\u00f5istetav, kuid ei ole p\u00e4ris t\u00e4pne esiajaloolises ega samuti t\u00e4nap\u00e4evases t\u00e4henduses, sest iidsest l\u00f5unaeesti h\u00f5imukeelest on peale tartu keele kujunenud veel teisi (murde)keeli. Pigem v\u00f5ru, kohalikus keelepruugis v\u00f5ro keel on n\u00fc\u00fcd p\u00fcrginud saama l\u00f5unaeesti keele s\u00fcnon\u00fc\u00fcmiks.<\/p>\n

Keeli on enamasti nimetatud kindlate kohtade j\u00e4rgi, kuid hiljem on nende r\u00e4\u00e4kijad asunud elama mujale ning see on soodustanud algse kohanimekuju muutumist keele nimetuses. Sellep\u00e4rast nimetatakse L\u00f5una-Eestis s\u00fcndinud keelt l\u00f5unaeesti keeleks (\u00d5S 2025 \u2013 l\u00f5unaeesti keel<\/a>), mille r\u00e4\u00e4kijaid elab t\u00e4nap\u00e4eval mitmel pool Eestis.<\/p>\n

Sellised kaheosalistest kohanimedest p\u00e4rit keelte nimetused kirjutatakse reeglina kokku ja ikka v\u00e4ikese esit\u00e4hega. V\u00e4ga pikas mitmeosalises nimetuses v\u00f5iks aga selguse huvides tarvitada sidekriipsu t\u00e4iend- ja tuumosa vahel, nagu l\u00f5una-l\u00e4\u00e4nemeresoome keeled. Olen nii oma kirjat\u00f6\u00f6des teinud ja \u00fcldiselt on toimetajad sellise p\u00f5him\u00f5tte heaks kiitnud.<\/p>\n

Lisalugemist
EKI teatmik, Keele-, rahva- ja h\u00f5imunimetused<\/a><\/p>\n

Eesti Keeletoimetajate Liidu veebilehe rubriigis “Keeletoimetaja soovitab<\/a>”\u00a0ilmub 9.\u201323. m\u00e4rtsini keelen\u00f5usari “Akadeemikute eri”, milles 12 Eesti Teaduste Akadeemia liiget jagavad oma t\u00e4helepanekuid t\u00e4nap\u00e4eva eesti keele kohta. Kokku ilmub sarjas 15 keelesoovitust, millest osa avaldatakse emakeelekuul ka ERR-i teadusportaalis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uus \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamat samastab tartu keele laiemalt l\u00f5unaeesti keelega, mis on kultuurilooliselt m\u00f5istetav. Samas eirab selline lihtsustus teiste kohalike…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":137081,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[57446,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,4897,57447,31470,28,29,61708,23013,19,25,61707,23,24,22,20,30],"class_list":["post-137080","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-akadeemikute-eri","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-karl-pajusalu","tag-keeletoimetaja-soovitab","tag-keeletoimetajate-liit","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-louna-laanemeresoome-keeled","tag-lounaeesti-keel","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tartu-keel","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116284014324824333","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/137080","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=137080"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/137080\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/137081"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=137080"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=137080"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=137080"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}