Aastatel 2026\u20132031 leiab aset \u00fcks erakordne “aeglane” s\u00fcndmus: meie negatiivsete demograafiliste trendide taustal joonistub v\u00e4lja \u00fcks positiivne k\u00fchm. Nimelt j\u00f5uab neil aastail keskhariduse omandamiseni senisest oluliselt arvukam p\u00f5lvkond noori, sest 20 aastat tagasi lihtsalt s\u00fcndis rohkem lapsi ning aastatel 2024\u20132031 kasvab 20-aastaste noorte hulk Eestis mitme tuhande inimese v\u00f5rra aastas (vt joonis).<\/p>\n
Seni on keskmiselt 80\u201385 protsenti \u00fchest vanuser\u00fchmast j\u00f5udnud 20. eluaastaks keskhariduseni. V\u00f5ime eeldada, et hiljuti kehtestatud kohustuslik keskharidus kasvatab seda protsenti veelgi ning selle tagaj\u00e4rjel kasvab ka \u00fclikoolidesse astuda soovivate noorte hulk.<\/p>\n
See t\u00e4hendab haruldast v\u00f5imalust suurendada alates 2026. aastast k\u00f5rgkoolidesse \u00f5ppima asuvate ning loodetavasti kolme kuni viie aasta p\u00e4rast j\u00e4rgnevateks k\u00fcmnenditeks Eesti t\u00f6\u00f6turule suunduvate k\u00f5rgharitud spetsialistide arvu tuhandete inimeste v\u00f5rra aastas. Seda enam, et Eesti tunneb puudust k\u00f5rgharidusega spetsialistidest mitmes valdkonnas alates \u00f5petajatest ja arstidest kuni insenerideni ning l\u00e4hik\u00fcmnenditeks oskame prognoosida vajaduse kasvu nende spetsialistide j\u00e4rele.<\/p>\n
Kuna t\u00f6\u00f6j\u00f5u kogu hulk Eestis pikas vaates ei kasva, on k\u00fcsimus \u00fcha rohkem selles, kui palju on meil k\u00f5rge kvalifikatsiooniga inimesi, kes suudaksid luua suuremat majanduslikku lisandv\u00e4\u00e4rtust. Tippspetsialistide p\u00f5ud on majanduse struktuurse muutuse pudelikael ja \u00fchiskonna arengu pidur ning avanev demograafiline aken on v\u00f5imalus selle olukorra parandamiseks. K\u00f5rghariduse mahu kasvatamine l\u00e4hiaastatel on selles vaates Eesti majanduskasvu otsustav tegur.<\/p>\n
See on paraku ka Eesti viimane sedalaadi v\u00f5imalus v\u00e4ga pikaks ajaks, sest l\u00e4hemate k\u00fcmnendite jooksul meid t\u00f6\u00f6turu ja \u00fchiskonna vaates enam positiivseid demograafilisi \u00fcllatusi ees ei oota. See v\u00e4ide ei ole kahjuks poeetiline liialdus, vaid t\u00f5siasi Eesti rahvastiku arvuliste muutuste kohta.<\/p>\n
Kui me tahame 20 aastat tagasi s\u00fcndinud arvukama p\u00f5lvkonna potentsiaali \u00e4ra kasutada, peaksid Eesti \u00fclikoolid ja rakendusk\u00f5rgkoolid alates 2026. aastast alates senisest oluliselt rohkem \u00f5ppekohti looma. Kuna k\u00f5rgkoolid eestikeelse \u00f5ppe eest raha v\u00f5tta ei saa, peab valitsus k\u00f5rgkoolidele juba k\u00e4esoleva kevade jooksul teada andma, kas \u00f5ppijate arvu kasv saab rahalise katte. Demograafilist akent ei tohiks k\u00e4sitleda kui kulu v\u00f5i kohustust, vaid v\u00f5imalust investeerida inimestesse ja selle Eesti kaudu arengusse.<\/p>\n
Praegu on \u00f5ige hetk otsustamiseks, sest just t\u00e4navu peaksid \u00fclikoolid allkirjastama riigiga aastateks 2026\u20132029 uued halduslepingud, mis seavad paika ka nendel aastatel toimuva vastuv\u00f5tu arvulise suuruse.<\/p>\n
Rahastusotsuse viivitamatust r\u00f5hutavad ka rakendusk\u00f5rgkoolid<\/a>, sest ilma selguseta vastuv\u00f5tu mahtude ja rahastuse osas ei ole k\u00f5rgkoolidel v\u00f5imalik suurema p\u00f5lvkonna tulekuks ette valmistuda. Suurem hulk \u00fcli\u00f5pilasi t\u00e4hendab k\u00f5rgkoolidele ettevalmistust\u00f6id, mis puudutavad \u00f5ppekavu, personali, praktika korraldust, tugis\u00fcsteeme jne.<\/p>\n Aeg oleks justkui \u00f5ige, ka selles vaates, et valitsus peab koostama samadeks aastateks uue riigi eelarvestrateegia (RES), kuhu tuleks k\u00f5rgkoolide rahastuse kasv kirja panna. Seega oleme olukorras, kus on valitsuse tasandil vaja otsustada, kas me asume demograafilise k\u00fchmu potentsiaali Eesti kasuks p\u00f6\u00f6rama v\u00f5i mitte.<\/p>\n Meil on muidugi v\u00f5imalus valida ka teine tee ning otsustada, et me plaanime v\u00e4hendada Eesti \u00fclikoolides ja rakendusk\u00f5rgkoolides \u00f5ppijate osakaalu j\u00e4rgmistel aastatel. See oleks k\u00fcll vastuolus Eesti haridusstrateegias s\u00e4testatuga, mis seab eesm\u00e4rgiks, et 45 protsenti Eesti noortest omandaksid k\u00f5rghariduse.<\/p>\n Otsustada tuleb m\u00e4rtsikuu jooksul<\/p>\n 2026. aastaks on k\u00fcll planeeritud \u00fclikoolide tegevustoetuse kasv, kuigi algselt teisel eesm\u00e4rgil, \u00f5ppej\u00f5udude palga mahaj\u00e4\u00e4muse v\u00e4hendamiseks. Alates 2027. aastast ootab aga valitsuse praeguste plaanide kohaselt \u00fclikoole ees tegevustoetuse langus, mitte t\u00f5us.<\/p>\n Selle teadmise pinnalt ei saa \u00fclikoolid j\u00e4relikult kuidagi planeerida vastuv\u00f5tu suurendamist j\u00e4rgmiseks viieks aastaks, sest suvel uusi \u00fcli\u00f5pilasi vastu v\u00f5ttes v\u00f5tavad \u00fclikoolid ja rakendusk\u00f5rgkoolid endale, s\u00f5ltuvalt \u00f5ppe kestusest, kohustusi kolmeks kuni viieks aastaks.<\/p>\n Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas on lubanud augustikuistel RES-i aruteludel valitsusele demograafilise k\u00fchmu v\u00f5imalusi selgitada, kuid kuna need arutelud toimuvad augustis, vastuv\u00f5tt aga juunis-juulis, siis ei saa \u00fclikoolid 2026. aasta vastuv\u00f5tu v\u00f5imalusi kuigi optimistlikult planeerida, sest nagu \u00f6eldud, t\u00e4hendab \u00fcli\u00f5pilase tulek \u00fclikooli jaoks kolm kuni viis aastat kestvaid kohustusi.<\/p>\n Haridus- ja teadusministeeriumi enda hinnangul<\/a> on lisa\u00f5ppekohtade loomiseks vaja j\u00e4rgmisel aastal 9,7 miljonit eurot lisaraha ning nelja aasta peale kokku \u00fcle 80 miljoni euro. Rektorite n\u00f5ukogu hinnangul on tegelik vajadus suurem, 21 miljonit eurot 2027. aastal ning 197 miljonit eurot nelja aasta peale kokku.<\/p>\n Kuidas konkreetse summaga ka ei j\u00e4\u00e4ks, kui valitsus ei anna k\u00f5rgkoolidele enne selle aasta vastuv\u00f5tu planeerimist oma otsusest teada, j\u00e4\u00e4b esimene osa suuremast p\u00f5lvkonnast eestikeelse k\u00f5rghariduse omandamise v\u00f5imalusest k\u00f5rvale. See on samm, mida me ei saa hiljem enam tasa teha, kuna 2026. aasta demograafiline v\u00f5imalus sulgub.<\/p>\n 2026. aasta suurenenud p\u00f5lvkonnast saab v\u00e4iksem osa k\u00f5rghariduse kui eelmise aasta p\u00f5lvkonnast ning k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4nud liiguvad pigem v\u00e4lismaale ja mujale kui et j\u00e4\u00e4vad j\u00e4rgmise aasta vastuv\u00f5ttu ootama. Riik on selleks ajaks juba maksnud nende noorte p\u00f5hihariduse ja keskhariduse eest, kuid j\u00e4\u00e4b ilma nende v\u00f5imalikust suuremast panusest Eesti edenemisse.<\/p>\n K\u00f5rgharidus on investeering, mis tasub \u00e4ra<\/p>\n Haridus- ja teadusministri v\u00e4lja pakutud mahtudega \u2013 k\u00f5rgkoolid peaksid looma 900 uut t\u00e4iendavat \u00f5ppekohta aastas iga j\u00e4rgmise kuue-seitsme aasta jooksul \u2013 kasvaks Eesti \u00fclikoolides ja rakendusk\u00f5rgkoolis \u00f5ppivate noorte arv neil aastatel kokku 12 000\u201313 000 \u00f5ppija v\u00f5rra.<\/p>\n \u00dclikoolide vaates on see ambitsioonikas, aga tehtav plaan. Ministeeriumi v\u00e4lja k\u00e4idud arvu aluseks on valem, kus esimesel aastal lisandub esimese astme k\u00f5rgharidusele 900 uut \u00f5ppekohta, teisel aastal 1800, kolmandal, neljandal ja viiendal aastal 2700 ning kuuendal ja seitsmendal aastal hakkab taas lisa\u00f5ppekohtade arv kahanema.<\/p>\n Osa sellest kasvust peavad enda peale v\u00f5tma rakendusk\u00f5rgkoolid, kuid k\u00fcsimus ei tohiks taanduda ka \u00fcksnes esimese astme \u00f5ppekohtade arvule, sest tippspetsialistide p\u00f5ua leevendamiseks tuleb mudelisse lisada ka magistri\u00f5ppe kasv.<\/p>\n Eesti riiklikes strateegiates on peamine k\u00f5rgharidusega seotud eesm\u00e4rk k\u00f5rgharitud inimeste osakaalu t\u00f5stmine 45 protsendini. See protsent \u00fcksi ei saa olla eesm\u00e4rk omaette, sest nii l\u00f5petajate palgaandmed<\/a>, Eesti Panga hiljutine anal\u00fc\u00fcs<\/a>, kui ka erinevad rahvusvahelised anal\u00fc\u00fcsid<\/a> n\u00e4itavad, et magistriharidusega inimeste hakkamasaamine t\u00f6\u00f6turul ning lisandv\u00e4\u00e4rtus majandusele on oluliselt k\u00f5rgem, kui rakendusk\u00f5rghariduse v\u00f5i bakalaureusekraadiga inimeste oma.<\/p>\n N\u00e4iteks saavad magistri\u00f5ppe l\u00f5petanud Eesti keskmisest brutopalgast 29 protsenti k\u00f5rgemat palka ning magistri\u00f5ppe l\u00f5petajate keskmine palk on 27 protsenti k\u00f5rgem kui bakalaureuse\u00f5ppe l\u00f5petajatel.<\/p>\n ” OSKA prognoosid n\u00e4itavad, et k\u00f5ige suurem puudus on tippspetsialistidest ning see puuduj\u00e4\u00e4k on s\u00fcsteemne, mitte ajutine.”<\/p>\n Vaba t\u00f6\u00f6j\u00f5uturu tingimustes saab seda palga erinevust p\u00f5hjendada eelk\u00f5ige sellega, et esimese astme k\u00f5rgharidusest ei piisa t\u00f6\u00f6j\u00f5uturu jaoks vajalike t\u00f6\u00f6de tegemiseks. Eesti majanduse ja \u00fchiskonna ees seisvaid v\u00e4ljakutseid ei lahenda j\u00e4relikult ainult rakendusk\u00f5rghariduse v\u00f5i bakalaureuse\u00f5ppe mahtude kasvatamine. OSKA prognoosid n\u00e4itavad, et k\u00f5ige suurem puudus on tippspetsialistidest \u2013 magistri- ja doktorikraadiga t\u00f6\u00f6j\u00f5ust \u2013 ning see puuduj\u00e4\u00e4k on s\u00fcsteemne, mitte ajutine.<\/p>\n Kui t\u00f6\u00f6j\u00f5u oskuste tase ei kasva samas tempos tehnoloogia arenguga, j\u00e4\u00e4vad ettev\u00f5tted t\u00f6\u00f6tama madalama lisandv\u00e4\u00e4rtusega, investeeringud l\u00fckkuvad edasi v\u00f5i liiguvad teistesse riikidesse ning ekspordiv\u00f5imekus ei kasva.<\/p>\n Seet\u00f5ttu tuleks k\u00f5rghariduse mahu kasvatamata j\u00e4tmist vaadata mitte kokkuhoiu, vaid saamata j\u00e4\u00e4va tulu v\u00f5tmes. Kui k\u00f5rghariduse mahtu ei kasvatata, ei j\u00e4\u00e4 riigieelarve m\u00f5ttes kulu s\u00fcndimata, see lihtsalt ilmneb teises vormis ja pikema aja jooksul. K\u00fcsimus ei ole selles, kas riik maksab, vaid millal ja mille eest.<\/p>\n N\u00fc\u00fcd, mil vajadus ja ka esialgsed kasvu mahud on haridus- ja teadusministeeriumi tasandil juba s\u00f5nastatud, oleks vaja anda k\u00f5rgkoolidele selgus, kas \u00fcldse ja kui suure \u00f5ppekohtade kasvu oleme me valmis l\u00e4bi viima.<\/p>\n Seda otsust oleks vaja juba sel kevadel, et \u00fclikoolid saaksid seda juba selle suve vastuv\u00f5tus arvestada. Kui kokkulepet kevadel ei s\u00fcnni, ei j\u00e4\u00e4 kahju abstraktseks ega kaugesse tulevikku, see v\u00e4ljendub juba 2026. aasta suurenenud noorte kohordi potentsiaali kasutama j\u00e4tmises, noorte lahkumises, tulevikus saamata j\u00e4\u00e4vas maksutulus ja aeglasemas majanduse liikumises k\u00f5rgema lisandv\u00e4\u00e4rtuse tootmise suunal.<\/p>\n Kirjeldatud demograafiline k\u00fchm on l\u00e4hema paarik\u00fcmne aasta jooksul \u00fcsnagi erakordne v\u00f5imalus Eesti v\u00e4ljavaadete parandamiseks. Meil ei ole ju 2030. aastast alates Eestis liiga palju arste, \u00f5petajaid, insenere ja teisi k\u00f5rgharidusega spetsialiste.<\/p>\n Ma saaksin \u00e4\u00e4rmisel juhul isegi sellest aru, kui me raske eelarve seisu t\u00f5ttu oma noorte potentsiaali rakendamata j\u00e4tame teadliku poliitilise valikuna. K\u00fcll aga ei tahaks, et see juhtuks valitsuse otsustamatuse t\u00f5ttu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aastatel 2026\u20132031 leiab aset \u00fcks erakordne “aeglane” s\u00fcndmus: meie negatiivsete demograafiliste trendide taustal joonistub v\u00e4lja \u00fcks positiivne k\u00fchm.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":137104,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,3932,21,1014,21235,28,29,19,25,1321,35957,5412,3830,6269,23,24,22,4242,21229,4681,20,30],"class_list":["post-137103","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus","tag-haridus-ja-teadusministeerium","tag-headlines","tag-korgharidus","tag-korgkoolid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rahvastik","tag-rakenduskorgkoolid","tag-riigi-eelarvestrateegia","tag-sundimus","tag-tonu-viik","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-ulikoolid","tag-ulikoolide-tegevustoetus","tag-uliopilased","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/137103","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=137103"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/137103\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/137104"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=137103"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=137103"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=137103"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}