![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/2742491hc1cdt24.jpg\"\/)
Tallinna koolitervishoiu juhtiv\u00f5de K\u00fclli Reinsalu Autor\/allikas: Raigo Pajula<\/p>\n14-aastane Tallinna Avatud koolis 8. klassis \u00f5ppiv Johannes on kogu elu olnud sportlik poiss. Ta on s\u00f5itnud nii rula, triki- kui ka krossirattaga. Ema Mari-Liis kasutab poje iseloomustamiseks s\u00f5na adrenaliinis\u00f5ltlane.<\/p>\n
“Kui ta midagi ette v\u00f5tab, siis ta on h\u00e4sti p\u00f5hjalik selles. Ta hakkas poksitrennis k\u00e4ima kaks aastat tagasi ja me k\u00e4ime ka tervisekontrollis kogu aeg, j\u00e4lgime seda, kuidas kaal on ja et k\u00f5ik muud n\u00e4itajad oleksid ka korras,” r\u00e4\u00e4kis ema.<\/p>\n
Oma keha j\u00e4lgivale ekstreemspordis\u00f5brale tuli kaks aastat tagasi \u00fchel koolip\u00e4eval juurde kooli\u00f5de. Toona 12-aastane Johannes kutsuti vaksineerima, ent poissi valdas segadus ja teadmatus, sest tema polnud sellest ei koolis ega kodus midagi kuulnud.<\/p>\n
“See tuli nagu t\u00e4iesti \u0161okina. M\u00f5tlesin, mis vaktsiin, mis asja, kust see tuli nii ootamatult. Ma ei tea, kas see oli mingi haiguse vastu. Ma ei olnud mitte mingisugusest haigusest kuulnud, et mingi probleem on. Tullakse tunnist v\u00e4lja v\u00f5tma, et davai, l\u00e4hme teeme vaktsiini. Miks ma peaks sinna keha sisse toppima midagi, mida pole vaja otseselt,” r\u00e4\u00e4kis Johannes.<\/p>\n
HPV on sugulisel teel leviv viirus, mis v\u00f5ib p\u00f5hjustada v\u00e4hi teket genitaalide piirkonnas ja suu\u00f5\u00f5nes. Kui varem vaktsineeriti selle vastu 12-18-aastaseid t\u00fcdrukuid, siis 2024. aastal liitusid immuniseerimiskavaga ka poisid.<\/p>\n
Kuna Johannes vaidles vaktsineerimisele vastu, helistati koos kooli\u00f5ega tema emale. Viimane oli vaktsineerimisplaaniga kursis ja andnud ka n\u00f5usoleku, ent lubas poisil siiski vaktsineerimisest loobuda.<\/p>\n
“Ma proovisin Johannest veenda selle k\u00f5ne jooksul ka, aga tundus, et me l\u00f5puks j\u00f5udsime konsensuslikult selleni, et jah, tal on see \u00f5igus tol hetkel keelduda sellest vaktsiinist,” nentis Mari-Liis.<\/p>\n
“Ta \u00fctles, et see on tema keha, see on tema otsus, tema ei taha, tema on otsuse teinud. Ma m\u00f5tlesin ka, et tegelikult m\u00f5nes m\u00f5ttes tal on \u00f5igus otsustada seda,” lisas ema.<\/p>\n
Tallinna Koolitervishoiu SA juhtiv\u00f5de K\u00fclli Reinsalu kinnitas, et kui lapsevanem on olnud vaktsineerimise poolt ja laps keeldub, siis ei hakka keegi talle v\u00e4gisi vaktsiini tegema.<\/p>\n
Tallinna koolitervishoiu juhtiv\u00f5de K\u00fclli Reinsalu Autor\/allikas: Raigo Pajula<\/p>\n
Johannesele oli seni tehtud k\u00f5ik muud riiklikult etten\u00e4htud vaktsineerimised ja kaitse oli olemas ka gripi vastu. K\u00fcll aga, nii nagu leidis Johannes, ei muretsenud tegemata j\u00e4\u00e4nud HPV s\u00fcsti p\u00e4rast eriti ka tema ema.<\/p>\n
“See konkreetne vaktsiin on seotud ju suguhaigustega. Mina ei tea, mis valikuid tema tulevikus teeb seoses oma sugueluga. V\u00f5ib-olla ta otsustab, et ta \u00fcldse ei ela seda suguelu. Selles m\u00f5ttes ma arvan, et see ei ole tema tervisele nagu suur probleem praegu. V\u00f5ib-olla, kui oleks mingi muu vaktsiin tegemata j\u00e4\u00e4nud, siis me oleks rohkem mures olnud,” arutles Mari-Liis.<\/p>\n
Noormehe koolis med\u00f5ena t\u00f6\u00f6tava K\u00fclli Reinsalu kogemuse j\u00e4rgi on ligi k\u00fcmnendik \u00f5pilasi, kelle vanematelt ei \u00f5nnestu saada vaksineerimiseks vajalikku luba. Samas teab ta r\u00e4\u00e4kida, et aastate m\u00f6\u00f6dudes on tulnud noored ise kooli\u00f5dede juurde ja palunud \u00e4ra teha saamata j\u00e4\u00e4nud vaktsiinid.<\/p>\n
“Sellised juhtumid on tavaliselt seotud sellega, kui n\u00e4iteks laps l\u00e4heb vahetus\u00f5pilaseks v\u00e4lismaale v\u00f5i ta on l\u00f5petamas kooli ja tahab minna v\u00e4lismaale \u00fclikooli, siis \u00fcldjuhul k\u00f5igepealt on vaja koolidele saata vaktsineerimistunnistus. Ja kui n\u00fc\u00fcd see laps on olnud just nimelt see laps, kelle vanemad mingil p\u00f5hjusel ei ole neid vaktsiine teostanud, siis tulebki teha selle lapsele eraldi immuniseerimiskava,” r\u00e4\u00e4kis Reinsalu.<\/p>\n
Tihti hakkab aga siis noorel v\u00f5idujooks ajaga, sest vaktsiinide kasutamiseks on kindlad ajavahemikud. Reinsalu t\u00f5i n\u00e4iteks sama HPV vaktsiini, mille puhul teadusuuringud on n\u00e4idanud, et mida nooremalt seda teha, seda kindlam on kaitse. “Aga kui n\u00fc\u00fcd noormees teeb seda 18. eluaastal, siis loomulikult ta saab selle kaitse, aga me ju ei tea, mis on vahepeal juhtunud,” m\u00e4rkis Reinsalu.<\/p>\n
Praegu saab immuniseerimiskava raames vaktsineerida 14 nakkushaiguse vastu. Reinsalu hinnangul on mure v\u00e4heneva kaitsepookimise t\u00f5ttu suur. M\u00f6\u00f6dunud aastal tuvastati Eestis 11 leetrite juhtumit \u2013 \u00fcheksa Tallinnas ja kaks Hiiumaal. \u00dclemaailmselt on leetrite vastu vaktsineerituse m\u00e4\u00e4r langenud haiguse leviku pidurdamise kriitilise taseme ehk 95 protsendini. Seet\u00f5ttu p\u00fcsib kogu aeg oht suuremaks haiguspuhanguks.<\/p>\n
Sotsiaalministeeriumi andmetel oli Eestis leetrite vastu 2024. aastal kaitstud 83 protsenti kaheaastastest lastest ja lisadoosi oli saanud 74 protsenti 14-aastastest.\u00a0\u00a0 On erinevaid p\u00f5hjuseid, miks inimesed j\u00e4tavad vaktsiini tegemata. Kuna leetrite teine s\u00fcst tuleb teha 13-aastaselt, siis sageli j\u00e4\u00e4b s\u00fcsti saamine vanemate n\u00f5usoleku taha.<\/p>\n
“Kuna oleme eelnevatel aastatel v\u00f5tnud ikkagi suisa k\u00fcmme korda \u00fchendust, siis me oleme aru saanud, et kui lapsevanem peale kolmandat ja neljandat korda mitte mingisugust vastust ei anna, siis seda ka ei tule,” nentis Reinsalu.<\/p>\n
“Ja kui me ei saa sellele mitte mingisugust vastust, ei eitavat ega jaatavat, siis see t\u00e4hendab meile sellist olukorda, kus me panemegi keeldumise sellele lapsele ja tema j\u00e4\u00e4b meie poolt vaktsineerimata,” lisas kooli\u00f5de.<\/p>\n
Kuna praegu peavad kooli\u00f5ed enne tervisekontrolli v\u00f5i vaktsineerimist vanematelt n\u00f5usolekut k\u00fcsima, pakkus sotsiaalministeerium v\u00e4lja uue idee. Edaspidi oleks vanemate poolt vaikimisi n\u00f5usolek lapse vaktsineerimiseks \u00f5ppeasutuses ja vaid keeldumise korral tuleks vanemal sellest kirjalikult teavitada kooli.<\/p>\n
Reinsalu kinnitas, et ka edaspidi r\u00e4\u00e4gitaks k\u00f5ik vaktsineerimise asjaolud l\u00e4bi. “See ei ole nii, et sa tuled minu juurde siia, ma t\u00f5stan sul varruka \u00fcles ja l\u00f6\u00f6n n\u00f5ela sisse. Need ju nii ei toimu. Tegelikult eelneb ilusti suhtlus ja ja selgitus ja lapsevanem v\u00f5ib alati tulla kaasa, kui laps kardab,” r\u00e4\u00e4kis Reinsalu.<\/p>\n
Tulles tagasi loo peategelase Johannese juurde, siis HPV s\u00fcst on tal siiani tegemata. Enda toonast otsust ta ei kahtse.<\/p>\n
“Klassivend \u00fctles ka, et ta \u00fcldse ei tahtnud teha ja siis talle nagu t\u00e4iega pressiti seda peale, tegi selle \u00e4ra. Aga ta ka ei tahtnud teha,” jutustas poiss.<\/p>\n
Reinsalu pakkus, et segadust v\u00f5ib tekitada ka kodu ja \u00f5pilase vaheline puudulik kommunikatsioon. “Kuna me saadame alati teabe selle vaktsiini kohta, mida me teostame, mille jaoks see on, ja kui \u00f5pilane tuleb n\u00e4iteks minu kabinetti, siis eelnevalt ma r\u00e4\u00e4gin \u00e4ra, mille jaoks me selle vaktsiini teeme, millised on tema k\u00f5rvalm\u00f5jud, millised v\u00f5ivad olla k\u00f5rvaltoimed, et ta teaks arvestada sellega,” kinnitas med\u00f5de.<\/p>\n
Nii praegu kui ka tulevase plaani j\u00e4rgi tuleb kooli\u00f5el hinnata \u00f5pilase kaalutlusv\u00f5imet. Siinjuures ei m\u00e4ngi noore vanus rolli.<\/p>\n
“Ma \u00fctleks, et \u00e4kki 12, 11, 10 aastat, kuskil seal, ma arvan, et olen nagu piisavalt v\u00f5imeline, et sellist otsust teha,” pakkus Johannes.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"14-aastane Tallinna Avatud koolis 8. klassis \u00f5ppiv Johannes on kogu elu olnud sportlik poiss. Ta on s\u00f5itnud nii…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":137132,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,28422,61730,61729,570],"class_list":["post-137131","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-hpv","tag-kooliode","tag-koolitervishoid","tag-vaktsineerimine"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116284230496613964","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/137131","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=137131"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/137131\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/137132"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=137131"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=137131"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=137131"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}