Riik kuulutas viimaks v\u00e4lja maismaatuule elektri v\u00e4hempakkumise aastases mahus \u00fcks teravatt-tund, v\u00f5imalusega hanget suurendada kahe teravatt-tunnini. Toetust maksab riik parkidele valmimise j\u00e4rel 12 aastat, maksimaalses mahus 20 eurot megavatt-tunni kohta ehk \u00fche teravatt-tunni puhul kuni 20 miljonit eurot aastas.<\/p>\n
20. m\u00e4rtsil allkirjastas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt k\u00e4skkirja, mis kuulutas v\u00e4lja maismatuule v\u00e4hempakkumise. Tegemist on j\u00e4rjekorras kuuenda ja Suti s\u00f5nul viimase v\u00e4hempakkumisega.<\/p>\n
V\u00e4hempakkumisel saab osaleda uute parkidega \u2013 projektidega, mis alustavad elektrienergia tootmist p\u00e4rast v\u00e4hempakkumise v\u00f5itjate v\u00e4lja kuulutamist. Tootmisega tuleb alustada hiljemalt 2030. aasta 31. detsembril, kuid v\u00f5ib alustada ka enne seda.<\/p>\n
V\u00e4hempakkumise v\u00f5itjatele makstakse toetust kuni 12 aastat ning maksimaalne toetus on kuni 20 eurot toodetud megavatt-tunni kohta. Toetust ei maksta, kui elektrib\u00f6rsi hind kauplemisperioodil, 15 minuti jooksul, on k\u00f5rgem kui 45 eurot megavatt-tund.<\/p>\n
Arvutuslikult on \u00fche teravatt-tunni aastatootluse hankimisel maksimaalne aastane toetus 20 miljonit eurot ja kogutoetus 240 miljonit eurot. Kahe teravatt-tunni puhul vastavalt kuni 40 miljonit eurot aastas ja kuni 480 miljonit eurot kokku.<\/p>\n
V\u00e4hempakkumisele esitatud projektid j\u00e4rjestatakse vastavalt sellele, kes suudab pakkuda elektrit madalaima toetusega. V\u00e4hempakkumise tagatise suurus on 12 eurot megavatt-tund.<\/p>\n
V\u00e4hempakkumise viib l\u00e4bi Elering ning pakkumiste esitamiseks on aega 2026. aasta 25. augustini. V\u00e4hempakkumise v\u00f5itjad on kavas v\u00e4lja kuulutada k\u00e4esoleva aasta l\u00f5pus.<\/p>\n
Kliimaministeeriumi k\u00e4skkirja kohaselt peab Elering esitama n\u00f5uetele vastavate pakkujate nimekirja kliimaministeeriumile hiljemalt 3. novembriks.<\/p>\n
Riigikogu kantselei tellitud ja Tallinna Tehnika\u00fclikooli 2025. aastal l\u00e4bi viidud mudeldamise tulemusel<\/a> elektri hind langeb, kui p\u00e4ikese- ja tuuleenergiat on rohkem, kuid hinnav\u00f5it stagneerub 80 protsendi taastuvenergia (mille hulgas on ka umbes 15 protsendipunkti biomassi) osakaalu juures. Kliimaministeerium hindab, et sellisele tasemele j\u00f5uaks, kui Eestisse rajada juurde v\u00e4hemalt 100 uut tuulikut.<\/p>\n