{"id":137551,"date":"2026-03-24T22:40:22","date_gmt":"2026-03-24T22:40:22","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/137551\/"},"modified":"2026-03-24T22:40:22","modified_gmt":"2026-03-24T22:40:22","slug":"eesti-200-tous-ja-langus-kaheksa-aastane-teekond-poliitikas-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/137551\/","title":{"rendered":"Eesti 200 t\u00f5us ja langus: kaheksa-aastane teekond poliitikas | Eesti"},"content":{"rendered":"

2. mail 2018 ehk k\u00fcmme kuud enne 2019. aasta riigikogu valimisi ilmus Postimehes manifest<\/a>, mille autorid olid Priit Alam\u00e4e, Indrek Nuume, K\u00fcllike Hein, Kristina Kallas ja Kristiina T\u00f5nnison.<\/p>\n

“Teeme ettepaneku moodustada Eesti arengusse panustada soovivaid inimesi koondav poliitiline liikumine, eesm\u00e4rgiga pakkuda praegustele poliitilistele erakondadele ideelist konkurentsi ja julgeid m\u00f5tteid Eesti paremaks ehitamisel. Meie eesm\u00e4rk on vaadata kaugemale kui \u00fcks valimists\u00fckkel \u2013 ainult nii on v\u00f5imalik ehitada 200-aastast Eestit,” seisis manifestis.<\/p>\n

Manifesti selles l\u00f5igus anti esimest korda avalikkusele ka vihje tulevase partei nimest Eesti 200.<\/p>\n

Postimehes ilmunud manifest, mis pani aluse Eesti 200 s\u00fcnnile. Autor\/allikas: ERR<\/p>\n

Augustis teatas varem IRL-i juhtinud, kuid sealt lahkunud Margus Tsahkna, et liitub tol hetkel mittetulundus\u00fchinguga Eesti 200. Ta avaldas lootust, et Eesti 200 muutub erakonnaks ja osaleb j\u00e4rgmisel aastal riigikogu valimistel.<\/p>\n

Septembris pani Emor Eesti 200 esimest korda erakondade toetusuuringusse. Tulemus neli protsenti ei \u00fcletanud k\u00fcll veel valimisk\u00fcnnist, kuid oli alguse kohta paljulubav.<\/p>\n

3. novembril 2018 asutatigi erakond Eesti 200. Selle esimeseks esimeheks valiti Kristina Kallas. Erakonna juhatusse sai teiste seas Margus Tsahkna. Tehti ka otsus osaleda erakonnana 2019. aasta parlamendivalimistel.<\/p>\n

Erakonna reiting kerkis samal kuul juba kaheksale protsendile.<\/p>\n

14. jaanuaril 2019 teatas Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar, et lahkub ajalehest ja p\u00fcrib erakonna Eesti 200 ridades riigikokku. Hussar ja Tsahkna on sugulased. Kui Hussarilt k\u00fcsiti erakonna maailmavaate kohta, vastas ta: “Julgen arvata, et Eesti 200 on pigem liberaalkonservatiivne erakond.”\u00a0<\/p>\n

2019. aasta riigikogu valimistel erakond siiski valimisk\u00fcnnist ei \u00fcletanud. Kogu Eestis saadi 4,4 protsenti toetust, mis j\u00e4ttis nad napilt, aga kindlalt k\u00fcnnise alla.<\/p>\n

\u00dcks kampaania suur m\u00f6\u00f6dalask olid erakonna reklaamid Hobujaama trammipeatuses, mis suunas eestlasi ja venelasi trammi ootama ooteplatvormi eri servadesse. Eesti 200 esimees Kristina Kallas selgitas plakatite paigaldamist sellega, et sooviti n\u00e4idata, kuidas vaid \u00fcks plakat suudab \u00fchiskonda l\u00f5hestada.<\/p>\n

M\u00f5te v\u00f5is olla hea ja \u00f5ige, aga paljud ei saanud sellest aru. J\u00e4rgmise p\u00e4eva hommikuks vahetati k\u00fcll plakatid uute vastu v\u00e4lja, aga kahju oli tehtud.<\/p>\n

Eesti 200 inimesi \u00e4rritanud valimisreklaamid Hobujaama trammipeatuses. Autor\/allikas: Urmet Kook\/ERR<\/p>\n

Samas kerkis erakonna reiting p\u00e4rast valimisi Emori k\u00fcsitlustes 10\u201312 protsendile. Oma rolli v\u00f5is selles m\u00e4ngida Keskerakonna, Isamaa ja EKRE \u00fcsnagi ootamatu valitsusliit, millele Eesti 200 vastandus.<\/p>\n

Sama aasta mais toimunud Euroopa Parlamendi valimistel ei \u00f5nnestunud Eesti 200-l oma saadikut Br\u00fcsselisse saata, kuid need valimised polnud erakonna tuleviku seisukohalt ka olulised. Eesti 200 sai 10 706 h\u00e4\u00e4lt ehk 3,2 protsenti, mis on kehvem tulemus kui riigikogu valimistel (4,4 protsenti). Kristina Kallas kogus 4773 h\u00e4\u00e4lt ja erakonna esinumber Lauri Hussar 3078 h\u00e4\u00e4lt.<\/p>\n

Palju olulisem oli, et erakond p\u00fcsiks koos ja \u00fchtne ning teeks lubava tulemuse 2021. aasta kohalikel valimistel.<\/p>\n

Nii ka l\u00e4ks, erakond sai kohalikel valimistel \u00fcle Eesti 35 351 h\u00e4\u00e4lt ehk kuus protsenti toetust. See oli parem tulemus kui sotsidel oma nimekirja all.<\/p>\n

Et Eesti 200 sai oma esinduse nii Tallinna kui ka Tartu volikogus, kinnistus avalikkuses arusaam erakonna l\u00e4bimurdest ja t\u00f5siseltv\u00f5etavusest. Seda oli j\u00e4rgmisi riigikogu valimisi silmas pidades v\u00e4ga vaja. See andis ka toetajatele kindlust, et Eesti 200 v\u00f5ib olla perspektiivikas valik.<\/p>\n

Kallase ootamatu asendamine Hussariga<\/p>\n

Veebruaris 2022 kerkis Eesti 200 esimest ja seni ainsat korda Emori uuringutes Eesti populaarseimaks parteiks 21 protsendiga. T\u00f5si, sisuliselt olid neli erakonda v\u00f5rdsel pulgal: Reformierakonda, Keskerakonda ja EKRE-t toetas k\u00f5iki 20 protsenti.<\/p>\n

24. veebruaril 2022 alanud Ukraina s\u00f5da p\u00f6\u00f6ras kaardid segi mitte ainult maailma julgeolekus, vaid ka Eesti poliitikas. Resoluutselt tegutsenud Kaja Kallase juhitud Reformierakonna toetus kerkis \u00fcha k\u00f5rgemale ja \u00fcletas maikuus juba 30 protsendi piiri.<\/p>\n

Esialgu p\u00fcsis k\u00f5rge ka Eesti 200 reiting. Kuid erinevalt Reformierakonnast hakkas see j\u00e4rgnenud suvel tasapisi langema. Aprilli 21 protsendist sai juulis 13 protsenti ja septembris juba 11 protsenti.<\/p>\n

Erakonna sees tekkisid k\u00f5hklused ja kahtlused. K\u00fcsiti, kas langeva reitinguga on Kristina Kallase juhtimisel valimistele \u00f5ige minna. Spekuleeriti ka \u00fche erakonna suurtoetaja isikliku vastumeelsuse \u00fcle.<\/p>\n

Neli aastat erakonda juhtinud Kristina Kallas tahtis m\u00f5istetavalt ise erakonna valimistele viia. Seet\u00f5ttu oli talle suur \u00fcllatus, kui erakonna juhi valimistel seati tema k\u00f5rvale \u00fcles Lauri Hussari kandidatuur.<\/p>\n

Vett segas Eesti 200 noorteorganisatsiooni Noor Eesti 200 esimees Hendrik Johannes Terras, kes samuti kandideerimisest teatas. Kuid 15. oktoobril 2022 toimunud \u00fcldkogul teatas Terras, et v\u00f5tab kandidatuuri tagasi ja soovitas oma toetajatel h\u00e4\u00e4letada Lauri Hussari poolt.<\/p>\n

Lauri Hussar v\u00f5tab vastu \u00f5nnitlusi p\u00e4rast Eesti 200 juhiks saamist. Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi\/ERR<\/p>\n

Lauri Hussari poolt h\u00e4\u00e4letas 101 erakonna liiget, Kristina Kallas kogus 94 h\u00e4\u00e4lt. V\u00f5imalik, et Kallas alahindas sisemist opositsiooni. Kristina Kallase taga seisnud Eesti 200 Tartu liikmetele j\u00e4i toimunust okas hinge pikemalt. Kahtlustati Hussari-Terrase kokkum\u00e4ngu algusest peale.\u00a0<\/p>\n

Erakonna uus esimees Lauri Hussar tuli samal \u00f5htul “Aktuaalse kaamera” stuudiosse ja lubas, et seab riigikogu valimistel sihiks 20 kohta. Ja viib erakonna valitsusse.<\/p>\n

“Ma olen t\u00e4iesti kindel, et me teeme nendel valimistel \u00fcllatava tulemuse. K\u00f5ikidel debattidel ma olen \u00f6elnud, et me v\u00f5tame 20 kohta. Ma ei ole sellest eesm\u00e4rgist taganenud,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Erakonna reiting oli Hussari esimeheks saamise ajal Emori uuringus 14 protsenti. Erakonnal oli sel hetkel 907 liiget.<\/p>\n

V\u00f5it valimistel, kuid edu kiire kustumine<\/p>\n

Hussari juhtimisel mindigi 2023. aasta riigikogu valimistele, kus saadi 13,3 protsenti h\u00e4\u00e4ltest ja parlamendis 14 kohta. P\u00e4\u00e4seti valitsusse, Hussarist endast sai aprillis riigikogu spiiker.<\/p>\n

Kuigi tulemus polnud p\u00e4ris see, mille Hussar oli ootusena v\u00e4lja h\u00f5iganud, oli Eesti 200 siiski valimiste v\u00f5itjate seas. Saadi ju valitsusse. See v\u00e4ljendus ka reitingu t\u00f5usus valimiste j\u00e4rel. Vahetult p\u00e4rast valimisi m\u00e4rtsis tehtud k\u00fcsitluses kerkis erakonna toetus 16 protsendile ja aprillis 17 protsendile.<\/p>\n

2023. aastal tehti Eesti 200-le Eesti erakondadest ka enim rahalisi annetusi ehk summas 815 518 eurot. Seda peamiselt enne valimisi.<\/p>\n

K\u00f5ik tundus ilus ja perspektiivikas.<\/p>\n

Aga kauaks r\u00f5\u00f5mup\u00e4evi ei jagunud. Eesti 200 edukaim kandidaat oli riigikogu valimistel Johanna-Maria Lehtme 5260 h\u00e4\u00e4lega. Naine, kes oli valitud aasta kodanikuks, aasta naiseks, aasta eurooplaseks, Postimehe aasta inimeseks. Erakonna liige ta siiski polnud.<\/p>\n

Aprilli l\u00f5pus puhkes skandaal Lehtme juhitud MT\u00dc Slava Ukraini raha kasutamise \u00fcle. Eesti 200 valis skandaali puhkedes selgelt Lehtmet toetava ja s\u00f5numitoojat ehk ajakirjandust s\u00fc\u00fcdistava positsiooni. Selliseid seisukohti v\u00e4ljendasid avalikult Marek Reinaas, Margus Tsahkna ja mitmed teisedki.<\/p>\n

Skandaal aga keris ja keris ning 19. aprillil teatas Lehtme, et lahkub riigikogust. Veel samal p\u00e4eval saatis Marek Reinaas Eesti 200 liikmetel kirja, kus j\u00e4tkas ajakirjanduse s\u00fc\u00fcdistamist. M\u00f5istagi see lekkis.<\/p>\n

“Meie riigikogu fraktsiooni liikme Johanna-Maria Lehtme vastu on juba pikka aega k\u00e4inud meediakampaania, milles teda s\u00fc\u00fcdistatakse Slava Ukraini finantside kuritarvitamises. \/…\/ Johanna ise \u00fctleb, et s\u00fc\u00fcdistustel ei ole alust,” kirjutas Reinaas. Erakonna esimees Lauri Hussar valis pigem neutraalse vahemehe rolli, kui Kadriorus ajakirjanikele intervjuusid jagas.<\/p>\n

Johanna-Maria Lehtme koalitsioonileppe allkirjastamisel. Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

V\u00f5ib m\u00f5ista, et erakonnal oligi raske loobuda inimese toetamisest, kes oli nende valimisedusse nii suure h\u00e4\u00e4ltesaagiga panustanud. Aga erakonna reitingule m\u00f5jus see skandaal, ka Eesti 200 poliitikute endi k\u00e4itumine skandaali ajal, v\u00e4ga negatiivselt.<\/p>\n

Skandaalile eelnenud aprilli 17 protsendilt langes mais erakonna reiting 13 protsendile, juunis \u00fcheksale, augustis seitsmele. Ehk m\u00f5ne kuuga 2,5 korda.<\/p>\n

20. juunil 2023 v\u00f5ttis riigikogu vastu valitsuse usaldusk\u00fcsimusega seotud perekonnaseaduse muudatused, mis annavad seadusliku \u00f5iguse abielluda ka samasoolistele paaridele. See oli Eesti 200 \u00fcks suurimaid ideoloogilisi v\u00f5ite, sest ka Reformierakonnas oli alul plaanile vastuseisjaid.<\/p>\n

23. augustil puhkes idavedude skandaal Kaja Kallase \u00fcmber. See puudutas k\u00fcll Reformierakonda, aga sarnaselt Lehtme skandaaliga valis Eesti 200 ka selles skandaalis Kallast kaitsva ja ajakirjandust s\u00fc\u00fcdistava hoiaku. N\u00e4iteks sotsiaaldemokraadid nii \u00fchem\u00f5ttelist truudust Kallasele ei v\u00e4ljendanud. V\u00f5imalik, et selgi poliitilisel valikul oli oma m\u00f5ju Eesti 200 reitingu langusele.<\/p>\n

M\u00f5istagi see muserdas eesk\u00e4tt erakonna juhte. Novembris teataski Lauri Hussar, et paneb erakonna esimehe ameti maha. Aasta enne, kui tema esimehe amet pidi l\u00e4bi saama. Ta tunnistas, et oli seda m\u00f5tet kaalunud juba mitu kuud. P\u00f5hjendusena t\u00f5i ta, et soovib keskenduda riigikogu esimehe t\u00f6\u00f6le.<\/p>\n

19. novembril 2023 valiti Eesti 200 uueks esimeheks Margus Tsahkna. V\u00f5it vastaskandidaat Arko Oki \u00fcle oli selge \u2013 Tsahknat toetas 112, Okki 14 h\u00e4\u00e4letanut.<\/p>\n

Tsahkna oli samal \u00f5htul “Aktuaalse kaamera” stuudios ja r\u00e4\u00e4kis, et juhivahetusega paneb Eesti 200 sisse j\u00e4rgmise k\u00e4igu.<\/p>\n

“Eesti 200-l on p\u00e4ris mitu k\u00e4iku veel. Me t\u00e4na panime j\u00e4rgmise k\u00e4igu, mina v\u00f5tsin juhtimise \u00fcle oma kogemusega, v\u00f5ib-olla mingisuguse konkreetsema n\u00e4gemusega ja uskuge mind, Eesti 200-l on veel peale mind mitu k\u00e4iku tulemas,” lubas ta.<\/p>\n

19. novembril 2023 valiti Eesti 200 uueks esimeheks Margus Tsahkna. Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

November 2023 oli ka kuu, mil esimest korda kerkis populaarseimaks parteiks Isamaa.<\/p>\n

Eesti 200-le Tsahkna esimeheks saamine oodatud tulemusi paremuse poole ei toonud \u2013 kaks kuud hiljem jaanuaris langes Eesti 200 toetus esimest korda alla valimisk\u00fcnnise ehk neljale protsendile. Sama suur oli sel hetkel ka parlamendiv\u00e4liste Parempoolsete toetus.<\/p>\n

Pool aastat hoiti oma toetust valimisk\u00fcnnise piiril. Juunis 2024 langes erakonna toetus aga esimest korda kolmele protsendile. P\u00e4rast seda enam valimisk\u00fcnnisest k\u00f5rgemale t\u00f5ustud pole.<\/p>\n

H\u00e4ving Euroopa Parlamendi valimistel<\/p>\n

Juunis 2024 toimunud Euroopa Parlamendi valimistel tabas Eesti 200 h\u00e4ving. Erakond sai 2,6 protsenti h\u00e4\u00e4ltest ja kokku 9587 h\u00e4\u00e4lt. Neistki t\u00f5i enim, 2256 h\u00e4\u00e4lt nimekirja ankrumehena kandideerinud parteitu Indrek Tarand.<\/p>\n

Esinumber Tsahkna saagiks j\u00e4i 1416 h\u00e4\u00e4lt, mis tema v\u00e4lisministri positsiooni arvestades oli n\u00f5rk tulemus. Temast parema tulemuse tegid lisaks Tarandile ka Kalev Stoicescu, Kristina Kallas ja Hendrik Johannes Terras.<\/p>\n

Loogilise j\u00e4tkuna otsustas Tsahkna erakonna juhi kohalt taanduda. Veelgi enam, ei tema ega riigikogu spiiker Lauri Hussar p\u00fcrginud ka Eesti 200 uude juhatusse. Hussar teatas, et kandideerib erakorralisel \u00fcldkogul erakonna aukohtu juhi kohale. Aga ta j\u00e4i ka seal avalikkusele v\u00e4hetuntud Mait Kornetile \u00fcsna kindlalt alla.<\/p>\n

Erakonna esimehe kohta l\u00e4ksid p\u00fc\u00fcdma Kristina Kallas ja Hendrik Johannes Terras. Kallase v\u00f5it oli 31. augustil 2024 toimunud valimistel kindel \u2013 tema poolt oli 172 h\u00e4\u00e4letanut, Terrase saagiks j\u00e4i 57 h\u00e4\u00e4lt.<\/p>\n

Erakonnal oli sel hetkel 801 liiget ja reiting Emori k\u00fcsitluses neli protsenti.<\/p>\n

Kristina Kallas v\u00f5itis Eesti 200 juhi valimistel Hendrik Johannes Terrast kindlalt. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk \/ ERR<\/p>\n

Teist korda erakonda juhtima asunud Kallas avaldas arvamust, et kui erakonnal \u00f5nnestub end valitsuses maksma panna, siis taastub ka valijate toetus.<\/p>\n

“Usaldus taastub siis, kui erakond, kes on saanud mandaadi teatud muutuste elluviimiseks, neid muutusi ka p\u00e4riselt ellu viima hakkab. Meil on praegu k\u00f5ik hoovad selleks. Kui need muutused hakkavad realiseeruma, siis taastub ka valija usaldus,” uskus Kallas.<\/p>\n

Kallas kritiseeris ka sotsiaaldemokraate, kes tema s\u00f5nul olid valitsuses populaarsuse nimel valinud siseopositsion\u00e4\u00e4ri rolli. Eesti 200 seda tegema ei hakka, kinnitas ta.<\/p>\n

Omal ajal Hussari-Terrase diiliga erakonna juhi kohalt taanduma sunnitud Kallase valimine erakonna juhiks tekitas uue ootuse ja lootuse erakonna t\u00f5usuks. Toetus aga t\u00f5usma ei hakanud ja j\u00e4i p\u00fcsima kolme-nelja protsendi tasemel.<\/p>\n

Septembris 2024 lahkus erakonnast selle asutaja, erakonna loomismanifesti \u00fcks autoreid Priit Alam\u00e4e. Ta p\u00f5hjendas sammu sellega, et tema tegevust Eest 200-ga seoses saadavad vanden\u00f5uteooriad.<\/p>\n

Alam\u00e4e oli aegade jooksul toetanud Eesti 200 oma taskust kokku 438 200 euroga. Aga suurem oli tema sisuline roll. Ja seda m\u00e4rgilisem ja valusam lahkumine.<\/p>\n

Kui 2023. aastal sai Eesti 200 erakondadest enim annetusi, siis 2024. aastal kuivasid annetused kokku ja erakond sai vaid 16 094 eurot. Peamiselt toetutakse riigieelarvelisele toetusele.<\/p>\n

Sotside v\u00e4ljaviskamine toetuse t\u00f5usu ei toonud<\/p>\n

M\u00e4rtsis 2025 visati sotsid valitsusest v\u00e4lja. Reformierakonna ja Eesti 200 juhtpoliitikud \u00fctlesid, et just sotside p\u00e4rast ei saanud valitsus parempoolset poliitikat ja vajalikke otsuseid ellu viia.<\/p>\n

Valitsuse juhtparteile Reformierakonnale m\u00f5jus sotside valitsusest v\u00e4lja viskamine esialgu positiivselt. Erakonna 14 protsendile langenud reiting kerkis paariks kuuks 17\u201318 protsendi tasemele. Kuid juulis oli reiting tagasi 14 protsendi peal, augustis sotsidele v\u00e4ljaviskamisele eelnenud perioodist veelgi madalam, vaid 11 protsenti.<\/p>\n

Eesti 200 ei saanud reitingule isegi ajutist leevendust mitte.<\/p>\n

Kindlasti see muserdas ning \u00fcheks frustratsiooni v\u00e4ljundiks said need ajakirjanikud, kes julgesid Eesti 200 poliitikutelt, eriti ministritelt kriitilisi k\u00fcsimusi k\u00fcsida.<\/p>\n

Sama aasta kohalikel valimistel oktoobris l\u00e4ks erakond oma nime all v\u00e4lja \u00fcksikutes omavalitsustes. Tallinnas j\u00e4\u00e4di 2,8 protsendiga selgelt volikogust v\u00e4lja. Tartus p\u00e4\u00e4seti skeptikute kiuste volikogusse ja seda paljuski t\u00e4nu Kristina Kallase isiklikule soliidsele tulemusele. Kolm mandaati oli sama palju, kui sai ka EKRE.<\/p>\n

Eesti 200 t\u00e4itis kohalikel valimistel Tartu raekoja platsi toolidega. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n

\u00dcle Eesti oli tulemus siiski suur p\u00f5rumine. Kokku saadi 1,7 protsenti toetust, neli aastat varem oli see n\u00e4itaja kuus protsenti. S\u00fcmboolne oli Lauri Hussari napp 44 h\u00e4\u00e4lt Viimsis. Seda oli v\u00e4hem, kui ta oli saanud riigikogu juhatuse valimistel.<\/p>\n

Detsembris kirjutas Eesti Ekspress<\/a>, et Eesti 200 loodab j\u00e4rgmiste valimistega Eesti poliitikast kadumist v\u00e4ltida, panustades vastandumist otsides v\u00e4\u00e4rtuskonfliktidele ja kaalub nimevahetust.<\/p>\n

Erakonna juhatuse liige Aleksei Ja\u0161in avaldas lootust, et uuel aastal Eesti inimeste rahakott maksumuudatuste ja majanduskasvu toel kosub. “Ja siis nad hakkavad Maslow’ p\u00fcramiidis natuke laiemalt \u00fchiskonna peale m\u00f5tlema.”<\/p>\n

Kuid jaanuaris tuli Eestisse erakordselt k\u00fclm talv koos k\u00f5rgete k\u00fctusehindadega. V\u00e4he sellest, kui talv l\u00e4bi sai, alustasid USA ja Iisrael s\u00f5da L\u00e4his-Idas ning nafta ja gaasi hinnad s\u00f6\u00f6stid lakke.<\/p>\n

Nii polegi imestada, et jaanuaris 2026 langes erakonna toetus aegade madalaimale tasemele ehk \u00fchele protsendile. Veebruaris-m\u00e4rtsis on olnud reiting kaks protsenti. 24. m\u00e4rtsi seisuga oli erakonnas 621 liiget ehk ligi 300 v\u00e4hem kui hiilgeaegadel.<\/p>\n

Eeloleval p\u00fchap\u00e4eval valib Eesti 200 endale juhti ja juhatust. Kristina Kallas saab suure t\u00f5en\u00e4osusega erakonna juhiks tagasi valitud, sest konkurenti talle erakonna seest tekkinud pole.<\/p>\n

Samas kostub erakonnast h\u00e4\u00e4li<\/a>, kas praeguse reitingu p\u00fcsimisel peaks erakond v\u00e4hem kui aasta p\u00e4rast toimuvatel riigikogu valimistel \u00fcldse osalema. M\u00f5istagi liigitatakse sellised seisukohad \u00fcldkogu eel \u00fcksikuteks eriarvamusteks. Aga kui madal reiting p\u00fcsib ka p\u00e4rast suvepuhkust s\u00fcgisel, leiab selline arusaam erakonnas ilmselt \u00fcha enam kandepinda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"2. mail 2018 ehk k\u00fcmme kuud enne 2019. aasta riigikogu valimisi ilmus Postimehes manifest, mille autorid olid Priit…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":137552,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,651,35,1061,1057,34,36,31,32,21,6950,7987,648,28,29,641,1131,19,25,640,23,24,22,20,38102,1012,30],"class_list":["post-137551","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-200","tag-eesti-keel","tag-erakondade-toetus","tag-erakonnad","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hendrik-johannes-terras","tag-koalitsioon","tag-kristina-kallas","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lauri-hussar","tag-margus-tsahkna","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-riigikogu","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valimised-2027","tag-valitsus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116286562365506724","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/137551","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=137551"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/137551\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/137552"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=137551"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=137551"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=137551"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}