{"id":137991,"date":"2026-03-25T12:06:12","date_gmt":"2026-03-25T12:06:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/137991\/"},"modified":"2026-03-25T12:06:12","modified_gmt":"2026-03-25T12:06:12","slug":"sten-klaasen-levadia-paide-otsused-kohtuniku-vaatenurgast-soccernet-ee","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/137991\/","title":{"rendered":"Sten Klaasen | Levadia-Paide otsused kohtuniku vaatenurgast &#8211; Soccernet.ee"},"content":{"rendered":"<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1774436220.jpg\" alt=\"Tallinna Levadia ja Paide Linnameeskonna kohtumist vilistas Karl Koppel. Foto: Anna Andreas\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p>Oleme t\u00e4nulikud, kui Eesti jalgpall on elav, pakub selliseid m\u00e4nge ja selliseid hetki. Uskumatud s\u00fcndmuste ahelad ning m\u00e4ngudele j\u00e4rgnevad intriigid on just see, mis teeb jalgpallist kirgik\u00fctva ja paeluva m\u00e4ngu. Loodetavasti aitab j\u00e4rgnev anal\u00fc\u00fcs asjaosalistel rahulikumalt hingata ja \u00fcksteist paremini m\u00f5ista.<\/p>\n<ul>&#13;<\/p>\n<li>Artikli autor Sten Klaasen on RefPali tegevjuht.\u00a0RefPal on jalgpalliliigasid kohtunike tegevuse perspektiivist anal\u00fc\u00fcsiv EJL-iga partnerluses asutatud ettev\u00f5te, kus t\u00e4naseks t\u00f6\u00f6tab 20 kohtunikku (neist 14 Eestist), kes pakuvad teenust 22 liigale \u00fcle maailma.<\/li>\n<p>&#13;\n<\/ul>\n<p>Antud artikli eesm\u00e4rk on n\u00e4ha tekkinud olukorda mitte otsustekesksena, vaid osana jalgpallikultuurist ja l\u00e4htuvalt institutsioonide erinevatest rollidest. Samuti t\u00e4naseks juba m\u00f5nda aega Eesti jalgpallist eemaloleva endise kohtunikuna olukordi kohtuniku perspektiivist vaadates anal\u00fc\u00fcsida ja nende tegemise protsessi avalikkusele selgitada.&#13;\n<\/p>\n<p>Kohtuniku institutsioon ja globaalne v\u00f5rdlus Eestiga&#13;\n<\/p>\n<p>Igal institutsioonil jalgpallis on oma roll.<\/p>\n<p>Spordiajakirjaniku roll on lisaks spordi kajastamisele tekitada lugejas huvi ja intriigi. Seda peab m\u00f5istma ja sellega arvestama &#8211; ka kohtunik.&#13;\n<\/p>\n<p>Jalgpalliklubi eesm\u00e4rk on v\u00f5ita. V\u00f5itmine ei toimu \u00fcksnes palliga tehtud tegevuse kaudu, vaid ka v\u00e4ljaspool seda &#8211; n\u00e4iteks ps\u00fchholoogilise surve tekitamise kaudu. Kuna m\u00e4ngijad, treenerid ja klubid tegutsevad enda huvidest l\u00e4htuvalt, on igati m\u00f5istetav, et kohtunike tegevusele juhitakse t\u00e4helepanu nii m\u00e4ngu ajal kui ka v\u00e4ljaspool seda. Alateadlikult loob see ps\u00fchholoogilist survet. Seda peab m\u00f5istma ja sellega arvestama &#8211; ka kohtunik. Oma kogemusest l\u00e4htuvalt on lihtne t\u00f5sta k\u00e4si ja tunnistada, et kahjuks see alati ei \u00f5nnestunud.&#13;\n<\/p>\n<p>Kohtuniku institutsioon on neist kolmest k\u00f5ige keerukam. Miks? Esiteks tuleb iga otsus teha alati &#8220;kellegi vastu&#8221; &#8211; see on paratamatu. Teiseks avaldatakse kohtunikule pidevalt ps\u00fchholoogilist survet, sealhulgas olukordades, kus kohtunikul on tegelikult \u00f5igus. Kolmandaks on eksimine v\u00e4ljaku suuruse, m\u00e4ngijate arvu ja m\u00e4ngu kiiruse t\u00f5ttu m\u00e4ngu loomulik osa &#8211; \u00fckski kohtunik ei taha eksida, kuid see on v\u00e4ltimatu.&#13;\n<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1774432774.png\" alt=\"Artikli autor Sten Klaasen.\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p>Kohtunike valeotsuste &#8220;talumine&#8221; on klubide kui institutsioonide t\u00f6\u00f6 osa. Seda niisama loomulikult nagu on kriitika ja ps\u00fchholoogilise surve talumine kohtuniku t\u00f6\u00f6 osa. Kahjuks 80% alustavaid kohtunikke seda ei talu ja l\u00f5petavad t\u00f6\u00f6 juba esimese aasta j\u00e4rel. Kuna k\u00f5ik need institutsioonid kokku moodustavad \u00fcheainsa Eesti jalgpalli, on oluline \u00fcksteist m\u00f5ista ja \u00fcksteise rollidega arvestada.<\/p>\n<p>Eestis on reaalne surve kohtunikele m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4iksem kui paljudes teistes riikides, mille liigasid RefPal t\u00e4ies ulatuses anal\u00fc\u00fcsib. V\u00f5rdluseks sobib h\u00e4sti Maroko liiga. MM-il neljanda koha saavutanud riigi jalgpalliline tase on Eestist oluliselt k\u00f5rgem, kuid kohtunike otsuste korrektsus on statistiliselt Eesti omast oluliselt n\u00f5rgem. Seda nii VAR-i sekkumiste, penaltite kui ka punaste ja kollaste kaartide arvestuses.&#13;\n<\/p>\n<p>Kohtunike otsused ei oma kaalu liigatabelile&#13;\n<\/p>\n<p>Marokos v\u00e4idab iga suurklubi pidevalt ja avalikult, et neile tehakse liiga ja kohtunikud on nende vastu. See oli \u00fcks p\u00f5hjuseid, miks Maroko asus kasutama RefPali teenust &#8211; t\u00e4naseks omavad nad t\u00e4ielikku neutraalset \u00fclevaadet kohtunike otsustest ja nende m\u00f5just liigatabelile.&#13;\n<\/p>\n<p>2024\/2025 hooaja l\u00f5ppedes t\u00f5i \u00fcks klubi &#8220;faktidele&#8221; tuginedes v\u00e4lja, et kaotas teatud kohtunike otsuste kokkuv\u00f5ttes lausa 15 punkti &#8211; mis oleksid teinud neist meistrid. Marokos on kokku kuus nii-\u00f6elda suurt klubi, kellest iga\u00fcks m\u00e4ngis 30 kohtumist. V\u00f5iks eeldada, et suurklubid saavad surve tulemusel v\u00e4iksemate klubide vastu kohtunike vigadest punkte juurde. Anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab aga teistsugust pilti: nelja klubi puhul oli kohtunike otsuste m\u00f5ju 0 punkti ja kahel klubil 1 v\u00f5idetud punkt.<\/p>\n<p>Sarnane anal\u00fc\u00fcs on l\u00e4bi viidud ka Premium liiga kontekstis ning tulemused on analoogsed. 36 m\u00e4ngu kokkuv\u00f5ttes v\u00f5idetakse v\u00f5i kaotatakse m\u00f5ni \u00fcksik punkt &#8211; eksimused tasakaalustuvad suure m\u00e4ngude arvu l\u00f5ikes. Ka tippklubid ei saa kohtunike otsustest hooaja peale kokkuv\u00f5ttes kasu, vaid tulemused on juhuslikud.&#13;\n<\/p>\n<p>Artikli autori selgitused kahe artikli olukordadele&#13;\n<\/p>\n<p>Olgu mainitud, et Levadia-Paide kohtumise kohtunike tegevuse anal\u00fc\u00fcs v\u00f5ttis RefPali t\u00f6\u00f6tajal kuus tundi, selle kokkuv\u00f5te on 35 minutit pikk video, v\u00e4lja on toodud 24 olukorda, mida vaatavad ja hindavad kuni 200 Eesti kohtunikku ja vaatlejat.&#13;\n<\/p>\n<p>Ott J\u00e4rvela artikkel <a href=\"https:\/\/sport.postimees.ee\/8438372\/var-teater-kohtunike-3-prohmakat-18-sekundiga-lugemata-paide-varav-ja-tulgastunud-levadia-peatreener\" target=\"_blank\" rel=\"nofollow noopener\">&#8220;Kohtunike 3 prohmakat 18 sekundiga&#8221;<\/a><\/p>\n<p>M\u00e4\u00e4ramata Paide karistusl\u00f6\u00f6k 94.24&#13;\n<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1774433114.png\" alt=\"\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p>1) Kohtunik on \u00f5igel positsioonil, aga tema vaatenurk kahe m\u00e4ngija vahele ei ole m\u00e4nguliselt parim. Kohtunik ei saa aru, kas kaitsja paneb r\u00fcndajale jala ette v\u00f5i seab ennast r\u00fcndaja ja palli vahele, mis oleks lubatud.<br \/>&#13;<br \/>\n2) Kuna olukord toimub kiirusel, siis ilma videokordusteta j\u00e4\u00e4b reaalelus tunne, et viga toimub karistusalas. Olukord toimub 6 sekundit enne m\u00e4ngu l\u00f5ppu ja ebaselges olukorras ei saa kohtunik m\u00e4\u00e4rata penaltit, eriti otsustavat penaltit.<br \/>&#13;<br \/>\n3) Kohtunik vaatab olukorrale vastu madalat ja teravat p\u00e4ikest, mis raskendab tema olukorra hindamist veelgi.&#13;\n<\/p>\n<p>Lugemata Paide v\u00e4rav 101.07&#13;\n<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1774433240.png\" alt=\"\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p>1) Abikohtunik on olukorrast 35 meetri kaugusel ning 5,5 meetrit v\u00e4ravajoonest.<br \/>&#13;<br \/>\n2) Aeg, mil pall on v\u00e4ravas, on maksimaalselt 0,1-0,2 sekundit (\u00fcletab korraks joone ja tuleb koheselt joonele tagasi).<br \/>&#13;<br \/>\n3) Abikohtunik ei saa lugeda palli joont t\u00e4ielikult \u00fcletanuks, kui ta ei ole kindel (on ka palju olukordi, kus pall ei \u00fcleta joont t\u00e4ielikult ja p\u00f5rkab tagasi latti).<br \/>&#13;<br \/>\n4) Kaamera puudub v\u00e4ravajoonel ja teiste telekaamerate resolutsioon ei v\u00f5imalda olukorrale hinnangut anda.<\/p>\n<p>M\u00e4\u00e4ramata Paide penalti 101.08&#13;\n<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1774433314.png\" alt=\"\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1774433184.png\" alt=\"\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p>1) Kohtunik on korrektsel positsioonil karistusl\u00f6\u00f6gi ajaks ja selle j\u00e4rgselt hindab keeruliselt positsioonilt, et kaitsja m\u00e4ngis palli (ei suuda oma nurga alt tuvastada, et ei m\u00e4nginud).<br \/>&#13;<br \/>\n2) Videokohtunikulgi kulub enam kui 1 minut tuvastamaks, et kaitsja ei puutunud palli (misjuhul ei oleks tegemist veaga).&#13;\n<\/p>\n<p>Levadia avaldus <a href=\"https:\/\/soccernet.ee\/artikkel\/levadia-avaldus-kui-kaua-peavad-premium-liiga-klubid-kohtunike-valeotsuseid-taluma\" target=\"_blank\" rel=\"nofollow noopener\">&#8220;Kui kaua peavad Premium liiga klubid kohtunike valeotsuseid taluma?&#8221;<\/a>&#13;\n<\/p>\n<p>Paide rikkumine 38.09&#13;\n<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1774433515.png\" alt=\"\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1774433390.png\" alt=\"\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p>1) Kohtunik on korrektsel positsioonil hindamaks vasakul karistusalas olevaid m\u00e4ngijaid oodatava tsenderduse j\u00e4rgselt. Oskuslik r\u00fcndaja ei tee oodatud lahendust, vaid kasutab \u00e4ra kaitsem\u00e4ngija positsioonivea ja murrab vasakult karistusalasse. Kohtunik ei j\u00f5ua reageerida ja positsiooni 1,5 sekundi jooksul piisavalt muuta.<br \/>&#13;<br \/>\n2) Kohtuniku vaade m\u00e4ngijate vahele ja olukorrale ei ole rikkumise suunas, vaid nurga all.<br \/>&#13;<br \/>\n3) Jalalabale astumiste fikseerimine on \u00fcks keerukamaid rikkumisi jalgpallis, sest see toimub liikumise ja kiiruste peal.<br \/>&#13;<br \/>\n4) Vaade olukorrale on vastu madalat ja teravat p\u00e4ikest, mis raskendab olukorra hindamist veelgi.<br \/>&#13;<br \/>\n5) Reaalajas tundub tegevus toimuvat karistusala joonel ja tunnetuse pealt penaltiotsust teha on omakorda raskendatud.&#13;\n<\/p>\n<p>Teoreetiliselt oleks kohtunik v\u00f5inud p\u00e4rast esimest s\u00f6\u00f6tu liikuda 2-3 meetrit paremale ning keskenduda jalgadele, mis oleks ideaaljuhul v\u00f5imaldanud rikkumist tunnetada v\u00f5i n\u00e4ha.&#13;\n<\/p>\n<p>Paide rikkumine 62.42&#13;\n<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/1774433002.png\" alt=\"\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p>1) Toimub hoolimatu kollase kaardi v\u00e4\u00e4riline rikkumine ja kohtuniku fookus on liikunud kaardi otsusele. Hoolimatute vigade puhul on ootus kiirele vilele suurem.<br \/>&#13;<br \/>\n2) Tundub, et olukord on l\u00e4bi, sest pall ei ole lahtine, vaid Paide m\u00e4ngija katab palli ja omab kontrolli palli \u00fcle, mille j\u00e4rel kohtunik vilistama asub.&#13;\n<\/p>\n<p>Ideaalis peaks kohtunik siiski vilega viivitama ja arvestama ootamatu lahenduse v\u00f5imalusega.                         <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"&#13; Oleme t\u00e4nulikud, kui Eesti jalgpall on elav, pakub selliseid m\u00e4nge ja selliseid hetki. Uskumatud s\u00fcndmuste ahelad ning&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":137992,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[18],"tags":[37,33,35,34,36,17129,62399,13948,12591,1358,11852,62400,837,907,501,167,62401,159,158,62402,1549],"class_list":["post-137991","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-sport","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-karl-koppel","tag-klaasen","tag-kohtunikud","tag-koppel","tag-levadia","tag-maroko","tag-maroko-liiga","tag-meistriliiga","tag-paide","tag-paide-linnameeskond","tag-premium-liiga","tag-refpal","tag-sport","tag-sports","tag-sten-klaasen","tag-tallinna-fci-levadia"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116289731723415098","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/137991","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=137991"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/137991\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/137992"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=137991"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=137991"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=137991"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}