{"id":138118,"date":"2026-03-25T15:15:23","date_gmt":"2026-03-25T15:15:23","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/138118\/"},"modified":"2026-03-25T15:15:23","modified_gmt":"2026-03-25T15:15:23","slug":"uuring-kloone-saab-kloonida-vaid-piiratud-arv-kordi-loodus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/138118\/","title":{"rendered":"Uuring: kloone saab kloonida vaid piiratud arv kordi | Loodus"},"content":{"rendered":"

Jaapani teadlaste 20 aastat kestnud katse<\/a> n\u00e4itas, et v\u00e4hemalt hiiri ei saa l\u00f5putult kloonida, sest 58. p\u00f5lvkonnas viisid kuhjunud geenivead liini kuhtumiseni. Katse t\u00f5estas, et imetajaliigid p\u00fcsivad eluj\u00f5ulised vaid siis, kui nad paljunevad loomulikul teel.<\/p>\n

Teadlased lootsid aastak\u00fcmneid, et loomariigi paremaid esindajaid saab teaduslaboris l\u00f5putult kopeerida. Alguses sujus 2005. aastal alanud hiirekatse h\u00e4sti. Kloonitud hiired elasid sama kaua kui tavalised n\u00e4rilised. L\u00f5puks t\u00f5mbas loodus aga ootamatult pidurit. Uurijad avastasid, et ilma sugulise paljunemiseta jookseb imetajate geneetiline s\u00fcsteem lihtsalt kokku, vahendab Nature News<\/a>.<\/p>\n

Tulemused annavad hoobi p\u00f5llumajandusele ja eliitloomade aretajatele. Paljud ettev\u00f5tted soovisid luua t\u00e4iuslike omadustega kariloomi ja neid seej\u00e4rel piiramatult paljundada. Kui genoomi ei \u00f5nnestu kloonides veatult kopeerida, variseb kogu senine aretusmudel kokku. Uuringuga mitte seotud evolutsioonibioloog Michael Lynchi s\u00f5nul laieneb tulemus ilmselt mis tahes selgroogsete kloonimisele: sellel on aga tohutu m\u00f5ju p\u00f5llumajandusele.<\/p>\n

Lisaks jahutab v\u00e4rske avastus t\u00f5en\u00e4oliselt looduskaitsjate entusiasmi. Kloonimist on sageli peetud v\u00f5luvitsaks, mis aitaks p\u00e4\u00e4sta v\u00e4ljasuremisohus liike v\u00f5i \u00e4ratada neid lausa tagasi elule. Tehnoloogia pakub liikide asurkondi kasvatades aga vaid ajutist leevendust. Hiirte n\u00e4ide osutab ees ootavale tupikteele: ilma sugulise paljunemiseta kaob pikas plaanis liigi eluj\u00f5ud ja puruneb unistus igavesest elust.<\/p>\n

Vead kuhjuvad<\/p>\n

Teruhiko Wakayama ja kolleegid alustasid oma katseseeriat \u00fchestainsast doonorhiirest. Nad v\u00f5tsid looma munasarjast keharaku ja siirdasid raku tuuma t\u00fchjendatud munarakku, luues nii esimese klooni. Kuigi esimestel aastatel kloonimise edukus kasvas, muutus see 27. p\u00f5lvkonna j\u00e4rel \u00fcha raskemaks. Viimane ehk 58. p\u00f5lvkonna hiir s\u00fcndis p\u00e4rast k\u00fcmneid tuhandeid kloonimiskatseid, kuid see loom enam ellu ei j\u00e4\u00e4nud.\u00a0<\/p>\n

RIKEN-i bioloogiaressursside keskuse paljunemisbioloog Atsuo Ogura s\u00f5nul t\u00f5estab uuring esimest korda, et kui imetajaid mittesuguliselt paljunevad, kuhjuvad mutatsioonid \u00fcle p\u00f5lvkondade. L\u00f5puks viivad need p\u00e4rilusliini katkemiseni.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm anal\u00fc\u00fcsis n\u00fc\u00fcd loomade geneetilist materjali p\u00f5hjalikult ja leidis, et igas kloonitud p\u00f5lvkonnas tekkis \u00fcha uusi DNA kahjustusi. Uurijad j\u00e4rjestasid hiirte genoomi ja tuvastasid, et iga ts\u00fckkel viis keskmiselt 70 uue \u00fcksiku nukleotiidi muutuseni.\u00a0<\/p>\n

L\u00f5puks muutusid vead nii suureks, et loomadel kadusid terved kromosoomiosad v\u00f5i lausa kogu X-kromosoom. Kloonitud hiirte geenivigade tekkimiskiirus oli v\u00f5rreldes tavap\u00e4raselt paljunevate hiirtega kolm korda suurem. Need p\u00f6\u00f6rdumatud struktuursed muutused muutsid n\u00e4riliste edasise paljundamise bioloogiliselt v\u00f5imatuks.\u00a0<\/p>\n

Mutatsioonid kuhjuvad, sest ilma sugulise paljunemiseta ei saa genoomid omavahel seguneda. T\u00f6\u00f6r\u00fchm leidis, et rakud ei suuda sellises suletud s\u00fcsteemis vigast p\u00e4rilikku infot ise v\u00e4lja praakida.\u00a0<\/p>\n

Michael Lynch kinnitas, et mutatsioon j\u00e4\u00e4b p\u00e4rilusliini sisenedes sinna igaveseks ja tagasitee puudub. See n\u00e4htus toetab pikaajalist evolutsiooniteooriat, mille j\u00e4rgi koonduvad vead s\u00fcsteemi ja viivad liigi paratamatu h\u00e4\u00e4bumiseni.<\/p>\n

Sarikloonimine ei toimi<\/p>\n

Uuringul on siiski omad tehnilised piirangud. Pikaajalist katset ei tehtud t\u00e4pselt samades tingimustes. Samuti kasutasid teadlased rakkude \u00fcmberprogrammeerimiseks erilist keemilist ainet, mis v\u00f5is teoreetiliselt mutatsioonide tekkele kaasa aidata. Siiski on uurijate hinnangul ebat\u00f5en\u00e4oline, et p\u00e4rilusliini hukuni viisid just need tegurid. Kontrollkatsed tavaliste hiirtega ei n\u00e4idanud sarnast mutatsioonide plahvatuslikku kasvu.<\/p>\n

Tulevikus peavad teadlased haruldaste loomaliikide s\u00e4ilitamisel muutma oma senist strateegiat. Iga uue klooni loomiseks tuleb uute kahjustuste v\u00e4ltimiseks minna tagasi esialgse doonori juurde. Atsuo Ogura s\u00f5nul tuleks eliitloomade s\u00e4ilitamisel varuda suur hulk keharakke ja v\u00e4ltida sarikloonimist.\u00a0<\/p>\n

Teadust\u00f6\u00f6 avaldati ajakirjas Nature Communications<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Jaapani teadlaste 20 aastat kestnud katse n\u00e4itas, et v\u00e4hemalt hiiri ei saa l\u00f5putult kloonida, sest 58. p\u00f5lvkonnas viisid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":138119,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,8855,37,33,35,28626,34,36,31,32,1863,21,11994,17544,28053,62529,62528,28,29,47756,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-138118","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-dna","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eksperiment","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-geenid","tag-headlines","tag-hiired","tag-kariloomad","tag-katse","tag-kloon","tag-kloonimine","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liigikaitse","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116290474690336858","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/138118","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=138118"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/138118\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/138119"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=138118"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=138118"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=138118"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}